Palgaarestimine

Palgaarestimine

Palgaarestimine on üks kõige sagedamini valitud täitemeetmeid. See on nõude täitmise vorm. Selle käigus arestimakse osa isiku sissetulekust, et tasuda laekumata võlgu. Kohustatud isiku tööandja muutub selles menetluses kolmandaks võlgnikuks ja kannab palga arestimisele kuuluva osa otse hagi esitajale üle. Kohustatud isikule jääb alles miinimumkogus, nn eksistentsmiinimum vastavalt § 291a EO-le, et ta saaks oma elatist tagada.

Palgaarestimine võimaldab laekumata nõudeid otse kohustatud isiku sissetuleku kaudu sisse nõuda. Palga arestimise korral tegutseb tööandja kolmanda võlgnikuna ja on kohustatud arestimisele kuuluva sissetuleku osa nõuet sisse nõudvale võlausaldajale üle kandma.

Palgaarestimise pooled

Täitemenetluses on kaks peamist poolt. Palga arestimise korral on nõuet sisse nõudev pool võlausaldaja, kes soovib esitada avatud nõuet. Kohustatud pool on võlgnik, kelle sissetulek arestitakse. Lisaks mängib olulist rolli kolmas võlgnik. Kolmas võlgnik on tööandja, kes maksab kohustatud poolele palka.

Palgaarestimise kulg

Kõigepealt peab hagi esitaja kohtule esitama täiteavalduse:

• Hagi esitaja taotleb kohustatud isiku töötasu arestimist, et oma laekumata nõue sisse nõuda
• Kohus kontrollib avaldust ja rahuldab palgaarestimise, kui kõik õiguslikud eeldused on täidetud
• Kohus teavitab tööandjat kui kolmandat võlgnikku
• Tööandja esitab kolmanda võlgniku avalduse ja kinnipidab kohustatud isiku sissetulekust palga arestimisele kuuluva osa
• Tööandja kannab hagi esitavale poolele üle palga arestimisele kuuluva osa ja kohustatud poolele eksistentsmiinimumi

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Meie kogemus palga arestimiste läbiviimisel loob õiguskindluse ja väldib tarbetuid viivitusi, et meie kliendid saaksid kiiresti oma raha kätte.“

Kolmanda võlgniku avaldus

Nelja nädala jooksul pärast palgaarestimise rahuldamist peab tööandja esitama nn kolmanda võlgniku avalduse. Selleks kasutab ta näidisvormit, mille ta edastab nii kohtule kui ka hagi esitavale poolele. Selles avalduses annab tööandja teavet võlgniku töösuhte kohta. Ta teatab muu hulgas, kui kõrge on igakuine netosissetulek, kas eksisteerivad ülalpidamiskohustused ja kas juba eksisteerivad muud arestimised. Need andmed võimaldavad arestimisele kuuluvat summat õigesti arvutada.

Järjestus

Kui mitu võlausaldajat taotlevad palga arestimist, kehtib põhimõte: kes esimesena esitab, see saab esimesena tasutud. See tähendab, et tööandja peab esmalt rahuldama nende võlausaldajate nõuded, kelle nõuded esitati ja rahuldati ajaliselt varem.

Alles siis, kui need eelisjärjekorras olevad võlausaldajad on täielikult rahuldatud, tohib tööandja arestimisele kuuluva summa edastada järgnevatele võlausaldajatele. Nii tekib selge järjestus, milles nõuded rahuldatakse.

Kolmanda võlgniku hagi

Kolmanda võlgniku hagi on hagi esitaja õiguslik vahend kohustatud isiku tööandja vastu. Seda kasutatakse siis, kui tööandja rikub oma kohustusi palgaarestimisest, näiteks ei esita kolmanda võlgniku avaldust või ei kanna arestitud summat korrektselt üle. Sellisel juhul võib võlausaldaja tööandjat maksmisele kaevata. Sellega tagatakse, et arestimine viiakse korrektselt ellu ja võlausaldaja nõue jõustatakse.

Teavitamine töösuhte lõppemisest

Kui teenistussuhe lõpetatakse, peab tööandja sellest hagi esitavat poolt teavitama. Selleks kasutab ta kohtu näidisvormit. Teavitamine peaks toimuma võimalikult kohe, hiljemalt aga nädala jooksul pärast järgmise kuu lõppu, milles teenistussuhe lõppes.

Teavitamine ei ole vajalik, kui kohustatud isiku sissetulek langeb alla eksistentsmiinimumi, kui algab ajateenistus või tsiviilteenistus, alustatakse emapuhkust või lapsehoolduspuhkust või kui töötasunõue lõpeb pika haigusseisu tõttu.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Suhtlus nõuet sisse nõudva poole, kohustatud poole ja kolmanda võlgniku vahel on sageli otsustava tähtsusega. Me tagame selged protsessid ja õiguskindla rakendamise. “

Puhkuse- ja jõuluraha arestimise võimalikkus

Palgaarestimine hõlmab ka erimakseid nagu puhkuse- ja jõuluraha.
Need erimaksed on arestimisele allutatud. Kui sellised erimaksed tekivad, saab hagi esitaja sel ajal kõrgema makse, sest lisaks jooksvale palgale arestimakse ka osa erimaksest.

Tundmatu tööandja

Hagi esitaja võib palgaarestimise avalduse esitada ka siis, kui kohustatud isiku tööandja ei ole teada. Selleks tuleb täiteavalduses märkida ainult kohustatud poole sünnikuupäev. Kohus pöördub selle teabega sotsiaalkaitse kandjate katusorganisatsiooni poole ja palub teavet selle kohta, millise tööandja juures kohustatud isik töötab. Kui tööandja tuvastatakse, viiakse palgaarestimine läbi.

Kui tööandja otsingud jäävad edututeks, ei ole avaldus esialgu edukas. Hagi esitav pool võib aga hiljem uuesti avalduse esitada. Uue palga arestimise avaldusega saab välja selgitada, kas võlgnik on hilisemal ajal uue tööandja juures tööl.

Palgaarestimise eelis vallasvarade arestimise ees

Kui palgaarestimine on võimalik, ei viida vallasvarade arestimist esialgu läbi. Hagi esitav pool võib mõlemaid täiteliike samaaegselt taotleda ja kohus rahuldab need ka ühiselt. Praktikas püütakse kõigepealt nõuet võlgniku sissetuleku kaudu sisse nõuda. Ainult siis, kui palgaarestimine jääb edututuks, viiakse seejärel läbi vallasvarade arestimine.

Vallasvara arestimise korral arestitakse võlgniku vallasvara, näiteks mööbel, elektriseadmed või muud väärtesemed, ja vajadusel müüakse oksjonil, et avamata nõuded tasuda.

Teie eelised advokaadi abiga

Palgaarestimise läbiviimine on sageli seotud õiguslike ebakindlustega. Sageli eksisteerib ebaselgusi õige avalduse esitamise osas ja väikesed vormivead võivad viia viivitusteni või avalduse tagasilükkamiseni.

Kogenud advokaadi juhendamine annab kindlust ja aitab menetlust õiguslikult turvaliselt kujundada.

• Kogu menetluse läbimine
• Toetus teie nõuete maksmapanemiseks
• Kõigi asjakohaste sammude elluviimine

Korduma kippuvad küsimused – KKK