Kingitus surma korral

Kingituse surma korral puhul on tegemist kahepoolse kingituslepinguga, mis sõlmitakse juba eluajal. Kingitegija kohustub kingisaajale teatava eseme alles pärast oma surma tasuta üle andma. Selleni säilitab kingitegija täieliku käsutusõiguse.

Erinevalt testamendist ei ole see regulatsioon ühepoolselt tühistatav. Kingisaaja omandab lepingu sõlmimisel jõustatava nõude, mis muutub täitmisele kuuluvaks alles surmaga. Pärandusjuhul ei loeta teda pärijaks, vaid pärandi võlausaldajaks.

Kingituse surma korral seaduslik alus

Kingitus surma korral on Austria pärimisõiguses alates 2017. aastast selgesõnaliselt reguleeritud. § 603 ABGB järgi on tegemist elavate vahel loodud, kuid edasilükkavalt tingitud õigustoiminguga.

Selleks, et selline kingitus oleks kehtiv, peavad täidetud olema järgmised eeldused:

• Leping vastuvõtmisega: Vaja on tahtekooskõla kingitegija ja kingisaaja vahel.
• Notariaalsaktivorm: Kogu leping – kaasa arvatud vastuvõtmine – peab olema notariaalselt tõestatud. Ka hilisemad lepingu muudatused vajavad notariaalsaktikuju.
• Tühistusõiguse puudumine: Kingitegija ei tohi endale jätta üldist tühistusõigust. Lepinguline tagasiastumisklausel muudab kingituse kehtetuks.

Kui need eeldused on täidetud, on tegemist õiguslikult siduva varaülekandega, mis jõustub automaatselt surmajuhuga.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Mõjud enne surma

Hoolimata siduvusest jääb kingitegija lubatud eseme omanikuks ja võib seda põhimõtteliselt edasi kasutada, nt välja rentida või majandada. Ta ei tohi aga teha midagi, mis takistab lepingu täitmist, näiteks eset ära kinkida või maha müüa. Kui siiski toimub käsutamine kolmandatele isikutele, tekib kingisaajal kahju hüvitamise nõue pärandi vastu.

Mõjud pärast surma

Kingitegija surmaga muutub kohustus täitmisele kuuluvaks: kingisaajal on nüüd jõustatav nõue väljaandmisele. Ta ei pea olema pärija, vaid võib lepingut koos surmatunnistusega kasutada, et näiteks taotleda kandmist kinnistusraamatusse.

Oluline: ese jääb pärandi osaks ja võib olla koormatud võlgadega. Pärandaja võlausaldajad on esmatähtsad. Kingisaaja peab seega ootama, kas pärand on piisav tema nõude rahuldamiseks.

Sundosa õigus ja „vaba neljandik“

Ka surma puhuks tehtud kinkide puhul kehtib: Pärandaja ei tohi käsutada kogu oma vara. Seaduse järgi peab üks neljandik jääma sidumata, nn „vaba neljandik“. See teenib sundosale õigustatud isikute kaitset.

Kui see miinimummäär jääb allapoole, võivad pärijad kingitust vaidlustada. Kingisaaja peab võib-olla osad välja andma. Lisaks arvestatakse andmine sundosanõuetele arvesse. Sõltuvalt kingituse ajast isegi täies ulatuses.

Kingituse ese

Kingituse esemeks võib olla iga käibes olev asi, kui sellel on majanduslik väärtus. See hõlmab nii kehalist kui ka mittekehalist vara. Näiteks võib kinkida sularaha, mööblit, fotoalbumeid või äriosa.

Alati peab olema kingitustahte. Kui keegi annab midagi üle kohustuse alusel, ei ole tegemist kingitusega.

Kingituse surma korral kinnistusse kandmine

Kingitust surma korral ennast ei saa kinnistusraamatusse kanda, kuna selle lepingutüübi jaoks puudub oma kandmiskuju.
Lubatud ei ole ka märkus omandiõiguse piirangu kohta kinnistusraamatus. See tähendab: kingisaajal puudub enne kingitegija surma kinnistusraamatu kaitse.

Mõju sundosanõuetele

Kingitust surma korral käsitletakse sundosa arvutamisel nagu muud surmajärgseid andmisi. See tähendab:

• Arvessevõtmine: lubatud andmine arvestatakse pärandile fiktiivset juurde, nagu oleks see tehtud surma hetkel.
• Sundosa vähendamine: Kui pärandaja on kingitusega „vaba neljandiku“ ületanud, võib see kaasa tuua sundosa rikkumisi.
• Sundosa arvestamine: kingitud asja väärtus tuleb kingisaaja sundosanõudest maha arvata, kui tema ise on sundosaõiguslik.
• Teiste sundosaõiguslike hagimisõigus: kui sundosa rikutakse, võivad pärandusest ilmajäetud sugulased vastavalt olukorrale väljaandmisnõudeid kingisaaja vastu esitada.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Kingitegija õiguslik seisund

Surmani jääb kingitegija:

• kingitud eseme piiramatu omanikuks,
• õigustatud kasutamisele (nt sissetulekud, kasutus)
• kuid kohustatud hoiduma kõigest, mis ohustab lepingu täitmist.

Näiteks ei tohi ta eset kinkida, maha müüa või koormata, kui sellega takistatakse lepingu täitmist.
Kui kingitegija selle kohustuse vastu eksib, võib kingisaaja (või tema pärijad) pärandi vastu kahju hüvitamist nõuda.

Oluline:
Kingitegija ei saa endale lepingulist tagasiastumisõigust jätta. Ka hilisemad ühepoolsed muudatused on õiguslikult kehtetud, kui neid ei ole uuesti notariaalsaktikujul kokku lepitud.

Kingisaaja õiguslik seisund

Kingisaaja saavutab lepingu sõlmimisel:

• võlaõiguslikult tagatud nõude kingitud asja ülekandmisele,
• mis muutub täitmisele kuuluvaks alles kingitegija surmaga.

Ta ei saa automaatselt omanikuks, vaid peab näiteks kinnisvarade puhul nõuet maksma panema, nt kinnistusraamatu kande teel lepingu ja surmatunnistuse esitamisega.

Oluline:

• Kingisaaja ei ole pärija, vaid pärandi võlausaldaja.
• Tema nõue on päranduse saajast esmatähtsam, ta on seega eelisjärjekorras rahuldamisele kuuluv.
• Kolmandate isikute vastu, kellele kingituse ese õigusvastaselt edasi anti, on nõue olemas ainult erandkorras, näiteks võõra nõudeõiguse rikkumisel.
• Kingisaaja võib lepingule tugineda ka siis, kui ta oleks pärimiskõlbmatu, kuna tegemist ei ole viimse tahteavaldusega.

Edasilükkav toime

Kingitus surma korral avaldab toimet alles kingitegija surmaga (see on seega edasilükkavalt tingitud).
See tähendab:

• Kingisaaja omandab esialgu ainult võlaõigusliku ootuse.
• Omandiõigust ei ole, puudub käsutusõigus ja kandmisõigus enne surma saabumist.
• Kingisaaja võlausaldajad ei pääse juurde, kuni surmajuht ei ole saabunud.

Kingituse puhul on õiguslikult määravaks ajaks surma hetk, mitte lepingu sõlmimise hetk. See on eriti oluline sundosa arvutamisel ja küsimuses, millal kingitus loetakse „tehtuks“.

Erinevused teistest varaülekande viisidest

Testament

Testament on ühepoolne, igal ajal tühistatav tahteavaldus. See koostatakse tavaliselt käsitsi või notari juures ja jõustub alles pärast surma.
Erinevus kingitusest surma korral: testament ei nõua lepingupartnerit ja seda saab igal ajal teiste nõusolekuta muuta või tühistada. Kingitus surma korral on aga lepinguliselt siduv ja seda saab ainult vastastikku tühistada.

Pärimisleping

Pärimisleping on kahepoolne leping abikaasade või kihlatud paari vahel, mis reguleerib pärandi (täielikult või osaliselt) siduvalt. See kuulub samuti notariatsaki alla.
Erinevus kingitusest surma korral: pärimisleping puudutab tavaliselt kogu vara, samas kui kingitus surma korral puudutab üksikuid varaesemeid. Lisaks ei saa pärimislepingut suvaliste isikutega sõlmida – kingitust aga küll.

Üleandmine surma korral

Siin antakse ese juba eluajal füüsiliselt üle, kokkuleppega, et seda võib lõplikult alles pärast üleandja surma alles hoida.
Erinevus: üleandmine surma korral on õiguslikult kehtetu, kui see ei ole viimse tahteavaldusena vormikohaselt kujundatud. Puudub kingituse surma korral lepingukaitse – eriti kinnisvarade puhul ei ole saajal õiguslikult kaitset.

Ülesanne surma korral

Tegemist on ülesandega kolmandale isikule, anda ese pärast kingitegija surma teatavale isikule üle.
Erinevus: soodustatul puudub otsene nõue pärandi vastu. Kingitus surma korral annab aga õiguslikult jõustatava nõude lepingust.

Võlavabastus surma korral

Võlavabastus surma korral tähendab, et võlausaldaja avaldab, et loobub nõudest oma surmaga.
Erinevus: valitseva arvamuse järgi ei ole tegemist kingitusega ja tehing ei ole vormikohustuslik. Õiguslik alus on ühepoolne – vastupidiselt kingitusele surma korral kui kahepoolsele lepingule.

Kingitus edasilükkava tingimusega

Kingitusi võib seostada tingimustega (nt hoolduskohustus), mis jõustuvad saabumisel.
Erinevus: kui edasilükkav tingimus suunatakse kingitegija surmale ja notariatsaktikuju ei valita, ähvardab kehtetus. Ainult rangedate vormieelduste täitmisel ja ilma tühistusõiguse reserveerimiseta on selline kujundus kingitusena surma korral vaadata.

Kingitus õiguste tagasihoiuga

Sellega antakse ese juba eluajal üle, kuid õiguste reserveeringuga – nt kasutusõigus, elamiseõigus või võõrandamiskeeld.
Erinevus: kingitus on kohe kehtiv; kingisaaja saab juba omanikuks, kuigi kingitegija säilitab kasutuse. Kingituse surma korral puhul jääb kingitegija omanikuks kuni oma surmani.

Teie eelised advokaadi abiga

Meie advokaadibüroo saadab teid kingituslepingute surma korral õiguskindla kujundamise juures. Kontrollime vormireegleid, sundosakaitse ja maksuaspekte.

Võtke meiega ühendust siduvaks esmaseks vestluseks.
Vältige vormivigasid, kaitske oma vara ja hoolitsege selgete suhete eest.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Sageli esitatavad küsimused – KKK