Varakahjustus

Asjade kahjustamine vastavalt § 125 StGB esineb siis, kui keegi tahtlikult kahjustab võõra asja seisundit või funktsiooni. See hõlmab igasugust hävitamist, kahjustamist, moonutamist või kasutuskõlbmatuks muutmist. Oluline on, et asi kannatab objektiivselt kahju, olgu see siis murdumise, kriimustuste, määrdumise, talitlushäirete või muude sekkumiste tõttu, mis vähendavad selle seisundit või kasutatavust. Sellega kaitstakse võõra asja väärtust ja puutumatust ning omaniku õigustatud huvi selle nõuetekohase seisundi vastu.

Objektiivne koosseis

§ 125 StGB objektiivne koosseis hõlmab igasugust tahtlikku võõra asja kahjustamist, mille tõttu selle seisund või kasutatavus ebasoodsalt muutub. Oluline on tegelik sekkumine asja olemusse või funktsiooni, olenemata sellest, kas muutus on kerge, ajutine või kiiresti parandatav. Koosseis kaitseb omandiõigust ja võõraste asjade puutumatust, st õigustatud isiku õigust ise otsustada oma asjade seisundi ja kasutamise üle. Tegu on objektiivselt koosseisupärane niipea, kui see hävitab, kahjustab, moonutab või muudab kasutuskõlbmatuks asja, ilma et esineks õigustav asjaolu. Piisab vaid väikesest või visuaalsest kahjustusest, kui sellel on objektiivselt ebasoodne mõju asja seisundile.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Asjade kahjustamise eest võib vastutada iga kriminaalvastutuslik isik, kes kahjustab võõrast asja. Pole oluline, kas tegemist on teise asja omaniku, mööduja, kliendi, naabri või muu osapoolega. Oluline on ainult see, et kahjustav tegevus lähtub sellest isikust.

Teoobjekt:

Teo objektiks on iga võõras kehaline asi, olenemata väärtusest, suurusest, omadustest või omandivormist. Kaitstakse omaniku või muul viisil õigustatud isiku huvi, et tema asja ei kahjustataks ega halvendataks selle funktsiooni. Võõras on asi alati siis, kui see ei ole vähemalt kaasomandis teo toimepanijaga.

Teokoosseis:

Tegu on igasugune käitumine, mis halvendab võõra asja seisundit. Sellesse kuuluvad eriti:

• Hävitamine (olemasolu või funktsionaalsuse täielik kaotamine),
• Kahjustamine (märgatav aine või funktsiooni kahjustamine),
• Moonutamine (visuaalne kahjustamine õigustatud isiku tahte vastaselt),
• Kasutuskõlbmatuks muutmine (ajutine või püsiv praktilise kasutatavuse kõrvaldamine).

Asjade kahjustamine esineb, kui:

• teo toimepanija teeb asjaga mingi toimingu,
• asja seisund või funktsioon saab seeläbi kahjustada,
• ja asi on võõras.

Pole oluline, kas kahju on väike või kergesti parandatav. Juba mitte ainult täiesti tühine kahjustus on piisav.

Teotagajärg:

Teo tagajärg seisneb selles, et asi kannatab objektiivselt kahju. Majanduslik kahju ei pea tekkima. Juba kriimustus, talitlushäire või visuaalne kahjustus täidab koosseisupärase tagajärje.

Põhjuslikkus:

Kahjustus peab olema põhjustatud teo toimepanija käitumisest. See tähendab: ilma tema tegevuseta ei oleks asja seisund muutunud. Ka ettevalmistavad tegevused kuuluvad siia alla, kui need võimaldavad kahjustamist.

Objektiivne omistamine:

Teo tagajärg on objektiivselt omistatav, kui realiseerub täpselt see risk, mida seadusandja soovib ära hoida, nimelt võõra asja õigusvastane kahjustamine. Tagajärg ei ole omistatav, kui see põhineb täiesti sõltumatutel põhjustel, mis ei ole seotud teo toimepanija tegevusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Asjade kahjustamise koosseis vastavalt § 125 StGB hõlmab juhtumeid, kus võõras asi tahtlikult hävitatakse, kahjustatakse, moonutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks. Rõhuasetus on asja seisundi või funktsiooni kahjustamisel. Õigusvastasus ei tulene mitte teost kui sellisest, vaid sekkumisest võõrasse omandiõigusesse, mis rikub asja terviklikkust. Seega on määrav asja seisundi halvenemine, isegi kui kahju tundub väike või seda saab kiiresti parandada.

• § 129 StGB – Vargus sissemurdmise teel või relvaga: Vargus sissemurdmise teel või relvaga kaitseb võõrast vara asja äravõtmise eest. Kui § 125 StGB keskendub hävitamisele või kahjustamisele, siis § 129 StGB puudutab asja äravõtmist, st valduse äravõtmist. Eristamine toimub rünnaku objekti järgi:
  Asjade kahjustamise puhul kahjustatakse asja väärtust või seisundit, kuid omanik jääb põhimõtteliselt valdajaks. Varguse puhul kaotab õigustatud isik asja enda. Kui kahjustamine ja äravõtmine langevad kokku, esinevad kuriteod kõrvuti, näiteks kui teo toimepanija murrab sisse, hävitab sisustuse ja seejärel varastab esemeid.
• § 132 StGB – Energia äravõtmine: Energia äravõtmine hõlmab juhtumeid, kus keegi tarbib õigustamatult elektrit, gaasi või soojust. Kaitstakse mitte asja, vaid energiaallika kasutamist. Erinevalt asjade kahjustamisest ei ole siin oluline aine kahjustamine. Piisab sellest, kui energiat võetakse ilma õiguseta. Asjade kahjustamine esineb seevastu ainult siis, kui kehaline asi kahjustatakse, hävitatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks. Mõlemad kuriteod võivad esineda koos, näiteks kui keegi manipuleerib juhtmeid, kahjustades seeläbi seadet ja samal ajal suunates energiat mujale. Sellistes olukordades esinevad koosseisud kõrvuti, sest nad kaitsevad erinevaid õigushüvesid.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents esineb siis, kui asjade kahjustamisele lisanduvad täiendavad iseseisvad vara- või omandikuriteod, näiteks vargus, kodurahu rikkumine, ohtlik ähvardamine või sissemurdmine. Asja kahjustamine jääb iseseisvaks õigusvastasuse sisuks ja seda ei tõrjuta kõrvale. Kui teo toimepanija põhjustab mitu õigushüve rikkumist, esinevad need kuriteod tavaliselt kõrvuti.

Ebatõeline konkurents:

Tõrjumine spetsiaalsuse tõttu tuleb kõne alla ainult siis, kui mõni teine koosseis hõlmab täielikult asjade kahjustamise kogu õigusvastasuse sisu. See on harva nii, kuid võib olla asjakohane kvalifitseeritud varakuritegude puhul, mille rõhuasetus on selgesõnaliselt hävitamisel või kasutuskõlbmatuks muutmisel. Vastupidi, § 125 StGB ise omandab spetsiaalsuse, kui ainult asja seisundi halvenemine on esiplaanil.

Tegude hulk:

Tegude paljusus esineb siis, kui mitu asjade kahjustamist pannakse toime iseseisvalt, näiteks kui kahjustatakse erinevaid esemeid või tehakse ajaliselt eraldatud sekkumisi. Iga tahtlik kahjustamine moodustab eraldi teo, kui ei esine loomulikku tegevusühtsust.

Jätkuv tegu:

Ühtset tegu võib eeldada, kui korduvad kahjustamised on vahetult seotud ja järgivad ühtset tahtlust, näiteks sama asja üksikute osade järjestikune hävitamine ühtse sündmuste käigu raames. Tegu lõpeb niipea, kui edasisi sekkumisi ei toimu või teo toimepanija loobub oma tahtlusest.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav hävitas, kahjustas, moonutas või muutis kasutuskõlbmatuks võõra asja. Otsustav on tõendada tegelik sekkumine asja füüsilisse olemusse või funktsionaalsusesse. Tegemist ei ole hinnangutega kahjustuse raskusastmele, vaid objektiivse asjaoluga, et asja seisundit või kasutatavust on kahjustatud.

Eriti tuleb tõendada, et

• asjade kahjustamise tegu on tegelikult toime pandud,
• asi oli võõras, st ei olnud ainuüksi süüdistatava omandis,
• esineb objektiivne kahjustus aine, funktsionaalsuse või välimuse osas,
• kahju või kasutuskõlbmatuks muutmine on põhjuslikult seotud süüdistatava käitumisega.

Prokuratuur peab lisaks näitama, kas väidetav kahjustus on objektiivselt tuvastatav, näiteks jälgede, tunnistajate või tehniliste ekspertiiside abil.

Kohus:

Kohus hindab kõiki tõendeid tervikuna ja otsustab, kas objektiivsete kriteeriumide alusel on asja kahjustamine toimunud. Kesksel kohal on küsimus, kas asi on tegelikult kahjustatud või muudetud kasutuskõlbmatuks ja kas sekkumine on omistatav süüdistatavale.

Seejuures arvestab kohus eriti:

• Kahjustuse laad ja ulatus,
• Asja seisukord enne ja pärast sekkumist,
• Jälgitavad tehnilised või visuaalsed muutused,
• Tunnistajate ütlused sündmuste käigu ja süüdistatava osalemise kohta,
• Ekspertiisid või dokumentatsioon, mis objektiivselt tõendavad kahju,
• kas mõistlik keskmine inimene peaks muutust pidama asja väärtuse või funktsiooni kahjustamiseks.

Kohus eristab selgelt pelgad tühiasjad, tavalised kasutamisjäljed või muutused ilma sekkumise iseloomuta, mis ei kujuta endast seadusega määratletud kahjustamist.

Süüdistatav isik:

Süüdistatav isik ei kanna tõendusbremsiumi koormust. Ta võib siiski esitada põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• kas tegelikult on toimunud kahjustamine,
• kas asi oli juba eelnevalt koormatud või kahjustatud,
• kas käitumine ei põhjustanud aine või funktsiooni kahjustamist,
• vastuolud või puuduvad tõendid kahju kirjelduses,
• alternatiivsed põhjused, mis võiksid samuti usutavalt kahju selgitada.

Ta võib lisaks selgitada, et teatud meetmed olid pelgalt ettevalmistavad toimingud, hoolduslikud abimeetmed ilma sekkumise iseloomuta või toimusid kannatanu nõusolekul.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on § 125 StGB puhul eriti olulised järgmised tõendid:

• Fotod või videod kahjustusest, eelistatavalt enne-pärast võrdlus,
• Ekspertide hinnangud põhjuse, kahju ja remondikulude kohta,
• Tunnistajate ütlused sündmuste käigu ja asja seisukorra kohta,
• Remondiarveid, hinnapakkumised või tehnilised dokumendid,
• Suhtlustõendid, millest võivad selguda motiivid, konfliktid või sündmuste käik,
• Kronoloogiad, mis näitavad, millal kahju tekkis ja kellel oli asjale juurdepääs.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Kahjustamine oletatava nõusoleku korral: Toimepanija muudab või kahjustab võõrast asja, kuigi õigustatud isiku selget nõusolekut ei ole. Ta eeldab ekslikult, et tal on lubatud eset muuta või “parandada”, kuigi omanikult ei ole küsitud ega ole eelnevalt antud selgesõnalist luba. Õigustatud isik talub esialgu toimepanija tegevust, kuna eeldab, et toimepanija ainult kontrollib asja või teeb kahjutut ettevalmistust. Tegelikult tekitab toimepanija juba aine või funktsiooni kahjustusi. Nõusoleku puudumine toob kaasa selge võõra omandiõiguse rikkumise.
• Kahjustamine ekslikult eeldatud ohuolukorra tõttu: Teatud aja jooksul eeldab toimepanija korduvalt, et võõra asja kohene manipuleerimine või muutmine on hädavajalik oletatava ohu vältimiseks. Ta sekkub korduvalt objekti, kuigi objektiivselt ei ole hädaolukorda ja olukord oleks võimaldanud omanikuga konsulteerida. Õigustatud isik ei saa oma asja kohta iseseisvat otsust teha, sest sekkumised on juba toimunud. Hoolimata olemasolevatest vihjetest, et vahetu ohtu ei ole ja sekkumine ei ole vajalik, jääb toimepanija selle eelduse juurde ja teeb ilma loata täiendavaid muudatusi või kahjustusi.

Need näited näitavad, et asja kahjustamine vastavalt § 125 StGB esineb, kui keegi ilma õigustatud isiku nõusolekuta sekkub võõra asja ainesse, funktsionaalsusesse või välisesse ilmesse ja kahjustab seeläbi selle seisundit või kasutatavust.

Subjektiivne koosseis

Asja kahjustamise subjektiivne koosseis vastavalt § 125 StGB nõuab tahtlust. Toimepanija peab teadma, et ta kahjustab, hävitab, moonutab või muudab kasutuskõlbmatuks võõrast asja ja et see sekkumine on objektiivselt sobiv asja väärtuse või kasutatavuse kahjustamiseks. Samal ajal peab ta vähemalt heaks kiitma, et õigustatud isik ei nõustu ja et tegevus rikub tema omandiõigusi.

Seega peab toimepanija mõistma, et tema käitumine kujutab endast tervikuna sihipärast sekkumist võõrasse asja ja on tüüpiliselt sobiv selle seisundi või funktsiooni kahjustamiseks. Otsustav on, et kahjustamine toimub teadlikult ja tahtlikult; pelk hooletus ei ole piisav.

Subjektiivset koosseisu ei ole, kui toimepanija usub tõsiselt, et tal on õigus asja muuta või käsitleda, et sekkumine on õigustatud isiku soovitud või et tegevus on objektiivselt vajalik ohu vältimiseks. Kes eeldab, et tegutseb seaduslikult või ekslikult eeldab nõusolekut, ei täida § 125 StGB nõudeid.

Lõppkokkuvõttes tegutseb tahtlikult see, kes teab ja teadlikult püüab halvendada võõra asja seisundit või kahjustada selle kasutatavust ja seega rikub õigustatud isiku omandiõigusi.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Asja kahjustamise puhul on diversioon põhimõtteliselt võimalik. Koosseis kaitseb omandit ja võõraste asjade puutumatut seisundit ning süü raskus sõltub peamiselt kahjustuse laadist ja ulatusest, teo asjaoludest ja toimepanija isiklikust vastutusest. Väiksemate kahjude korral, selge arusaamise ja eelneva koormuse puudumise korral kaalutakse praktikas regulaarselt diversioonilist lahendust.

Mida selgemalt on aga tuvastatav plaanipärane, teadlik või korduv võõraste asjade kahjustamine või mida raskem on tekkinud kahju, seda ebatõenäolisem on diversioon.

Diversiooni võib kaaluda, kui

• süü on väike,
• varaline kahju on ainult kerge või väike,
• tagajärjed puuduvad või on ebaolulised,
• puudub süstemaatiline või jätkuv käitumine,
• asjaolud on selged ja ülevaatlikud,
• ja toimepanija on mõistev, koostööaldis ja kompensatsioonialdis.

Kui diversioon on kaalutav, võib kohus määrata rahalise makse, ühiskondlikult kasulikku tööd, järelevalve all olemise või lepituse. Diversioon ei too kaasa süüdimõistmist ega kannet karistusregistrisse.

Diversiooni välistamine:

Divertsiooni kohaldamine on välistatud, kui

• on toimunud oluline või püsiv omandi kahjustamine,
• kahjustus on tehtud teadlikult sihipäraselt või plaanipäraselt,
• kahjustatud on mitu eset või kahjustused on korduvad,
• esineb süstemaatiline või pikaajaline käitumine,
• kahjustatud on eriti kaitsetud asjad või rajatised,
• kahjustusel olid kvalifitseeritud tagajärjed, näiteks suured remondikulud või oluline majanduslik kahju,
• või kogu käitumine kujutab endast rasket omandiõiguse rikkumist.

Ainult selgelt väikseima süü ja viivitamatu arusaamise korral saab kaaluda erandliku diversioonimenetluse lubatavust. Praktikas on diversioon asja kahjustamise korral endiselt võimalik, kuid süstemaatiliste või tõsiste tagajärgedega juhtudel haruldane.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse vastavalt kahjustuse ulatusele, asjasse sekkumise laadile, kestusele ja intensiivsusele ning sellele, kui tugevalt on hävitamine, kahjustamine, rikkumine või kasutuskõlbmatuks muutmine mõjutanud kahjustatud asja väärtust või funktsionaalsust. Oluline on, kas süüdlane on tegutsenud pikema aja jooksul korduvalt, sihipäraselt või plaanipäraselt ja kas käitumine on põhjustanud märgatava omandiõiguse kahjustamise.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• kahjustused jätkusid pikema aja jooksul,
• esineb süstemaatiline või eriti visa tegutsemine,
• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• kahjustatud on eriti kaitsetud või väärtuslikud asjad,
• vaatamata selgetele vihjetele või lõpetamise nõuetele jätkati kahjustamist,
• esineb eriline usalduse rikkumine, näiteks kahjustuste korral lähedus- või sõltuvussuhte raames,
• või esineb asjakohaseid varasemaid karistusi.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistatuse puudumine,
• täielik ülestunnistus ja märgatav arusaamine,
• kahjustava käitumise kohene lõpetamine,
• aktiivsed kahju hüvitamise püüdlused või kahju reguleerimine,
• süüdlase erilised stressi- või ülekoormusolukorrad,
• või ülemäära pikk menetluse kestus.

Kohus võib vanglakaristuse tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos.

Karistusraamistik

Asja kahjustamise eest ähvardab vangistus kuni kuus kuud või rahaline karistus kuni 360 päevamäära. See karistusraamistik moodustab seadusliku ülempiiri ja kehtib iga juhtumi puhul, kus võõras asi hävitati, kahjustati, rikutakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks. Seadus ei näe ette kõrgemat karistusmäära.

Hilisem vabandus, kahjustamise lõpetamine või kahju hüvitamise püüdlused ei muuda seaduslikku karistusraamistikku; sellised asjaolud mõjutavad ainult karistuse mõõtmist.

Karistatavus kaob, kui sekkub õigustav asjaolu, näiteks hädakaitse või valdusõiguse seaduslik teostamine. Kui selline välistav asjaolu esineb, ei tühista see karistusraamistikku, vaid takistab kuriteo koosseisu rakendumist.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – minimaalselt 4 eurot, maksimaalselt 5000 eurot päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Asja kahjustamise korral tuleb rahaline karistus kõne alla eelkõige siis, kui kahjustus on väheoluline, kergesti parandatav või jääb ilma märkimisväärse majandusliku kahjuta ning käitumine on karistatavuse alumisel piiril. Ka arusaadav käitumine, kohene kahju hüvitamine või kiire kahju kõrvaldamine võivad viidata rahalise karistuse kohaldamisele.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

Karistusseadustiku § 37: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aastani, võib kohus lühikese, kuni üheaastase vangistuse asemel määrata rahalise karistuse. See võimalus kehtib ka kuritegude puhul, mille põhitunnus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni ühe aastani.
Asja kahjustamise korral rakendatakse karistusseadustiku § 37 eelkõige siis, kui kahju on väike, juhtum on situatiivne ja käitumine ei ole varasemalt seotud sarnaste rikkumistega. Sätet rakendatakse ettevaatlikumalt, kui kahjustus oli teadlik, pahatahtlik, korduv või seotud olulise majandusliku kahjuga kannatanule.

Karistusseadustiku § 43: Vangistust võib tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdlase sotsiaalne prognoos on positiivne. See võimalus kehtib ka asja kahjustamise puhul, mille karistusraamistik ulatub kuni kuue kuuni.
Tingimisi edasilükkamist antakse ettevaatlikumalt, kui esinevad raskendavad asjaolud, eriti pahatahtlikkus, vandalism, kuritegude kuhjumine või suur materiaalne kahju. See on realistlik eelkõige siis, kui kahju on kiiresti kõrvaldatud, süüdlane on arusaaja ja käitumisel on väheoluline tähendus.

Karistusseadustiku § 43a: Osaliselt tingimisi edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasilükatud karistuse osa. See on võimalik karistuste puhul, mis ületavad kuus kuud ja ulatuvad kuni kahe aastani.
Kuna asja kahjustamise karistusraamistik ulatub vaid kuni kuue kuuni, tuleb osaliselt tingimisi edasilükkamine praktikas kõne alla ainult lisakaristuste või mitme kuriteo liitmise raames. Kui tegemist on ainult asja kahjustamisega, siis karistusseadustiku § 43a reeglina ei kohaldata.

Karistusseadustiku §§ 50 kuni 52: Kohus võib lisaks anda juhiseid ja määrata katseaja järelevalve. Kõne alla tulevad näiteks kahju hüvitamine, kontaktikeelud kannatanutega, alkoholist loobumise või käitumistreeningu programmid, kui need aitavad kaasa konfliktide vältimisele. Keskmes on kahju hüvitamine ning tagamine, et süüdlane hoidub tulevikus sarnastest tegudest.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Asja kahjustamise puhul on madala karistusmäära tõttu põhimõtteliselt pädev ringkonnakohus. Kuriteod, mille eest on ette nähtud võimalik vangistus kuni kuus kuud või samaväärne rahaline karistus, kuuluvad seaduse kohaselt esimese astme kohtuna ringkonnakohtute pädevusse.

Kuna asja kahjustamine ei tunne raskeid kvalifikatsioone ja karistusraamistikku ei ületata, puudub põhjus kaasata maakohtut üksikkohtunikuna. Ka kohtunike ja rahvakohtunike kolleegium ei tule kõne alla, sest selleks peaks olema ette nähtud oluliselt kõrgem karistusmäär.

Vandekohus on välistatud, kuna selles kuriteo valdkonnas ei ole ette nähtud eriti raskeid karistusi.

Kohalik pädevus

Pädev on kohus kahjustamise kohas. Otsustav on, kus asi tegelikult hävitati, kahjustati või kasutuskõlbmatuks muudeti.

Kui kuriteo toimumiskohta ei saa üheselt kindlaks määrata, määratakse pädevus

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu otsuste peale on võimalik esitada apellatsioon ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus otsustab edasikaebuse kohtuinstantsina süü, karistuse ja kulude üle.

Ringkonnakohtu otsuseid saab seejärel vaidlustada kassatsioonkaebusega või täiendava apellatsiooniga Riigikohtus, kui seaduslikud eeldused on täidetud.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Asja kahjustamise korral saab kannatanu kui eraõiguslik osaline esitada oma tsiviilõiguslikud nõuded otse kriminaalmenetluses. Kuna kuritegu kujutab endast sekkumist omandisse või asja kasutatavusse, puudutavad nõuded eelkõige remondikulusid, asenduskulusid, väärtuse langust, puhastuskulusid, kasutamise kaotust ning muid varalisi kahjusid, mis kahjustuse tõttu tekkisid. Sõltuvalt juhtumist võib nõuda ka kaasnevaid kulusid, näiteks asendamise või organisatsiooniliste lisakulude eest.

Eraõigusliku osalise liitumine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Aegumistähtaeg jätkub alles pärast õigusjõulist lõpetamist, kui kahju ei ole täielikult välja mõistetud.

Vabatahtlik kahju hüvitamine, näiteks remondikulude katmine, täielik kahju reguleerimine või usaldusväärne püüdlus hüvitamisele, võib mõjuda karistust kergendavalt, eeldusel, et see toimub õigeaegselt ja täielikult.

Kui süüdlane on aga tegutsenud plaanipäraselt, korduvalt või märkimisväärse kahjusummaga või esinevad eriti koormavad asjaolud, kaotab hilisem kahju hüvitamine reeglina suure osa oma kergendavast mõjust. Sellistes olukordades kompenseerib hilisem hüvitamine teoga kaasnevat ebaõiglust vaid piiratud ulatuses.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates isikut käsitletakse süüdistatavana ja ta saab kasutada kõiki süüdistatava õigusi. Kuna asja kahjustamine on ametiasutuse poolt menetletav kuritegu, algatavad politsei ja prokuratuur menetluse ametlikult kohe, kui vastav kahtlus tekib. Kannatanu eraldi avaldus selleks ei ole vajalik.

Politsei ja prokuratuur

Prokuratuur viib läbi uurimismenetluse ja määrab edasise käigu. Kriminaalpolitsei viib läbi vajalikud uurimised, kindlustab tõendid, võtab tunnistajate ütlused ja dokumenteerib kahju. Lõpuks otsustab prokuratuur menetluse lõpetamise, diversiooni või süüdistuse esitamise üle, sõltuvalt süüastmest, kahju suurusest ja tõendite olukorrast.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist saab süüdistatav isik täieliku teavituse oma õigustest, eriti õigusest vaikida ja õigusest advokaadi abile. Kui süüdistatav nõuab advokaati, tuleb ülekuulamine edasi lükata. Ametlik süüdistatava ülekuulamine teenib süüdistusega konfronteerimist ja võimaluse andmist seisukoha võtmiseks.

Toimikuga tutvumine

Toimikutega saab tutvuda politseis, prokuratuuris või kohtus. See hõlmab ka tõenditega seotud esemeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki. Eraõigusliku osalise liitumine juhindub kriminaalmenetluse seadustiku üldistest reeglitest ja võimaldab kannatanul esitada kahjuhüvitamise nõudeid otse kriminaalmenetluses.

Kohtuistung

Põhikohtuistung teenib suulist tõendite kogumist, õiguslikku hindamist ja otsustamist võimalike tsiviilõiguslike nõuete üle. Kohus kontrollib eelkõige teo kulgu, tahtlust, kahju suurust ja ütluste usaldusväärsust. Menetlus lõpeb süüdimõistmise, õigeksmõistmise või diversioonimenetlusega.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Kindlustage tõendid viivitamatult.
   Kõik saadaolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult vara kindlustada ja koopiana säilitada. Digitaalseid andmeid tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud võimalike tunnistajatena ja pidage sündmuste käik meeles mälestusprotokollina.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage heastamine sihipäraselt ette.
   Maksed, sümboolsed teened, vabandused või muud hüvituspakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud heastamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

Asja kahjustamine vastavalt karistusseadustiku § 125 puudutab sekkumisi võõrasse omandisse, mille õiguslik hindamine sõltub suuresti konkreetsest käigust, tahtlusest, kahjustuse liigist ja tegelikust kahjust. Väikesed erinevused sündmuste kulgemises, tõendite kogumises või küsimuses, kas tegemist on hävitamise, kahjustamise või ainult ajutise rikkumisega, võivad menetlust otsustavalt mõjutada.

Varajane advokaadi kaasamine tagab, et tõendid on täielikult kindlustatud, kahju tuvastused korrektselt dokumenteeritud ja süüd välistavad asjaolud asjakohaselt liigitatud. Ainult täpne analüüs näitab, kas tegemist on tõepoolest karistatava asja kahjustamisega või kas esineb märkimisväärseid kahtlusi tahtluse, kahju või teo panuse osas.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas esineb kuriteokoosseisule vastav kahjustamine, hävitamine või kasutuskõlbmatuks muutmine ja kas väidetav kahju on õiguslikult asjakohane.
• analüüsib, kas tahtlus on tõendatav, kas alternatiivsed sündmuste käigud tulevad kõne alla ja kas esineb tõendite puudujääke või vastuolusid.
• kaitseb, tagades, et ei võeta üle ühepoolseid esitusi ning et tõendeid ja tunnistajate ütlusi hinnatakse korrektselt.
• arendab välja selge kaitse- või nõudestrateegia, mis esitab tegeliku sündmuste käigu täielikult ja õiguslikult täpselt.

Kriminaalõigusele spetsialiseerunud esindusena tagame, et asja kahjustamise süüdistust uuritakse põhjalikult, objektiivselt ja õiguslikult korrektselt, nii et menetlus toimub usaldusväärsel faktilisel alusel.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon