Prokura

Prokura on seadusega reguleeritud, eriti ulatuslik volitus äriõiguses, mille saab anda ainult äriregistrisse kantud ettevõtja. See annab isikule õiguse ettevõtte nimel teostada peaaegu kõiki õiguslikke ja ärilisi toiminguid, mis tavaliselt jooksvas äritegevuses ette tulevad. See esindusõigus kehtib otse kolmandate isikute suhtes, nii et ettevõte saab prokuristi tegude kaudu otse õigusi ja kohustusi.
Õiguslikuks aluseks on eelkõige UGB §§ 48 kuni 53, mis sätestavad, et prokura hõlmab kõiki kohtulikke ja kohtuväliseid tehinguid, mis ettevõtte tegevusega kaasnevad.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Prokura tähendus ja funktsioon

Prokura mängib ärielus keskset rolli, sest see muudab ettevõtted tegutsemisvõimeliseks. Praktikas ei saa ettevõtja iga otsust ise teha. Seepärast annab ta teatud volitused usaldusväärsetele isikutele.

Prokuraga saab isik volituse esindada ettevõtet väliselt. See tähendab konkreetselt: prokurist tohib sõlmida lepinguid, pidada läbirääkimisi ja astuda õiguslikke samme – ja seda nii, nagu tegutseks ettevõtja ise.

Eriti oluline on siin mõju kolmandate isikute suhtes. Äripartnerid saavad loota, et prokuristi teod on õiguslikult kehtivad. See loob kindluse äritegevuses, sest keegi ei pea iga kord sisekompetentse kontrollima.

Prokura täidab seega mitut funktsiooni korraga:

• Ettevõtte juhtkonna koormuse vähendamine
• Kiiremad otsustusprotsessid igapäevaelus
• Õiguskindlus äripartneritele

Samal ajal loob see ettevõttes selge struktuuri, sest on kindlaks määratud, kes tohib siduvalt tegutseda.

Erinevus teistest volitustest

Prokura erineb oluliselt „tavalistest“ volitustest. Paljud teavad näiteks lihtsaid tegevusvolitusi või sisevolitusi – need on aga oluliselt piiratumad.

Otsustav erinevus seisneb seadusega sätestatud ulatuses. Kui teisi volitusi saab individuaalselt kujundada, siis prokura on õiguslikult selgelt määratletud ja väliselt peaaegu piiramatu.

Sellel on igapäevaelus konkreetsed tagajärjed:

• Tavaline volitus kehtib sageli ainult teatud tehingute puhul
• Prokura hõlmab põhimõtteliselt kõiki ettevõtte tehinguid
• Sisemised piirangud ei kehti enamasti kolmandate isikute suhtes

Teine oluline punkt on läbipaistvus. Prokura kantakse äriregistrisse. Seeläbi saab igaüks jälgida, kes on esindusõiguslik. Lihtsatel volitustel puudub see avalik nähtavus sageli.

Prokura on äriõiguses kõige tugevam õigustehingulise esindusõiguse vorm ja ületab oluliselt igapäevaseid volitusi.

Kriteerium	Prokura	Tegevusvolitus
Õiguslik alus	UGB §§ 48–53	UGB §§ 54–58
Andmine	Ainult ettevõtja või seaduslike esindajate poolt	Ettevõtja või volitatud isikute poolt
Ulatus	Väga ulatuslik, hõlmab peaaegu kõiki ettevõtte tehinguid	Piiratud tavapäraste tehingutega
Väline piirang	Põhimõtteliselt ebaefektiivne (UGB § 50)	Piirangud kehtivad ka kolmandate isikute suhtes, kui ta neid teadis või pidi teadma
Äriregister	Kandmine nõutav	Kandmist ei ole
Kinnistutehingud	Ainult erilise volitusega	Ainult siis, kui on selgesõnaliselt lubatud
Alustehingud	Ei ole lubatud	Ei ole lubatud
Esindus	Väga tugev väline mõju	Oluliselt piiratum
Tüüpiline kasutus	Juhtivtöötajad, juhtivad ametikohad	Töötajad igapäevases äritegevuses

Prokura andmine

Prokura antakse vastavalt UGB § 48 ettevõtja poolt teadlikult ja selgesõnaliselt. See ei teki automaatselt ega ka kaudse käitumise kaudu. Seadus nõuab selget otsust.

Praktikas tähendab see, et ettevõtja määrab sihipäraselt isiku, kellele ta seda suurt usaldust osutab. Sageli on tegemist juhtivtöötajate või pikaajaliste töötajatega.

Kehtivaks andmiseks on olulised mitmed punktid:

• Deklaratsioon peab olema selgesõnaline
• Seda saab esitada suuliselt või kirjalikult
• Ettevõtja peab olema kantud äriregistrisse

Eriti oluline on äriregistrisse kandmine. Kuigi prokura tekib juba deklaratsiooniga, tagab kandmine nähtavuse ja õiguskindluse äritegevuses. Äripartnerid saavad seeläbi igal ajal kontrollida, kas isik on tõepoolest prokurist.

Prokura andmine ei ole pelgalt formaalsus, vaid ulatuslik ettevõtlusotsus suurte õiguslike tagajärgedega.

Andmise eeldused

Selleks, et prokura kehtivalt tekiks, peavad olema täidetud selged seaduslikud eeldused. Ilma nende eeldusteta jääb volitus kehtetuks või vähemalt õiguslikult ebakindlaks.

Esiteks tohib prokurat anda ainult äriregistrisse kantud ettevõtja. See tähendab: mitte iga ettevõte või isik ei saa seda volitust anda. Just väiksemad ettevõtted, mis ei ole äriregistrisse kantud, on sellest välistatud.

Teine keskne punkt on selgesõnaline deklaratsioon. Prokura tekib ainult siis, kui ettevõtja selle selgelt annab. Pelgalt talumine või vaikiv käitumine ei ole piisav.

Määratud isik peab olema füüsiline isik, kes on vähemalt piiratud teovõimega. Sellega tagatakse, et ainult sobivad isikud saavad nii ulatusliku esindusõiguse.

Kes tohib prokurat anda

Küsimus, kes tohib prokurat anda, on seadusega rangelt reguleeritud. Seeläbi hoiab seadusandja ära kuritarvitused ja tagab selged pädevused.

Põhimõtteliselt tohib prokurat anda ainult ettevõtja ise või tema seaduslik esindaja. GmbH puhul võtab selle ülesande reeglina üle juhatus.

Tüüpilised juhtumid praktikast on:

• Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad
• Seltsingud nagu OG või KG
• Kapitaliseltsid nagu GmbH või AG

Ei ole õigustatud aga isikud, kellel endal puudub ettevõtja staatus. Ka juba määratud prokurist ei tohi anda uut prokurat. Prokurist ei saa oma prokurat ka teisele isikule üle anda.

Andmise vorm

Prokura ei pea tingimata olema kirjalik, kuid praktikas on soovitatav selge ja dokumenteeritud deklaratsioon. Ettevõtted valivad peaaegu alati kirjaliku vormi, sest seda on hiljem lihtsam tõendada.

Õiguslikult otsustav on aga selgesõnaline andmine. Alles seeläbi tekib esindusõigus.

Eriti oluline samm on äriregistrisse kandmine vastavalt UGB § 53. See täidab keskset funktsiooni:

• See muudab prokura kolmandatele isikutele nähtavaks
• See loob usaldust äritegevuses
• See hoiab ära vaidlused esindusõiguse üle

Protsess on praktikas enamasti selgelt struktureeritud: pärast andmist registreerib ettevõte prokura äriregistris. Seal see kantakse sisse ja tehakse avalikult kättesaadavaks.

Prokura tekib juba selgesõnalise andmisega. Äriregistrisse kandmine teenib eelkõige avalikkust ja õiguskindlust.

Prokura ulatus

Prokura on teadlikult väga laiaulatuslik. See hõlmab vastavalt UGB § 49 peaaegu kõiki õiguslikke ja ärilisi toiminguid, mis on seotud ettevõtte tegevusega.

Praktikas saab prokurist seeläbi ettevõtet igakülgselt esindada, ilma et tal oleks vaja iga üksiku tegevuse jaoks eraldi luba. Just see lai ulatus teebki prokura nii eriliseks.

Selle taga olev seaduslik põhimõte on selge: äriprotsessid peavad toimima tõhusalt ja usaldusväärselt. Seepärast peab äripartner saama loota, et prokurist tegutseb kehtivalt.

Prokura ulatus on seega:

• ulatuslik ja seadusega sätestatud
• välissuhetes peaaegu piiramatu
• seotud kogu äritegevusega

Isegi kui sisemiselt lepitakse kokku piirangutes, jäävad need väliselt enamasti mõjuta. Kolmandate isikute jaoks loeb ainult see, mida seadus ette näeb.

Näited prokura ulatusest praktikast:
Prokurist allkirjastab GmbH jaoks laenulepingu. See on põhimõtteliselt prokura ulatusega hõlmatud.
Prokurist soovib müüa ettevõtte kinnistu. Seda tohib ta teha ainult erilise volitusega.
Prokurist soovib müüa kogu ettevõtte. Seda ta teha ei tohi, kuna tegemist on nn alustehinguga.
Prokurist allkirjastab lepingu, mille juhatus on sisemiselt keelanud. Leping on lepingupartneri suhtes reeglina kehtiv, sisemiselt võivad sellel aga olla tagajärjed.

Esindusõigus äritegevuses

Äritegevuses esineb prokurist ettevõtte esindajana. Tema teod kehtivad otse ettevõtte kasuks ja kahjuks.

Sellel on otsustav tagajärg: niipea kui prokurist sõlmib lepingu, ei kohustu ta isiklikult, vaid ettevõte ise. Just seeläbi tekib usaldus majanduselus.

Äripartnerid ei pea seega reeglina kontrollima, kas prokurist peab sisemiselt teatud piire järgima. Nad võivad eeldada, et:

• prokurist on esindusõiguslik
• tema teod on õiguslikult kehtivad
• ettevõte on nendega seotud

See selge õiguslik olukord tagab kindluse ja kiiruse äritegevuses. Ilma sellise regulatsioonita kulgeksid paljud tehingud oluliselt keerulisemalt.

Prokuristi tüüpilised volitused

Prokuristi volitused on väga ulatuslikud ja katavad suurema osa igapäevasest äritegevusest. Ta võtab seeläbi ettevõttes sageli võtmerolli.

Tüüpilised igapäevased ülesanded on:

• Lepingute sõlmimine ja lõpetamine
• Läbirääkimiste pidamine äripartneritega
• Töötajate palkamine ja vallandamine
• Finants- ja krediiditehingute haldamine

Lisaks saab prokurist teha ka organisatsioonilisi otsuseid, mis puudutavad jooksvat tegevust. Ta tegutseb alati ettevõtte huvides.

Vaatamata ulatuslikele volitustele jääb prokurist seotuks sisejuhistega. Kui ta neid ei järgi, võivad sellel olla sisesed tagajärjed, isegi kui tehing jääb väliselt kehtivaks.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Äritegevuse kaitse

Prokura keskne eesmärk on äritegevuse kaitse. Ettevõtted ja äripartnerid peavad saama loota, et sõlmitud tehingud on õiguslikult kehtivad.

Ilma selle kindluseta peaks iga lepingupartner üksikasjalikult kontrollima, kas isik tohib tõepoolest tegutseda. See aeglustaks ja keerustaks ärielu oluliselt.

Kes on prokuristina registreeritud, tohib seadusega ettenähtud ulatuses tegutseda ja kolmandad isikud tohivad sellele loota.

See toob kaasa olulisi eeliseid:

• Usaldusväärsus lepingute sõlmimisel
• Kiiremad otsused ärielus
• Vähem õiguslikke ebakindlusi kolmandate isikute jaoks

Isegi kui prokurist ületab sisejuhiseid, jääb tehing väliselt enamasti kehtivaks. Just see reegel kaitseb äritegevust ja tugevdab ettevõtete vahelist usaldust.

Prokura piirid

Vaatamata oma suurele ulatusele ei ole prokura piiramatu. Seadus seab selged piirid, et jätta eriti olulised otsused ettevõtja enda teha.

Teatud toiminguid ei tohi prokurist seega teha, isegi kui ta on ulatuslikult volitatud. Nende hulka kuuluvad eelkõige otsused, mis puudutavad ettevõtte olemust.

Eriti oluline erijuhtum puudutab kinnistuid. Prokurist tohib neid võõrandada või koormata ainult siis, kui talle on selleks antud täiendav selgesõnaline volitus.

Prokura tüüpilised piirid on:

• Kogu ettevõtte müük või tegevuse lõpetamine
• Ettevõtte põhistruktuuride muutmine
• Kinnistute võõrandamine või koormamine ilma erivolitusteta

Need piirangud tagavad, et keskseid otsuseid teeb jätkuvalt ettevõtja.

Seaduslikud piirangud

Seaduslike piirangute kaudu delegeeritakse jooksev äritegevus, kuid mitte põhimõttelised otsused.

Seadus eristab seega tavalisi tehinguid ja eriti ulatuslikke meetmeid. Kui prokurist saab igapäevaelus vabalt tegutseda, siis strateegiliste otsuste puhul põrkub ta selgete piiridega.

Teine oluline punkt puudutab välise piiramatust vastavalt UGB § 50. See tähendab: sisesed kokkulepped võivad prokurat küll piirata, kuid kolmandate isikute suhtes need põhimõtteliselt ei kehti.

Sellest tulenevad kaks tasandit:

• Sisesuhted: Prokurist peab järgima sisejuhiseid
• Välissuhted: Mõju äripartnerite suhtes, kolmandad isikud tohivad loota seaduslikule ulatusele

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Ettevõtte alustehingud

Teatud otsused ei puuduta jooksvat tegevust, vaid ettevõtte põhistruktuuri. Neid nn alustehinguid ei tohi prokurist põhimõtteliselt teha.

Sellistel meetmetel on sageli kaugeleulatuvad tagajärjed ja need puudutavad ettevõtte eksistentsi või suunda. Seepärast peaksid need otsused tegema ainult selleks pädevad organid või omanikud.

Tüüpiliste alustehingute hulka kuuluvad:

• Ettevõtte eesmärgi muutmine
• Ettevõtte ümberkujundamine või likvideerimine
• Osanike vastuvõtmine või väljaarvamine

Isegi kui prokurist tohib igapäevaelus väga ulatuslikult tegutseda, lõpeb tema volitus just seal, kus on tegemist ettevõtte strateegilise alusega.

Prokura liigid

Prokurat saab anda erinevates vormides. Need variandid määravad, kuidas prokurist tohib ettevõtet esindada.

Ettevõtted valivad sobiva vormi vastavalt suurusele, struktuurile ja kontrollivajadusele. Seeläbi saab esindamist paindlikult kujundada, väljumata seaduslikust raamistikust.

Üksikprokura

Üksikprokura on prokura lihtsaim ja samal ajal kõige ulatuslikum vorm. Prokurist saab ettevõtet üksi esindada ja otsuseid iseseisvalt vastu võtta.

Praktikas tähendab see: prokurist ei vaja teiste isikute nõusolekut lepingute sõlmimiseks või õiguslike sammude astumiseks.

See vorm pakub selgeid eeliseid:

• Kiired otsustusprotsessid
• Kõrge paindlikkus igapäevases äritegevuses

Samal ajal kaasnevad sellega ka riskid, sest üks isik saab väga ulatuslikud volitused. Ettevõtted annavad üksikprokura seega enamasti ainult eriti usaldusväärsetele ja kogenud isikutele.

Üksikprokura loob seega maksimaalse tegutsemisvabaduse, kuid nõuab ka suurt usaldust ja kontrolli taustal.

Ühisprokura

Ühisprokura puhul ei saa prokurist üksi tegutseda, vaid ainult koos ühe või mitme teise isikuga. Ettevõte määrab seega teadlikult, et olulisi otsuseid ei tohi teha üks isik.

Praktikas on lepingud ja õiguslikud deklaratsioonid kehtivad ainult siis, kui kõik ettenähtud prokuristid tegutsevad ühiselt. Alles selle ühise otsuse kaudu tekib ettevõtte jaoks siduv mõju.

See vorm toob kaasa selged eelised:

• Suurem kontroll oluliste otsuste üle
• Vigade vältimine üksikisikute poolt

Kuid ühisprokura võib kaasa tuua ka aeglasemaid protsesse, sest kaasata tuleb mitu isikut. Seda kasutatakse seega sageli suuremates ettevõtetes, kus turvalisus on olulisem kui kiirus.

Segatud ühisprokura

Segatud ühisprokura ühendab prokura ettevõtte organi kaudu esindamisega. Prokurist tohib seejuures tegutseda ainult koos seadusliku esindajaga, näiteks tegevjuhiga.

Prokurist üksi ei ole piisav, vaid alati on vaja juhtkonna tasandil teise vastutava isiku kaastegevust.

See variant loob eriti kõrge kontrollitaseme, sest:

• olulised otsused on alati juhatuse poolt toetatud
• vastutus jagatakse mitme õla vahel

Praktikas kasutatakse seda vormi sageli siis, kui ettevõtted soovivad küll pädevusi delegeerida, kuid samal ajal soovivad kontrolli tihedalt hoida.

Filiaaliprokura

Filiaaliprokura on prokura erivorm, mis puudutab ainult ettevõtte kindlat filiaali või harukontorit.

Prokurist tohib sel juhul teha ainult neid tehinguid, mis on seotud selle konkreetse filiaaliga. Ettevõtte teiste valdkondade eest ta ei vastuta.

Tüüpilised kasutusvaldkonnad on:

• suuremad ettevõtted mitme asukohaga
• selgelt eraldatud ärivaldkonnad

See piirang peab olema väliselt äratuntav, et äripartnerid teaksid, millise valdkonna eest prokurist vastutab.

Filiaaliprokura võimaldab seega vastutuse sihipärast delegeerimist, avamata kogu ettevõtte struktuuri.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Prokuristi õigused ja kohustused

Prokuristil on ettevõttes eriline usalduspositsioon. Ta asub juhatuse ja operatiivvaldkonna vahel ning täidab keskset rolli igapäevases äritegevuses.

Tema õiguste hulka kuulub eelkõige ulatuslik esindusõigus väliselt. Samal ajal on ta sisemiselt seotud selgete juhistega ja peab tegutsema ettevõtte huvides.

Prokuristi tüüpilised kohustused on:

• Ettevõtte huvide kaitsmine
• Sisejuhiste ja korralduste järgimine
• Hoolikas ja vastutustundlik tegutsemine

Prokurist ei ole organ nagu tegevjuht, kuid ta kannab siiski märkimisväärset vastutust. Tema otsustel võivad olla otsesed õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed ettevõttele.

Juhiste järgimise kohustus sisesuhetes

Sisesuhetes on prokurist seotud ettevõtja või juhatuse korraldustega. Ta tohib küll väliselt vabalt tegutseda, kuid peab sisemiselt järgima selgeid juhiseid.

See eristamine on eriti oluline:

• Väliselt kehtib täielik esindusõigus
• Sisemiselt kehtivad konkreetsed piirangud ja suunised

Kui prokurist rikub sisejuhiseid, jääb tehing väliselt enamasti siiski kehtivaks. Ettevõtte jaoks võib see kaasa tuua kahju, mistõttu on selged sise-eeskirjad otsustava tähtsusega.

Juhiste järgimise kohustus tagab, et prokura jääb küll paindlikuks, kuid samal ajal kasutatakse seda kontrollitult.

Vastutus kohustuste rikkumise korral

Prokurist vastutab, kui ta rikub oma kohustusi. See puudutab eelkõige juhtumeid, kus ta ei tegutse hoolikalt või eirab sisejuhiseid.

Vastutus puudutab eelkõige sisesuhteid ettevõttega. See tähendab: ettevõte saab nõuda kahjuhüvitist, kui prokuristi käitumise tõttu tekib kahju.

Tüüpilised vastutusjuhtumid on:

• Sisevolituste ületamine
• Hoolsuskohustuse rikkumine oluliste otsuste tegemisel
• Esindusõiguse kuritarvitamine

Kolmandate isikute suhtes vastutab reeglina ettevõte, mitte prokurist. Sisemiselt võivad aga tekkida märkimisväärsed rahalised tagajärjed.

Seega on selge, et prokura ei too kaasa mitte ainult õigusi, vaid ka suurt isiklikku vastutust ja tegelikku vastutusriski.

Prokuristi allkiri

Prokurist peab vastavalt UGB § 51 äritegevuses selgelt näitama, et ta tegutseb mitte oma nimel, vaid ettevõtte nimel. Seda tähistust nimetatakse allkirjaks.

Praktikas toimub allkirjastamine allkirjaga koos lisaga, mis viitab prokurale. Tavaline on näiteks lisa „ppa“, mis näitab, et isik tegutseb prokuristina.

Sellel on oluline funktsioon: äripartnerid tunnevad kohe ära, et deklaratsioon omistatakse ettevõttele.

Allkirja olulised tunnused on:

• Ettevõtte nimi jääb äratuntavaks
• Lisa viitab prokurale
• Tegutsemine toimub ettevõtte nimel

Prokura lõppemine

Prokura ei lõpe automaatselt, vaid ainult teatud tingimustel. See kehtib põhimõtteliselt seni, kuni see aktiivselt lõpetatakse või tekivad seaduslikud põhjused.

Ettevõtete jaoks on oluline lõpetamine selgelt reguleerida, sest vastasel juhul võiks prokurist väliselt edasi tegutseda.

Prokura lõpeb eelkõige tagasivõtmisega, prokuristi surmaga, tema töölepingu lõpetamisega või muude asjaoludega, mis tühistavad selle aluse. Millised tagajärjed on ühinguõiguslikel muudatustel üksikjuhtudel, tuleks eraldi kontrollida.

Prokura on tihedalt seotud ettevõtja ja prokuristi vahelise usaldusega. Kui see usaldus kaob, lõpetatakse prokura reeglina.

Ettevõtja tagasivõtmine

Ettevõtja saab prokura vastavalt UGB § 52 igal ajal tagasi võtta. Selleks ei ole vaja erilist põhjust. See võimalus on seadusega ette nähtud ja seda ei saa välistada.

Niipea kui ettevõtja otsustab, et koostöö enam ei sobi, saab ta prokura lõpetada.

Tüüpilised tagasivõtmise põhjused on:

• Usalduse kaotus
• Ümberkorraldused ettevõttes
• Töösuhte lõppemine

Oluline on, et tagasivõtmine kehtib esmalt sisesuhetes. Et see oleks ka väliselt selgelt äratuntav, tuleb see vastavalt avaldada.

Igaaegne tagasivõtmine näitab, et prokura on küll väga ulatuslik, kuid jääb siiski ettevõtja kontrolli alla.

Lõppemine seaduslikel alustel

Lisaks tagasivõtmisele võib prokura lõppeda ka automaatselt teatud sündmuste tõttu. Nendel juhtudel ei ole ettevõtja aktiivset otsust vaja.

Tüüpilised seaduslikud põhjused on muutused, mis puudutavad prokura alust. Nende hulka kuuluvad eelkõige olukorrad, kus on mõjutatud prokuristi isik või ettevõte ise.

Prokura lõpeb eelkõige järgmistel juhtudel:

• Prokuristi surm
• Teovõime kaotus
• Ettevõtte lõpetamine või ümberkujundamine
• Ettevõtja staatuse kadumine või muud põhimõttelised muutused ettevõtja poolel

Isegi kui prokura on õiguslikult juba lõppenud, võib see äritegevuses edasi mõjuda, kuni muudatus ei ole väliselt nähtav. Just seetõttu mängib äriregistrisse kandmine otsustavat rolli.

Tähtis: ettevõtja surm ei lõpeta prokurat automaatselt.

Lõppemise kandmine äriregistrisse

Prokura lõppemine tuleb kanda äriregistrisse. Alles seeläbi saab see kolmandatele isikutele selgelt ja siduvalt äratuntavaks.

Kuni kustutamist ei ole sisse kantud, võivad äripartnerid jätkuvalt eeldada, et prokurist on veel esindusõiguslik.

Kandmine täidab seega mitu olulist funktsiooni:

• Läbipaistvus äritegevuses
• Kaitse soovimatute kohustuste eest
• Õiguskindlus kõigile osapooltele

Ettevõtted peaksid seega eriti hoolikalt jälgima, et muudatused teatatakse kiiresti ja korrektselt. Viivitused võivad kaasa tuua märkimisväärseid õiguslikke riske.

Prokura tähendus praktikas

Prokura on praktikas kaasaegse ettevõtte juhtimise keskne instrument. See võimaldab delegeerida vastutust ja samal ajal jääda tegutsemisvõimeliseks.

Õigesti kasutatuna toob see kaasa selgeid eeliseid, kuid samal ajal tekivad ka riskid, kui seda antakse läbimõtlematult.

Tüüpilised eelised on:

• Juhatuse koormuse vähendamine igapäevases äritegevuses
• Kiiremad protsessid ja otsused
• Selge esindusregulatsioon väliselt

Sellele vastanduvad tüüpilised vead:

• ebaselged sise-eeskirjad
• hilinenud kandmine või kustutamine äriregistris
• prokuristi volituste vale hindamine

Just need vead põhjustavad praktikas sageli probleeme. Seepärast on otsustava tähtsusega prokura mitte ainult õiguslikult korrektne, vaid ka organisatsiooniliselt puhas rakendamine.

Teie eelised advokaadi abiga

Prokura tundub esmapilgul lihtne, kuid sellel on kaugeleulatuvad õiguslikud tagajärjed. Juba väikesed vead võivad kaasa tuua märkimisväärseid riske.

Advokaadi abiga kindlustate end algusest peale:

• Prokura õiguskindel kujundamine ja kontrollimine
• Tüüpiliste vigade vältimine kandmisel ja kustutamisel
• Selged sise-eeskirjad vastutuse minimeerimiseks

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon