Arestimine kriminaalmenetluses
Arestimine vastavalt StPO §-le 115 on kohtulik sunnimeede, millega kohus või prokuratuur võtab isikult teatud esemed või varad. Meede tagab tõendid või hoiab varad edasiseks kriminaalmenetluseks kättesaadavana. See riivab vahetult omandiõigust ja eeldab reeglina kohtulikku luba. Arestimine loob ametliku õigusliku seisundi ja eristub sellega selgelt pelgast hoiulevõtmisest.
Vastavalt StPO §-le 115 võtab kohus või prokuratuur isikult teatud esemed või varad, et tagada tõendid või hoida vara kriminaalmenetluse jaoks kättesaadavana.
Arestimise eeldused ja eesmärk
Arestimine vastavalt StPO §-le 115 võimaldab prokuratuuril teatud esemed või varad ametlikult ära võtta, kui neil on kriminaalmenetluse jaoks tähendus. Meede teenib eelkõige tõendite tagamise või varade tagamise eesmärki hilisemate kohtuotsuste tarbeks.
Uurimisasutused peavad konkreetselt põhjendama, miks on ese või vara seotud kuriteoga. Pelgast kahtlusest ilma arusaadavate faktideta ei piisa. Meede peab olema suunatud konkreetsele eesmärgile ega tohi olla üldist laadi.
Kohus kontrollib seaduslikke eeldusi ja lubab arestimise vastavalt StPO §-le 105 ainult siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Prokuratuur peab seetõttu selgitama, miks ei ole võimalik eesmärki saavutada leebema vahendiga. Kui piisab hoiulevõtmisest, ei tohi määrata ulatuslikumat arestimist.
Loe lähemalt sunnivahendite kohtuliku loa kohta siit: Sunnivahendite lubamine
Arestimine riivab vahetult omandiõigust. Seetõttu nõuab seadus hoolikat kohtulikku kontrolli ja meetme selget põhjendamist.
Lisaks tohib meede puudutada vaid konkreetselt nimetatud esemeid või varasid ning peab olema sisuliselt selgelt piiritletud.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Arestimine ei ole rutiinne tegevus. Kes vaidlustab põhjenduse ja eesmärgi varakult, hoiab sageli ära selle, et sekkumisest saaks püsiv kahju. “
Tõendite arestimine ja vara arestimine
Arestimisel on kaks erinevat suunda. See teenib kas tõendite tagamist või varade tagamist hilisemate kohtuotsuste tarbeks.
Tõendite arestimise puhul võtavad uurimisasutused hoiule esemed, mis on asjakohased kuriteo selgitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks dokumendid, andmekandjad, sularaha või muud kuriteovahendid.
Vara arestimisel on teine eesmärk. See tagab varad, mis pärinevad kuriteost või mida võidakse kasutada hilisemaks konfiskeerimiseks või varalise otsuse tegemiseks. Sellega takistab seadus vara kõrvaldamist menetluse ajal.
Arestimisega kaasneb reeglina ka käsutuskeeld. Puudutatud isik ei tohi eseme või varaga enam vabalt ümber käia. See kehtib ka siis, kui vara asub kolmanda isiku juures, eeldusel, et seaduslikud tingimused on täidetud.
Seaduslikud eeldused
Arestimine eeldab enamat kui üldist kahtlust. Prokuratuur peab esitama konkreetsed faktid, mis õigustavad sekkumist. Kohus kontrollib neid eeldusi iseseisvalt ega tohi piirduda üldsõnaliste andmetega.
Konkreetne kuriteokahtlus
Uurimisasutused vajavad arusaadavat esmast kahtlust, mis tugineb teatud faktidele. Nad peavad selgitama, millise kuriteoga on tegemist ja miks on asjaomane ese selle teoga seotud.
Pelgast seosest „igaks juhuks“ ei piisa. Kohus nõuab selget põhjendust, mis tugineb toimiku sisule ja uurimistulemustele.
Sisuline seos menetlusega
Eseme ja kuriteo vahel peab olema otsene seos. See võib tuleneda näiteks sellest, kui
- ese on tõendiks,
- eset kasutati kuriteo toimepanemiseks,
- vara pärineb kuriteost,
- vara on asjakohane hilisemate varaliste otsuste tegemiseks.
Kui see seos puudub, puudub ka seaduslik alus arestimiseks.
Vajalikkus ja proportsionaalsus
Prokuratuur tohib arestida vaid juhul, kui uurimiseesmärki ei ole võimalik saavutada leebema vahendiga. Kui piisab hoiulevõtmisest, peab ta kasutama seda instrumenti.
Kohus kontrollib lisaks proportsionaalsust. Ta kaalub kuriteosüüdistust ja uurimishuvi vastamisi omandiõiguse riivega. Mida raskem on sekkumine, seda tugevam peab olema põhjendus.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Arestimise puhul ei otsusta sisetunne, vaid toimiku seis. Ilma konkreetse kuriteokahtluseta ja selge seoseta menetlusega ei jää meede püsima. “
Eristamine hoiulevõtmisest
Hoiulevõtmine võimaldab ajutist juurdepääsu esemetele. See on mõeldud kiireks tagamiseks uurimisetapis.
Arestimine seevastu loob ametliku ja õiguslikult siduva seisundi. Alates sellest hetkest ei tohi asjaomane isik esemega enam vabalt ümber käia.
Erinevus mõjutab vahetult kaitset:
- Hoiulevõtmine tagab ajutiselt.
- Arestimine kinnistab sekkumise.
- Arestimise vastu on võimalik kasutada eraldi õiguskaitsevahendeid.
Loe lähemalt hoiulevõtmise kohta siit: Hoiulevõtmine
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Kohtulik luba on keskne kontrollpunkt. Kui taotlus või määrus on ebatäpne, ei ole see pisiasi, vaid rünnakupunkt. “
Menetluse käik ja kohtulik luba
Arestimine ei toimu automaatselt. Prokuratuur peab meetme taotlema ja selle vajadust konkreetselt põhjendama. Ta selgitab, millist eset see puudutab, millise kuriteoga on tegemist ja miks on sekkumine vajalik.
Prokuratuuri roll
Prokuratuur juhib eeluurimist. Ta otsustab, kas taotleda arestimist. Seejuures peab ta arusaadavalt esitama kuriteokahtluse, seose menetlusega ja proportsionaalsuse.
Praktikas tugineb ta oma taotluses sageli läbiotsimise tulemustele või juba hoiule võetud esemetele.
Loe lähemalt läbiotsimise kohta siit: Kohtade ja esemete läbiotsimine
Kohtupoolne luba
Kohus kontrollib taotlust iseseisvalt. Ta kontrollib, kas seaduslikud eeldused on täidetud ja kas meede on proportsionaalne. Ta ei tohi põhjendust kontrollimata üle võtta.
Alles pärast seda kontrolli annab kohus arestimiseks loa. Ilma kohtuliku loata ei tohi meede põhimõtteliselt püsima jääda.
Loe lähemalt sunnivahendite lubamise kohta siit: Sunnivahendite lubamine
Kohtuotsusest peab olema selgelt näha, millistele faktidele ta oma hinnangu tugineb. Vormilisest põhjendusest ei piisa.
Süüdistatava ja kolmandate isikute puudutatud õigused
Arestimine riivab vahetult omandiõigust. Seetõttu on süüdistataval ja ka asjasse mittepuutuvatel kolmandatel isikutel teatud õigused.
Esiteks on asjaosalistel õigus saada teavet meetme kohta. Nad peavad saama aru, milliseid esemeid see puudutab ja millisel alusel ametiasutus tegutseb.
Lisaks on olemas järgmised õigused:
- Toimikuga tutvumine, et kontrollida meetme põhjendust
- Võimalus lasta seaduslikkust kohtulikult kontrollida
- Asjasse mittepuutuvate omanike õiguste kaitse
Eriti asjakohane on kolmandate isikute kaitse. Kui arestitud ese ei kuulu süüdistatavale, peab kohus arvestama ka omaniku õigustega. Kriminaalmenetlus ei tohi laieneda asjasse mittepuutuvate isikute kahjuks.
Kaitse kontrollib selles etapis sageli, kas meede ületab seaduslikke raame või kas ametiasutus ei ole oma põhjendust piisavalt dokumenteerinud.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Arestimised ei taba ainult süüdistatavaid. Just kolmandad isikud peavad oma omandiõigusi aktiivselt kaitsma, sest vastasel juhul luuakse pöördumatud faktid. “
Õiguskaitse arestimise vastu
Arestimine ei ole vaidlustamatu. Seadus annab süüdistatavale ja asjaomastele kolmandatele isikutele tõhusad vahendid meetme seaduslikkuse kontrollimiseks.
Kes soovib arestimise vastu end kaitsta, peab tegutsema kiiresti. Mida varem kaitse sekkub, seda suurem on võimalus sekkumist piirata või see tühistada.
Vastulause õiguste rikkumise tõttu
Üks olulisemaid õiguskaitsevahendeid eeluurimisel on vastulause õiguste rikkumise tõttu.
Selle vastulausega saab asjaosaline väita, et
- seaduslikud eeldused puuduvad,
- kohus ei ole piisavalt kontrollinud proportsionaalsust,
- meetmel on vormilised puudused,
- arestimine ületab vajaliku määra.
Kohus vaatab vastulause läbi ja kontrollib meetme seaduslikkust. Kui ta tuvastab õiguste rikkumise, tühistab ta arestimise või piirab seda.
Loe lähemalt vastulause kohta siit: Vastulause õiguste rikkumise tõttu
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Õiguskaitse toimib vaid siis, kui see on kiire ja täpne. Ootama jäädes aktsepteeritakse sageli vaikimisi sekkumist, mis oleks tegelikult vaidlustatav. “
Teie eelised advokaadi abiga
Arestimine riivab sügavalt omandiõigust ja võib oluliselt mõjutada kriminaalmenetluse edasist kulgu. Varajane advokaadipoolne kontroll loob selgust ja tagab strateegilised eelised.
Advokaat kontrollib esmalt, kas seaduslikud eeldused on tegelikult täidetud. Ta kontrollib, kas on olemas konkreetne kuriteokahtlus, kas sisuline seos on piisavalt põhjendatud ja kas kohus on proportsionaalsust hoolikalt kontrollinud.
Lisaks avab advokaadi esindus konkreetsed tegutsemisvõimalused:
- Toimikuga tutvumise taotlemine, et meetme põhjendust täielikult analüüsida
- Sihitud tõendamistaotluste esitamine, kui prokuratuur ei põhjenda oma oletusi piisavalt
- Tõendite lubatamatuse väitmine, kui arestimine toimus ebaseaduslikult
Loe lähemalt tõendamistaotluste kohta siit: Tõendamistaotlused kriminaalmenetluses
Ebaseaduslik arestimine ei jää tagajärgedeta. Kui sekkumine toimub ilma piisava seadusliku aluseta, võib see kahjustada saadud tõendite kasutatavust ja muuta kogu menetlust.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Põhjendatud kaitsestrateegia ei piirdu seetõttu vaid vormiliste vastuväidetega. See hindab varakult meetme protsessuaalseid mõjusid ja suunab edasise tegevuse järjekindlalt teie õiguste tagamisele. “