Usalduspõhimõte
- Usalduspõhimõte
- Õiguslik alus
- Tähelepanelikkuse ja arvestamise kohustus
- Usaldus kui liikluse lihtsustus
- Millal usaldus lõpeb
- Välistamine enda väärkäitumise korral
- Erilised kaitserühmad liikluses
- Suurenenud hoolsuskohustused praktikas
- Kohtute praktiline käsitlus
- Tähtsus vastutuse ja süü hindamisel
- Kohaldamine ka väljaspool liiklust
- Teie eelised advokaadi abiga
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
Usalduspõhimõte
Usalduspõhimõte on Austria liiklusõiguse üks aluspõhimõtteid. See tähendab, et iga liikleja võib üldjuhul eeldada, et teised liikluses osalejad käituvad reeglite kohaselt. Kes ise käitub nõuetekohaselt, võib eeldada, et ka teised järgivad liiklusreegleid, kuni puuduvad vastupidised tunnused.
Usalduspõhimõte võimaldab sujuvat liikluskorraldust, sest lubab tugineda teiste reeglipärasele käitumisele. Samal ajal kohustab see äratuntava ohu korral viivitamata tähelepanelikult reageerima.
Õiguslik alus
Seaduslik alus tuleneb sättest § 3 StVO. See säte ühendab kaks keskset elementi:
- kohustus käituda ettevaatlikult ja arvestavalt
- õigus usaldada teiste reeglipärast käitumist
Ilma selle põhimõtteta oleks korrastatud liikluskorraldus vaevalt võimalik, sest igaüks peaks pidevalt arvestama teiste ettearvamatute vigadega.
Tähelepanelikkuse ja arvestamise kohustus
Usalduspõhimõtte kohaldamise eelduseks on alati enda korrektne käitumine. Iga liikleja peab:
- osalema liikluses tähelepanelikult
- kohandama oma sõidustiili
- tuvastama ohud varakult
Ainult see, kes neid nõudeid täidab, saab usalduspõhimõttele tugineda.
Usaldus kui liikluse lihtsustus
Igapäevaelus tähendab see põhimõte, et ei pea pidevalt arvestama teiste väärkäitumisega. Tüüpilised näited:
- Juht võib eeldada, et teised peatuvad punase tulega
- jalakäijad järgivad liiklusreegleid
- jalgratturid kasutavad ettenähtud liikluspindu korrektselt
Millal usaldus lõpeb
Usalduspõhimõte ei kehti enam niipea, kui väärkäitumine on äratuntav või oleks pidanud olema äratuntav. Eelkõige on see nii siis, kui:
- liikleja rikub ilmselgelt reegleid
- ohtlik olukord on juba tekkimas
- tähelepaneliku jälgimise korral oleks risk olnud äratuntav
Sellistes olukordades on vajalik viivitamatu tegutsemine, näiteks pidurdamine või kõrvale põikamine.
Välistamine enda väärkäitumise korral
Kes ise tegutseb tähelepanematult või hoolsuskohustust rikkudes, ei saa usalduspõhimõttele tugineda. Praktikas viib see sageli selleni, et:
- tuvastatakse kaasvastutus
- vastutus jaotatakse vastavalt
Seega kaitseb põhimõte ainult neid, kes ise käituvad korrektselt.
Erilised kaitserühmad liikluses
Seadus piirab usalduspõhimõtet teadlikult teatud isikute suhtes. Nende hulka kuuluvad:
- lapsed
- nägemispuudega inimesed
- isikud, kellel on äratuntavad kehalised piirangud
- isikud, kelle käitumine viitab vähesele ohutajule
Nende rühmade suhtes kehtib oluliselt kõrgendatud ettevaatuskohustus.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Kes tugineb liikluses usalduspõhimõttele, peab alati arvestama, et see usaldus lõpeb kohe, kui oht kasvõi aimatavalt ilmneb.“
Suurenenud hoolsuskohustused praktikas
Kui usaldus ei ole lubatav, peavad liiklejad oma käitumist aktiivselt kohandama ja oma tähelepanu oluliselt suurendama. Eelkõige tuleb vähendada kiirust, olla igal ajal valmis pidurdama ning jälgida liiklusolukorda ettenägelikult. Nii tuleb riskid varakult tuvastada ja ohustamised järjekindlalt vältida.
Kohtute praktiline käsitlus
Kohtud hindavad usalduspõhimõtet alati konkreetse olukorra põhjal. Selleks on kujunenud mõned suunised:
- usaldus langeb ära selgelt äratuntava väärkäitumise korral
- tähelepanelikkus on eelduseks igale põhimõttele tuginemisele
- mitte iga ebatavaline käitumine ei põhjenda kohe umbusku
- laste puhul on üldjuhul vajalik kõrgendatud ettevaatus
Otsustav on alati see, mis oli konkreetses olukorras objektiivselt äratuntav.
Tähtsus vastutuse ja süü hindamisel
Usalduspõhimõttel on liiklusõnnetuste õiguslikul hindamisel keskne roll. See mõjutab eelkõige:
- küsimust, kes õnnetuse põhjustas
- kas esineb kaasvastutus
- piiri lubatud riski ja hooletuse vahel
Seda põhimõtet kasutatakse regulaarselt nii tsiviilmenetluses kui ka kriminaalõiguses.
Kohaldamine ka väljaspool liiklust
Usalduse idee esineb ka teistes eluvaldkondades. Sarnased põhimõtted kehtivad näiteks:
- talispordis, kus järgitakse käitumisreegleid suusaradadel
- teatud kutsetegevustes, kus eeldatakse koostööd
See näitab, et usaldus on keerukates olukordades korrastatud käitumise keskne alus.
Põhjalikku teavet FIS-i reeglite kohta lugege siit.
Teie eelised advokaadi abiga
Usalduspõhimõtte õige kohaldamine sõltub suuresti konkreetsest juhtumist. Juba väikesed detailid võivad olla otsustavad.
Õigusnõustamine pakub Teile:
- selget hinnangut Teie vastutuse olukorrale
- põhjalikku analüüsi võimaliku kaasvastutuse kohta
- abi nõuete maksmapanekul või nende tõrjumisel
- õiguslikult kindlat argumentatsiooni kindlustusandjate ja kohtute ees
Eriti liiklusõiguses otsustab täpne juriidiline hinnang sageli menetluse tulemuse.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Usalduspõhimõte ei ole pime usaldus ega vaba voli, vaid õiguslikult piiratud instrument, mis kehtib ainult seal, kus tähelepanelikkus ja ettevaatlikkus on tegelikult olemas.“