Karistuse määramise üldpõhimõtted

Karistuse määramise üldpõhimõtted

§ 32 StGB sisaldab karistuse määramise põhimõtteid Austria kriminaalõiguses. See konkretiseerib põhiseaduslikku süüprintsiipi ja loob silla süüteo abstraktse karistusmäära ja konkreetse karistuse vahel üksikjuhtumil.
Norm kohustab kohut kaaluma raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, arvestama süüdlase isiksust ja karistuse tagajärgi tema elule ning tagama, et karistus ei oleks liiga karm ega ka leevendav.
Seega saab karistusest õiglane tasakaal teo ebaõigluse, süüdlase süü ja sotsiaalse vastutuse vahel.

Karistuse määramine on kohtuotsuse osa, milles kohus määrab karistuse suuruse ja liigi. Mõõdupuuks on ainult süüdlase süü, mitte avalik huvi ega teo tagajärgede juhuslikkus. § 32 StGB kohustab kohut määrama iga karistuse individuaalselt ja süüle vastavalt.

Põhimõte

Süüdlase süü on karistuse määramise ainus alus. Kohus peab määrama karistuse, mis vastab teo ebaõiglusele ja isiklikule vastutusele.
Seejuures arvestab kohus kahju suurust, kohustuste rikkumise ulatust, teo ettevalmistust ja planeerimist ning täideviimise viisi. Mida kaalutletum ja hoolimatum tegu, seda rangem on karistus.

Austria kriminaalõigus lükkab tagasi jäigad karistusskeemid. Iga karistus tuleb määrata ja põhjendada individuaalselt.

Raskendavate ja kergendavate asjaolude kaalumine

Raskendavad ja kergendavad asjaolud on karistuse määramise keskne element. Neid ei tohi topelt arvestada, kui need on juba kuriteo koosseisus ette nähtud.

Raskendavad asjaolud on muu hulgas:

• Korduv kuriteo toimepanek või korduvus,
• eriline hoolimatus või julmus,
• plaanipärane ettevalmistus,
• omakasupüüdlikud motiivid,
• ükskõiksus õiguslikult kaitstud väärtuste suhtes.

Kergendavad asjaolud on muu hulgas:

• Ülestunnistus või süü tunnistamine,
• pikk menetlusaeg,
• senine karistamatus,
• Kahju hüvitamine, kahetsus või kaasaaitamine asjaolude selgitamisele,
• Tegutsemine erilises isiklikus hädaolukorras.

Nende tegurite kaalutlemine on kohtu kaalutlusotsus, kuid seda tuleb alati arusaadavalt põhjendada.

Isiksuse ja sotsiaalsete tagajärgede tähtsus

Kohus on kohustatud arvestama ka karistuse mõju süüdlase tulevasele elule.
Oluline on, kas ja kuidas karistus võimaldab sotsiaalset taasintegreerumist.
Eesmärk ei ole kättemaks, vaid karistus, mis suunab süüdlase õiguskuulekusele, ilma teda ühiskonnast püsivalt välja tõrjumata.

Karistuse rangus

Karistusseadustiku § 32 lõige 3 nimetab objektiivseid kriteeriume karistuse ranguse kohta. Karistus on seda rangem,

• mida suurem on tekitatud kahju või oht,
• mida rohkem kohustusi rikuti,
• mida põhjalikumalt tegu kaaluti või ette valmistati,
• mida hoolimatumalt see täide viidi,
• ja mida vähem ettevaatust sellele vastu seisis.

Sellega tagatakse, et karistus vastab nii teo teoväärtusetusele kui ka mõtteväärtusetusele.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Gerechtigkeit entsteht nicht durch Härte, sondern durch die Abwägung von Tat, Schuld und menschlicher Verantwortung.“

Praktilised näited

Näide 1 – Korduvad varavastased süüteod:
Süüdistatav paneb toime mitu sarnast pettusejuhtumit. Kohus arvestab korduvat kuriteo toimepanekut raskendava asjaoluna ja määrab märkimisväärse vabadusekaotuse, kuna püsiv kuritegevus näitab suurenenud ohtu.

Näide 2 – Ülestunnistus ja kahju hüvitamine:
Süüdlane hüvitab tekitatud kahju täielikult ja annab usaldusväärse ülestunnistuse. Kohus näeb selles olulisi kergendavaid asjaolusid ja vähendab oluliselt vabadusekaotust.

Näide 3 – Raske vägivallategu:
Alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteo puhul määratakse pikk vabadusekaotus, et kajastada teo suurt ebaõiglust ja massiivset sotsiaalset häirivust.

Näide 4 – Ülipikk menetlusaeg:
Menetlus venib aastaid, ilma et süüdistatav oleks selles süüdi. See ülemäärane kestus mõjub karistuse suurusele kergendavalt.

Topeltarvestuse keeld

Topeltarvestuse keeld kaitseb sama asjaolu tõttu topeltkoormuse eest.
Kui tunnus, näiteks „korduv kuriteo toimepanek“, on juba karistusnormi seaduse tekstis raskendavalt arvesse võetud, ei tohi seda karistuse määramisel enam kordagi raskendava asjaoluna arvestada.
Selle rikkumine on tühistamise alus vastavalt StPO § 281 lõike 1 punktile 11 kolmas juhtum.

Suhe ennetuse ja karistuse eesmärgiga

§ 32 StGB sätestab selgelt, et karistused ei tohi olla pelgalt üldpreventiivse toimega.
Need teenivad eelkõige individuaalse süü õiglast sanktsioneerimist (eripreventsioon kui tagajärg, mitte eesmärk).
Kohus peab looma tasakaalu heidutuse, resotsialiseerimise ja süü proportsionaalsuse vahel.
Seega jääb Austria kriminaalõigus inimkeskseks, mitte pelgalt karistuse rangusele suunatuks.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.

Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK