Ettevaatamatu surma põhjustamine

Ettevaatamatu surma põhjustamine vastavalt § 80 StGB-le esineb siis, kui keegi põhjustab hooletuse, kohustuste unustamise või hoolsuse puudumise tõttu teise inimese surma, ilma et ta seda kavatseks. Otsustav on, et toimepanija jätab tähelepanuta nõutava ettevaatusabinõu, kuigi tagajärg oleks olnud tema jaoks ettenähtav ja välditav. Tüüpilised juhtumid on liiklusõnnetused, ravivead või tööõnnetused ohutusnõuete rikkumise tagajärjel. Karistatavus peab tagama, et igaüks järgiks oma vastutuse raames nõutavat ettevaatust, kui kaalul on võõras elu.

Objektiivne koosseis

Objektiivne kuriteokoosseis kirjeldab sündmuse välist külge. Kontrollida tuleb, kas toimepanija on kohustusi rikkuva käitumisega põhjustanud surma ja kas esineb põhjuslik seos.

Tegevusetuse korral peab lisaks esinema nn garantiikohustus, st õiguslik kohustus tagajärge ära hoida.

Kontrollietapid

• Tegu või tegevusetus: Objektiivsete hoolsuskohustuste rikkumine ettenähtavas ohusituatsioonis.
• Tagajärg: Teise inimese surm.
• Põhjuslikkus: Ilma hoolsuskohustust rikkuva käitumiseta ei oleks surm saabunud.
• Kohustuse rikkumise seos: Rikutud ettekirjutus pidi just saabunud tagajärge ära hoidma.
• Objektiivne omistatavus: Tagajärg peab tulenema õiguslikult taunitavast riskist. Ohvri enda vastutustundlik käitumine või ebatüüpilised kolmandate isikute põhjused võivad omistatavuse välistada.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Eristamine teistest kuritegudest

• § 75 StGB – Mõrv: tahtlik tapmine rahulikus kaalutluses, plaanipäraselt ja eriti taunitavatel motiividel.
• § 76 StGB – Tapmine: tahtlik tapmine erakordses meeleseisundis, ilma külmaverelise planeerimiseta.
• § 81 StGB – Raske ettevaatamatusega surma põhjustamine: eriti raske hoolsuskohustuse rikkumine märkimisväärselt suurenenud etteheitega.
• § 86 StGB – Kehavigastuse tekitamine surmaga lõppeva tagajärjega: tahtlik kehavigastuse tekitamine, mille tagajärjeks on surm.
• § 88 StGB – Ettevaatamatu kehavigastuse tekitamine: hoolsuskohustuse rikkumine vigastusega, kuid ilma surmaga lõppeva tagajärjeta.
• § 80 StGB – Ettevaatamatu surma põhjustamine: surma saabumine ilma tahtluseta kohustusi rikkuva käitumise tagajärjel.

Oluline eristamine:
§ 80 StGB puhul piisab lihtsast ettevaatamatusest. Kui esineb eriti raske kohustuse rikkumine või ükskõiksus äratuntava eluohu suhtes, kohaldatakse § 81 StGB.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur kannab tõendamiskoormist hoolsuskohustuse rikkumise, põhjuslikkuse, kohustuse rikkumise seose ja omistatavuse osas.
Kohus hindab kõiki tõendeid, eriti tehnilisi, õnnetuse analüüsi või meditsiinilisi ekspertiise.
Süüdistatav isik ei pea midagi tõendama, kuid võib osutada alternatiivsetele sündmustele või kahtlustele ettenähtavuse osas.

Tüüpilised tõendid:
Õnnetuse ekspertiisid, spidomeetri andmed, telemeetria, tunnistajate ütlused, ohutuseeskirjad, dokumentatsioon, videosalvestised või meditsiinilised dokumendid.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Praktilised näited

• Liiklusõnnetus liiga suure kiiruse või punase tule eiramise tõttu.
• Ehitusplatsil toimunud õnnetus ohutusnõuete eiramise tõttu, kuigi oht oli teada.
• Meditsiiniline raviviga vaatamata selgele juhisele või puudulikule teavitamisele.
• Hooletu käitumine vabal ajal surmava tagajärjega, näiteks grillimisel või lõkke tegemisel.
• Abi andmata jätmine garantiikohustusega isiku poolt, kuigi kiire sekkumine oleks võinud surma ära hoida.

Subjektiivne koosseis

Ettevaatamatus eeldab, et toimepanija on käitunud objektiivselt hoolsuskohustust rikkuvalt ja subjektiivselt etteheidetavalt.

Määrav on see, mida oleks teinud mõistlik isik samas olukorras. Surm pidi olema ettenähtav ja välditav.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Õigusvastasus ja õigustused

• Hädakaitse: Vahetu õigusvastane rünnak; kaitse peab olema vajalik ja proportsionaalne. Järellöök pärast rünnaku lõppu ei ole hädakaitse.
• Vabandav hädaseisund: Vahetu oht, puudub leebem vahend, ülekaalukas huvi. Kehtib ka spontaansete päästetoimingute puhul, kui ohtu sai vältida ainult kohustuse rikkumisega.
• Kehtiv nõusolek: Eeldab otsustusvõimet, teavitamist ja vabatahtlikkust. Nõusolek enda surma põhjustamiseks on õiguslikult tähtsusetu.
• Seaduslikud volitused: Sekkumised õigusliku alusega ja proportsionaalsusega, näiteks ametitoimingute, tehnilise järelevalve või politsei meetmete raames.

Tõendamiskohustus:
Prokuratuur peab mõistliku kahtluseta tõendama, et õigustavat asjaolu ei esine.
Süüdistatav ei pea midagi tõendama; piisab konkreetsete asjaolude esitamisest, mis võivad kahtlusi tekitada.
Kehtib põhimõte „in dubio pro reo“ – kahtluse korral süüdistatava kasuks.

Süü ja eksimused

• Keelueksimus: Vabandab ainult siis, kui eksimus oli vältimatu. Igaüks on kohustatud end õigusliku olukorraga kurssi viima.
• Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt; ettevaatamatus eeldab tagajärje ettenähtavust ja välditavust.
• Süüdimatus: Süü puudub raske vaimse häire või haigusliku kontrollivõime kahjustuse korral. Viidete olemasolul tuleb tellida kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
• Vabandav hädaseisund: Kehtib õiguspärase käitumise ebamõistlikkuse korral äärmuslikus sundolukorras – näiteks kui abi osutamine või päästmine seaks tõsiselt ohtu enda elu.
• Näilik hädakaitse: Eksimus õigustava asjaolu olemasolu kohta välistab tahtluse, kuid mitte ettevaatamatuse, kui hoolsuskohustuse rikkumine jääb püsima.

Karistuse tühistamine ja diversioon

Katsest loobumine ei mängi ettevaatamatuse süütegude puhul rolli, kuna siin puudub tahtlus ja seega ka katse.
Siiski võib kriminaalmenetlus lõppeda ilma süüdimõistmiseta, kui kohaldatakse diversiooni.

Diversioon on ettevaatamatu surma põhjustamise puhul põhimõtteliselt võimalik, kui süü ei ole raske ja süüdistatav võtab vastutuse. Eriti oluline on tõendatav heastamine, näiteks kahjuhüvitise, vabanduse või lähedaste toetamise kaudu.

Kui esineb raske kohustuse rikkumine või tõsine ohutuseeskirjade eiramine, on diversioon välistatud. Kõigil muudel juhtudel võib see aidata konflikti kohtuväliselt lahendada ja kriminaalõiguslikke tagajärgi leevendada.

Karistuse määramine ja tagajärjed

Karistuse suurus sõltub süüst ja teo tagajärgedest. Kohus arvestab, kui raske oli kohustuse rikkumine, kui ettenähtav ja välditav oli surm ning kas tegu oli lühiajalise tähelepanematusega või püsiva hooletuse väljendusega. Samuti kontrollitakse isiklikke asjaolusid, nagu varasemad karistused, elukorraldus, ülestunnistusvalmidus või heastamise püüdlused.

Raskendavad asjaolud on eelkõige korduvad või eriti rasked kohustuste rikkumised, selgete ohutusreeglite eiramine, alkoholi- või narkojoove ning ükskõiksus äratuntavate ohtude suhtes.
Kergendavad asjaolud on laitmatu käitumine, siiras ülestunnistus, aktiivne kahju hüvitamine, ohvri kaasvastutus või erakordne psühholoogiline stressiolukord. Ka kriminaalmenetluse pikk kestus võib karistust kergendavalt mõjuda.

Austria karistusõigus tunneb rahatrahvide puhul päevamäärasüsteemi: Päevamäärade arv sõltub süü raskusest, üksik päevamäär sissetulekust. Seeläbi peaks karistus olema kõigile asjaosalistele võrdselt tuntav. Kui rahatrahvi ei maksta, võib selle muuta asendusvangistuseks.

Vabadusekaotus võib olla täielikult või osaliselt tingimisi määratud, kui karistus ei ületa kahte aastat ja esineb positiivne sotsiaalne prognoos. Sel juhul jääb süüdimõistetu vabaks, kuid peab end tõestama ühest kuni kolme aastase katseaja jooksul. Kõigi tingimuste täitmisel loetakse karistus lõplikult tingimisi määratuks.

Kohtud võivad lisaks anda juhiseid – näiteks kahju hüvitamiseks, teraapiaks, sõidukõlblikkuse kontrolliks või kontaktipiiranguteks – ning määrata katseaja järelevalve. Eesmärk on alati kordumise riski vähendamine ja stabiilse eluviisi edendamine.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Karistusraamistik § 80 StGB

• Vabadusekaotus kuni üks aasta või rahatrahv kuni 720 päevamäära.
• Kui tegemist on mitme inimese tapmisega, suureneb karistusraamistik kuni kahe aasta vabadusekaotuseks. Eriti rasketel juhtudel võib lisaks arvesse tulla raske hooletuse tõttu surma põhjustamine vastavalt karistusseadustiku § 81-le, mille karistusmäär on oluliselt kõrgem. Karistusseadustiku § 80 karistusraamistik jääb seega tapmiskuritegude madalamasse piirkonda ja arvestab väiksema süüdistusega.

Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine

§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aasta vangistuseni, peaks kohus kuni üheaastase vangistuse asemel määrama rahalise karistuse.

§ 43 KarS: Tingimisi vangistust võib määrata, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule saab anda soodsa sotsiaalse prognoosi. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.

§ 43a KarS: Osaline tingimisi karistus võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Vangistuse puhul rohkem kui kuus kuud kuni kaks aastat võib osa tingimisi edasi lükata või asendada rahatrahviga kuni seitsesada kakskümmend päevamäära, kui see tundub asjaolude põhjal sobiv.

§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks anda korraldusi ja määrata kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning meetmeid sotsiaalseks stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja edendada püsivat seaduskuulekust.

Kohtute pädevus

Asjaliselt: Karistusseadustiku § 80 lõike 1 puhul on reeglina pädev maakohus, kuna karistusmäär ei ületa ühte aastat. Karistusseadustiku § 80 lõike 2 puhul otsustab ringkonnakohus ainukohtunikuna.

Territoriaalselt: Pädev on kuriteopaiga või tagajärje tekkimise koha kohus, subsidiaarselt süüdistatava elukoht või viibimiskoht.

Kohtuastmed: Maakohtu otsuste vastu on lubatud apellatsioon ringkonnakohtusse, ringkonnakohtu otsuste vastu apellatsioon Riigikohtusse.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Kui tegemist on hooletuse tõttu surma põhjustamisega, võivad lähedased kriminaalmenetlusega ühineda ja esitada tsiviilnõudeid, eelkõige matusekulude, elatisraha kaotuse, valuraha või vaimse kannatuse eest. Eraisiku osalemine katkestab tsiviilõigusliku aegumise esitatud nõude ulatuses. Pärast kriminaalmenetluse jõustumist hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema, kui nõuet ei rahuldatud. Kui nõuet osaliselt või üldse ei arvestata, saab seda hiljem tsiviilkohtus edasi ajada.

Struktureeritud kahju hüvitamine või kokkulepe lähedastega võib menetluses karistust kergendavalt mõjuda, eriti kui hüvitamine ja vastutuse võtmine on arusaadavalt dokumenteeritud. Raske hooletuse juhtudel ei tule selline kergendus aga enamasti arvesse.

Kriminaalmenetlus ülevaade

• Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
• Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
• Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
• Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, kohtuotsus; otsus eraisiku nõuete kohta.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Süüdistatava õigused

• Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.
• Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
• Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.

Teie eelised advokaadi abiga

Ettevaatamatusest põhjustatud surma menetlus on üks õiguslikult ja inimlikult keerukamaid kriminaalmenetlusi. Selliste süüdistuste taga on sageli traagilised õnnetused, keerulised asjaolud ja rasked isiklikud koormused. Lühike tähelepanematuse hetk võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi – nii osalejatele kui ka nende lähedastele. Õiguslik hinnang sõltub sageli sellest, kas kohustuse rikkumine on tõendatav, ettenähtav ja välditav. Isegi väikesed vastuolud ekspertiisides või tunnistajate ütlustes võivad otsustada süü, menetluse lõpetamise või õigeksmõistmise üle.

Seetõttu on varajane õigusabi otsustava tähtsusega, et kindlustada tõendid, kriitiliselt hinnata tehnilisi ja meditsiinilisi ekspertiise ning õiguslikult täpselt analüüsida sündmuste käiku.

Meie büroo

• analüüsib hoolikalt, kas tegelikult esines hoolsuskohustuse rikkumine või oli tegemist traagilise õnnetusega ilma kriminaalõigusliku tähtsuseta,
• kontrollib õnnetuse analüüsi, meditsiiniliste ja tehniliste ekspertiiside arusaadavust ja tõendusväärtust,
• saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse vältel,
• teeb koostööd asjakohaste valdkondade ekspertidega, et objektiivselt kindlaks teha põhjused ja vastutus,
• töötab välja individuaalse kaitsestrateegia, mis arvestab konkreetset sündmuste käiku, ohuolukorda ja isiklikke asjaolusid,
• ja kaitseb otsustavalt teie õigusi politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.

Kogenud kriminaalkaitse tagab, et vead, juhus või inimlik hooletus klassifitseeritakse õigesti ja hinnatakse õiguslikult asjakohaselt. Nii saate objektiivse, põhjaliku ja teie juhtumile kohandatud kaitse, mis võtab teie olukorda tõsiselt ja töötab sihipäraselt õiglase ja tasakaalustatud otsuse nimel.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon