Legaat

Legaat

Üksikute asjade või õiguste pärandamine testamendi kaudu, näiteks rahasumma, korteri või kindla eseme näol, on legaat. Erinevalt pärandist ei pärandata mitte kogu vara, vaid ainult selgelt määratletud kasu.

See, kes saab legaadi, ei saa automaatselt pärijaks, vaid omandab nõude pärijate vastu. See, kas testamendis on tegemist pärija määramise või legaadiga, sõltub sellest, kuidas sõnastusi mõista. Sageli tuleb viimast tahet täpselt tõlgendada.

Üksikute varade pärandamine testamendi kaudu on legaat (nimetatakse ka legatiks). Seejuures ei määrata pärijat, vaid pärandatakse konkreetne asi, rahasumma või õigus.

Legaadi tekkimine

Legaat tekib mitmel viisil:

• testamendi või omakäelise viimase tahteavalduse kaudu
• pärimislepingu kaudu
• eraldi lepingulise kokkuleppe kaudu pärandamise kohta
• teatud juhtudel ka automaatselt seaduse alusel, näiteks hooldusteenuste või abikaasade puhul

Otsustav on alati see, et lahkunu tahe oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud.

Legaadina pärandatavad varad

Põhimõtteliselt saab pärandada kõike, millel on majanduslik või käegakatsutav väärtus. Nende hulka kuuluvad eelkõige:

• Majad, korterid või kinnistud
• Ehted, sõidukid või kunstiteosed
• Elamisõigused või muud kasutusõigused
• teatud nõuded või isiklikud teenused

Pärandaja kohustab legaadi saajat reeglina üle võtma ka sellega seotud koormised, nagu olemasolevad võlad või kolmandate isikute kasutusõigused, välja arvatud juhul, kui ta on testamendis teisiti määranud.

Legaadi täitmise kohustus

Nõue legaadi saamiseks on esmalt suunatud pärandvarale. Pärimismenetluse lõppedes on pärijad kohustatud seda täitma. Kui pärijaid on mitu, vastutavad nad ühiselt. Sisemiselt saavad nad omavahel jagada, kes millise osa legaadist üle võtab.

Pärandaja võib ka määrata, milline isik peab legaadi täitma. See võib olla konkreetne pärija või legaadi saaja, kes on ise koormatud varalise eelise edasiandmisega.

Teatud juhtudel võib legaadi saaja olla kohustatud tegema täiendava päranduse kolmandale isikule. Sel juhul räägitakse alllegaadist. See kohustus kehtib isegi siis, kui edasiantava eseme väärtus ületab tema enda kasu. Mõjutatud legaadi saaja saab sellest kohustusest vabaneda ainult oma legaadist loobudes.

Legaadi saaja õiguslik seisund

Legaat loob pärijate vastu kohtus nõutava õiguse. Kui täitmisest keeldutakse, saab legaadi saaja oma nõudeid kohtus jõustada. Soovitatav on nõue esitada võimalikult varakult.

Õigus tekib lahkunu surmaga. Kui legaadi saaja sureb enne legaadi saamist, läheb nõue üle tema pärijatele.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Ein Vermächtnis ist kein Geschenk. Es handelt sich um einen rechtlich durchsetzbaren Anspruch. Wer leer ausgeht, weil die Erben nicht leisten, kann sich auf das Gesetz verlassen“

Legaadi nõudmise aeg

Paljudel juhtudel saab legaadi saaja nõuda väljaandmist kohe pärast surma. Teatud legaatide, eriti rahaliste päranduste või esemete puhul, mis ei kuulu pärandvara hulka, algab nõudeõigus aga alles ühe aasta möödudes surmapäevast.

Kuni üleandmiseni kuuluvad legaadi saajale pärandatud asja tulud või kasutusõigused. Samal ajal kannab ta ka sellega seotud jooksvad kulud.

Aegumine

Nõue legaadi saamiseks aegub põhimõtteliselt kolme aasta möödudes sellest ajast, mil legaadi saaja sai teada oma õigusest ja asjaoludest. Sõltumata sellest aegub nõue igal juhul 30 aastat pärast surma. Seetõttu peaks igaüks, kes soovib legaati nõuda, tegutsema õigeaegselt.

Legaadi vormid

Sisu järgi eristatakse erinevaid legaatide liike:

Liigilegaat

Pärandatakse ese, mis on olemas mitmes eksemplaris, näiteks kell kollektsioonist. Kes konkreetselt valida tohib, selgub testamendist. Kui puudub säte, võib valikuõigus olla pärijal, kolmandal isikul või legaadi saajal endal.

Kui sobivat eset enam ei ole või osapooled ei suuda kokku leppida, otsustab kohus, mis legaadi saajale kuulub. Seejuures arvestatakse soodustatud isiku vajadustega.

Erilegaat

Ese on väga konkreetne asi, näiteks täpselt määratletud sõiduauto või individuaalne ehtekunst. Pärandus viitab üheselt ühele objektile.

Mitmekordne erilegaat

Kui sama konkreetne asi pärandatakse testamendis mitu korda, tekib sellest põhimõtteliselt ainult üks nõue. Sama päranduse mitmekordne väljamaksmine ei ole ette nähtud.

Hankelegaat

Mõnikord pärandab pärandaja asja, mis surma hetkel talle tegelikult ei kuulu. Sellistel juhtudel võib siiski olla tegemist kehtiva legaadiga, kui on selgelt äratuntav, et pärija peab asja hankima ja legaadi saajale üle andma. Juriidiliselt räägitakse siin hankelegaadist.

Nõudelegaat

Pärandatakse nõue kolmanda isiku vastu, näiteks avatud laenunõue. Pärijad on kohustatud nõude legaadi saajale üle andma.

Vabastuslegaat

Pärandaja vabastab legaadi saaja võlast, mis tal pärandaja ees oli. Tagasimaksenõue kaob.

Võlgade legaat

Pärija peab täitma olemasoleva võla, isegi kui see on seotud tingimustega või ei oleks veel tähtajaline. Legaadi saaja saab seeläbi täiendava õigusliku kindluse.

Pärija täiendava legaadiga

Ka pärijaks määratud isik võib saada legaadi. Sellistel juhtudel eristatakse eellegaati ja sissearvestatavat legaati. Eellegaat on pärandiosa lisaks tehtud pärandus. Sissearvestatava legaadi puhul arvestatakse pärandus pärandiosa hulka. Kui testamendis puudub selgesõnaline säte, eeldatakse kahtluse korral, et legaat oli mõeldud pärandiosale lisaks.

Legaadi vähendamine

Pärijad vähendavad legaati, kui esinevad teatud seaduslikud eeldused. See juhtub eelkõige siis, kui olemasolev vara ei ole piisav nii legaatide kui ka sundosade väljamaksmiseks. Sel juhul tagavad pärijad, et teiste isikute seaduslikud miinimumnõuded säiliksid proportsionaalse vähendamise kaudu.

Teie eelised advokaadi abiga

Legaat võib tekitada maksualaseid, tsiviilõiguslikke ja praktilisi küsimusi. Juriidilise nõustamisega tagate endale:

• Sundosadele arvestatavuse kontroll
• Testamentide õiguskindel koostamine
• Tõlgenduskonfliktide vältimine ja vaidlused sugulaste vahel
• Teie nõuete jõustamine pärijate või kaaspärijate vastu

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Gerade bei mehreren Erben sorgt ein klar formuliertes Vermächtnis für Rechtssicherheit. Wer Streit vermeiden will, sollte sich frühzeitig rechtlich beraten lassen.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK