Sõiduki teisaldamine
- Sõiduki teisaldamine
- Peatumise ja parkimise erinevus
- Lubamatu parkimine tavasuhtluses
- Sõiduki teisaldamise eeldused
- Teisaldamine eraisikute poolt
- Valesti parkijast teatamine
- Pädevad asutused teisaldamismeetmete puhul
- Kes võivad teisaldamist algatada
- Tähtajad pärast teisaldamist
- Erireegel hiljem kehtestatud peatumiskeeldude puhul
- Teisaldamise kulud
- Parkimisrikkumised eravalduses
- Kaasvastutus liiklusõnnetuste korral valesti parkimise tõttu
- Teie eelised advokaadi abiga
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
Sõiduki teisaldamine
Teisaldamine tähistab liiklusõiguses sõiduki ametkondlikku eemaldamist teelt, kui see häirib liiklust või kui selline häire on oodatav. Vastavad regulatsioonid leiduvad liiklusseaduses takistuste eemaldamise jaotises. Selle meetme eesmärk on tagada liikluse ohutus ja sujuvus.
Liikluses võib ametiasutus lasta sõiduki teelt eemaldada, kui see takistab liiklusvoolu või kui selline takistus on tekkimas.
Peatumise ja parkimise erinevus
Liiklusõiguses eristab seadus erinevaid viise, kuidas sõiduk võib seisma jääda. See eristamine on õiguslikult oluline, kuna kehtivad erinevad reeglid.
Peatumisega on tegemist siis, kui sõiduk jäetakse seisma lühikeseks ajaks. See on näiteks juhul, kui juht seisab maksimaalselt kümme minutit või teostab lühiajalist laadimist.
Parkimisega on seevastu tegemist siis, kui sõiduk jäetakse seisma kauemaks kui kümneks minutiks. Sel juhul räägib liiklusõigus sõiduki püsivast seismajätmisest.
Peatumisest (liiklusolude tõttu) räägitakse siis, kui juht ei peata oma sõidukit vabatahtlikult, vaid välised asjaolud sunnivad teda selleks. Nende hulka kuuluvad näiteks punane foorituli, tihe liiklus või ummik.
See eristamine on oluline, kuna paljud liiklusreeglid keelavad sõnaselgelt ainult peatumise või ainult parkimise.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „See, kas sõiduk vaid peatub, pargib või seisab liiklusolude tõttu, otsustab sageli selle üle, kas tegemist on parkimisrikkumisega. Sellel eristamisel on liiklusõiguses keskne roll. “
Lubamatu parkimine tavasuhtluses
Kes jätab oma sõiduki kohta, kus parkimine ei ole lubatud või kus see takistab liiklust, loetakse valesti parkijaks. Tüüpilised näited on:
- Parkimine puudega inimese parkimiskohal ilma vastava kaardita
- Sõiduki seismajätmine maja- või krundisissesõidu ette
- Parkimine kõnniteel ilma vastava teemärgistuseta
- Sõiduki seismajätmine ühistranspordipeatuse piirkonnas
- Parkimine ristmikel, ülekäiguradadel või jalgratturite teeületuskohtadel
- Parkimine kurvides, kitsastes kohtades või sildadel
- Parkimine teises reas
Samuti käitub õigusvastaselt see, kes ei pargi oma sõidukit piisavalt sõidutee serva lähedale ja takistab seeläbi teisi sõidukeid.
Sõiduki teisaldamise eeldused
Sõiduki tohib eemaldada, kui see takistab liiklust või on pargitud lubamatusse kohta.
Teisaldamine võib olla lubatud ka siis, kui konkreetset takistust veel ei ole, kuid liikluse häirimine on oodatav.
Teisaldamine eraisikute poolt
Eraisikud ei tohi üldjuhul lasta võõraid sõidukeid iseseisvalt teisaldada.
Kui keegi laseb sõiduki eemaldada ilma õigustatud isiku nõusolekuta või ilma ametkondliku korralduseta, on sageli tegemist valduse rikkumisega. Sel juhul on tegemist õigusvastase meetmega.
Vaid väga harvadel erandjuhtudel on teisaldamine lubatud niinimetatud omaabi raames. Selleks peavad olema täidetud mitu eeldust üheaegselt:
- tegemist on õigusvastase olukorraga
- riiklik abi ei jõua õigeaegselt sekkuda
- ilma kohese tegutsemiseta ähvardab oluline ja pöördumatu kahju
Kes algatab teisaldamise, peab vaidluse korral tõendama, et need eeldused olid tõepoolest täidetud.
Erandjuhud eraisiku poolt teostatavaks teisaldamiseks
Teatud olukordades tohib isik siiski lasta sõiduki teisaldada.
See kehtib näiteks siis, kui sõiduk blokeerib sissesõiduteed, mida vajavad hädaolukorras päästesõidukid, ja seeläbi ähvardab oluline kahju.
Valesti parkijast teatamine
Kes märkab valesti pargitud sõidukit, ei tohiks ise tegutseda, vaid peaks teavitama politseid.
Politsei saab kontrollida, kas tegemist on liiklustakistusega, ja vajadusel algatada teisaldamise.
Kes siiski algatab teisaldamise, peab sellest teavitama pädevat politseiasutust. Seejuures tuleb edastada mitmed andmed:
- sõiduki tüüp
- registreerimismärk ja värvus
- koht, kuhu sõiduk oli pargitud
- koht, kuhu sõiduk viidi
Politsei on kohustatud andma sõiduki omanikule teavet tema sõiduki asukoha kohta.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonPädevad asutused teisaldamismeetmete puhul
Teisaldamismeetmete eest vastutavad üldjuhul ringkonna haldusasutused. Nende hulka kuuluvad eelkõige maavalitsused (Bezirkshauptmannschaften) ning magistraadid eriomavalitsuslikes linnades.
Teatud juhtudel võivad pädevad olla ka vallad. Need täidavad ülesandeid kohaliku liikluskorralduse raames ja võivad samuti algatada meetmeid sõidukite eemaldamiseks.
Pärast seda, kui pädevad asutused on sõiduki eemaldanud, teavitavad nad täiendavalt lähimat politseijaoskonda. Seeläbi saab politsei anda asjaomastele sõidukiomanikele teavet selle kohta, kuhu sõiduk on viidud.
Kes võivad teisaldamist algatada
Mitte ainult ametiasutused ise ei saa teisaldamist algatada. Ka erinevad organid tohivad tegutseda, kui seaduslikud eeldused on täidetud.
Sellesse kuuluvad eriti:
- liiklusjärelevalve organid, eelkõige politsei
- teehoiu organid
- tuletõrje
- liiniveoettevõtjate organid
- raudtee-ettevõtjate organid
Need üksused võivad sõiduki kas ise eemaldada või volitada selleks teisaldusettevõtte.
Liiklusjärelevalve organid peavad tegutsema ka siis, kui eraisik teatab liiklustakistusest ja teisaldamiseks on olemas seaduslikud eeldused.
Tähtajad pärast teisaldamist
Pädev asutus teavitab registreerimistunnistuse omanikku ühe nädala jooksul sellest, et sõiduk on eemaldatud ja ta saab selle vastu võtta. Registreerimata sõidukite puhul teavitatakse omanikku.
Sõiduki järeletulemiseks kehtivad järgmised tähtajad:
- registreerimismärgiga sõidukid tuleb vastu võtta kuue kuu jooksul
- ilma registreerimismärgita sõidukid tuleb vastu võtta kahe kuu jooksul
Kui õigustatud isik ei tule sõidukile nende tähtaegade jooksul järele, läheb see pärast kuue kuu möödumist teehoiuasutuse omandisse.
Erireegel hiljem kehtestatud peatumiskeeldude puhul
Eriline olukord tekib siis, kui peatumiskeelu märgid paigaldatakse alles pärast seda, kui sõiduk on juba seaduslikult pargitud.
Sellistel juhtudel ei tohi ametiasutus sõidukit üldjuhul kohe eemaldada. Esmalt peab asutus püüdma kätte saada juhti või registreerimistunnistuse omanikku ja andma talle mõistliku tähtaja sõiduki ise eemaldamiseks.
Alles siis, kui ametiasutusel ei õnnestu sõiduki valdajat tuvastada või kui pargitud sõiduk häirib oluliselt liiklust, tohib algatada teisaldamise.
Teisaldamise kulud
Kui sõiduk teisaldati parkimisrikkumise tõttu, peab sõiduki valdaja reeglina kulud kandma.
Lisaks võimalikule väärteootsusele kaasnevad täiendavad kulud, näiteks:
- teisaldusauto väljasõit
- sõiduki transport
- sõiduki hoiustamine
Kui aga sõiduk teisaldati õigustamatult, peab teisaldamise tellija tekkinud kulud hüvitama.
Parkimisrikkumised eravalduses
Kui blokeeritakse eraparkimiskoht või selgelt määratud parkimiskoht, saab õigustatud isik üldjuhul valesti parkija vastu meetmeid rakendada.
Paljudel juhtudel on seetõttu soovitatav esmalt sõiduki valdaja kindlaks teha või teavitada politseid. Ametiasutused saavad sageli tuvastada registreerimistunnistuse omaniku ja nõuda talt sõiduki eemaldamist.
Kaasvastutus liiklusõnnetuste korral valesti parkimise tõttu
Valesti pargitud sõidukid võivad mängida rolli ka liiklusõnnetuste puhul.
Kui sõiduk seisab näiteks halva nähtavusega kohas või blokeerib olulisi liikluspindu, võib sõiduki valdajale panna kaasvastutuse õnnetuse eest.
Eriti probleemsed on juhtumid, kus sõiduk takistab tramme või muid ühissõidukeid. Sellistes olukordades võivad lisaks väärteootsustele tekkida ka kahjunõuded.
Teie eelised advokaadi abiga
Valesti parkimine ja teisaldamismeetmed toovad praktikas sageli kaasa õiguslikke vaidlusi. Asjaosalised seisavad sageli küsimuse ees, kas teisaldamine oli üldse lubatud, kes peab kulud kandma või kas esineb kaasvastutus liiklusõnnetuse eest. Just segaste liiklusolukordade või eraviisiliselt algatatud teisaldamismeetmete puhul tekivad kiiresti konfliktid sõidukiomanike, ametiasutuste või maaomanike vahel. Ekslikud otsused võivad seejuures kaasa tuua märkimisväärseid kulusid või õiguslikke kahjusid.
Spetsialiseerunud advokaadibüroo õigusabi loob selgust ja annab kindlust nõuete esitamisel või nende tõrjumisel.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Kes pargib oma sõiduki halva nähtavusega või keelatud kohta, riskib enama kui vaid trahviga. Õnnetuse korral võib valesti parkijale panna ka kaasvastutuse. “