Usalduspõhimõte

Usalduspõhimõte on Austria liiklusõiguse üks aluspõhimõtteid. See tähendab, et iga liikleja võib üldjuhul eeldada, et teised liikluses osalejad käituvad reeglite kohaselt. Kes ise käitub nõuetekohaselt, võib eeldada, et ka teised järgivad liiklusreegleid, kuni puuduvad vastupidised tunnused.

Usalduspõhimõte võimaldab sujuvat liikluskorraldust, sest lubab tugineda teiste reeglipärasele käitumisele. Samal ajal kohustab see äratuntava ohu korral viivitamata tähelepanelikult reageerima.

Mida tähendab usalduspõhimõte liikluses? Selgitus, näited ja õiguslikud tagajärjed Austrias lühidalt ja ülevaatlikult.

Õiguslik alus

Seaduslik alus tuleneb sättest § 3 StVO. See säte ühendab kaks keskset elementi:

Ilma selle põhimõtteta oleks korrastatud liikluskorraldus vaevalt võimalik, sest igaüks peaks pidevalt arvestama teiste ettearvamatute vigadega.

Tähelepanelikkuse ja arvestamise kohustus

Usalduspõhimõtte kohaldamise eelduseks on alati enda korrektne käitumine. Iga liikleja peab:

Ainult see, kes neid nõudeid täidab, saab usalduspõhimõttele tugineda.

Usaldus kui liikluse lihtsustus

Igapäevaelus tähendab see põhimõte, et ei pea pidevalt arvestama teiste väärkäitumisega. Tüüpilised näited:

Millal usaldus lõpeb

Usalduspõhimõte ei kehti enam niipea, kui väärkäitumine on äratuntav või oleks pidanud olema äratuntav. Eelkõige on see nii siis, kui:

Sellistes olukordades on vajalik viivitamatu tegutsemine, näiteks pidurdamine või kõrvale põikamine.

Välistamine enda väärkäitumise korral

Kes ise tegutseb tähelepanematult või hoolsuskohustust rikkudes, ei saa usalduspõhimõttele tugineda. Praktikas viib see sageli selleni, et:

Seega kaitseb põhimõte ainult neid, kes ise käituvad korrektselt.

Erilised kaitserühmad liikluses

Seadus piirab usalduspõhimõtet teadlikult teatud isikute suhtes. Nende hulka kuuluvad:

  1. lapsed
  2. nägemispuudega inimesed
  3. isikud, kellel on äratuntavad kehalised piirangud
  4. isikud, kelle käitumine viitab vähesele ohutajule

Nende rühmade suhtes kehtib oluliselt kõrgendatud ettevaatuskohustus.

Rechtsanwalt Peter Harlander Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Kes tugineb liikluses usalduspõhimõttele, peab alati arvestama, et see usaldus lõpeb kohe, kui oht kasvõi aimatavalt ilmneb.“
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Suurenenud hoolsuskohustused praktikas

Kui usaldus ei ole lubatav, peavad liiklejad oma käitumist aktiivselt kohandama ja oma tähelepanu oluliselt suurendama. Eelkõige tuleb vähendada kiirust, olla igal ajal valmis pidurdama ning jälgida liiklusolukorda ettenägelikult. Nii tuleb riskid varakult tuvastada ja ohustamised järjekindlalt vältida.

Kohtute praktiline käsitlus

Kohtud hindavad usalduspõhimõtet alati konkreetse olukorra põhjal. Selleks on kujunenud mõned suunised:

Otsustav on alati see, mis oli konkreetses olukorras objektiivselt äratuntav.

Tähtsus vastutuse ja süü hindamisel

Usalduspõhimõttel on liiklusõnnetuste õiguslikul hindamisel keskne roll. See mõjutab eelkõige:

Seda põhimõtet kasutatakse regulaarselt nii tsiviilmenetluses kui ka kriminaalõiguses.

Kohaldamine ka väljaspool liiklust

Usalduse idee esineb ka teistes eluvaldkondades. Sarnased põhimõtted kehtivad näiteks:

See näitab, et usaldus on keerukates olukordades korrastatud käitumise keskne alus.

Põhjalikku teavet FIS-i reeglite kohta lugege siit.

Teie eelised advokaadi abiga

Usalduspõhimõtte õige kohaldamine sõltub suuresti konkreetsest juhtumist. Juba väikesed detailid võivad olla otsustavad.

Õigusnõustamine pakub Teile:

Eriti liiklusõiguses otsustab täpne juriidiline hinnang sageli menetluse tulemuse.

Rechtsanwalt Sebastian Riedlmair Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Usalduspõhimõte ei ole pime usaldus ega vaba voli, vaid õiguslikult piiratud instrument, mis kehtib ainult seal, kus tähelepanelikkus ja ettevaatlikkus on tegelikult olemas.“
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK