Ettevaatamatu kehavigastus
- Ettevaatamatu kehavigastus
- Objektiivne koosseis
- Eristamine teistest kuritegudest
- Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
- Praktilised näited
- Subjektiivne koosseis
- Õigusvastasus ja õigustused
- Karistuse tühistamine ja diversioon
- Karistuse määramine ja tagajärjed
- Karistusraamistik § 88 KarS
- Rahatrahv – päevamäärade süsteem
- Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine
- Kohtute pädevus
- Kriminaalmenetluse ülevaade
- Süüdistatava õigused
- Praktilised ja käitumisnõuanded
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
Ettevaatamatu kehavigastus
§ 88 KarS järgne ettevaatamatu kehavigastus hõlmab juhtumeid, kus isik tekitab hoolsuskohustuse rikkumise kaudu vigastuse või tervisekahjustuse. Otsustav on see, et tagajärg oli ettenähtav ja välditav. Raske ettevaatamatus karmistab karistusraamistikku. Kui esineb seaduslikke privileegitunnuseid, jääb tegu karistamata.
Ettevaatamatu kehavigastus esineb siis, kui rikutakse hoolsuskohustust ja selle tulemusena realiseerub tüüpiline vigastuse tagajärg.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Fahrlässigkeit ist kein Unglück. Wer Sorgfaltspflichten ignoriert, haftet strafrechtlich und zivilrechtlich.“
Objektiivne koosseis
Objektiivne osa kirjeldab sündmuste välist külge. See vastab küsimusele, kes mida millega tegi, milline tulemus saabus ja kas tegevuse ja raske vigastuse tagajärje vahel on põhjuslik seos.
Kontrollietapid
- Tegu: kehaline mõjutamine (nt lööminen, lükkamine, lööminen jalaga, kägistamine, tööriistade kasutamine) või kohustusvastane tegevusetus olemasoleva garandi positsiooni korral.
- Teo tagajärg: Selle kohustuserikkumise tulemusena peab tegelikult tekkima kehaline vigastus või tervisekahjustus, näiteks põrutus, luu murrang või pikemaajaline kahjustus.
- Põhjuslikkus: Tegevuse ja vigastuse vahel peab olema mõistetav seos. Ilma kohustusevastase käitumiseta poleks vigastust juhtunud.
- Objektiivne omistamine: Tagajärg peab realiseerima just süüdlase poolt loodud õiguslikult taunimisväärt riski (kaitseotstarbeline seos). Atüüpilised kolmandate isikute põhjused või täiesti iseseisev ohvri käitumine võivad omistamise katkestada.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Beweise überzeugen, wenn Handlung, Zielregion und Mittel zusammen ein klares Bild der Absicht ergeben.“
Eristamine teistest kuritegudest
Kehavigastuse õigusrikkumiste klassifitseerimiseks:
- § 83 KarS – Kehavigastus: tahtlik vigastus.
- § 84 KarS – Raske kehavigastus: raske tagajärg, tavaliselt vigastuse tahtluse korral.
- § 85 KarS – Raskete kestustagajärgede: pikaajalised või pöördumatud tagajärjed.
- § 86 KarS – Surmaga lõppev kehavigastus: surmajuhtum ettevaatamatusest, vigastus tahtlikult.
- § 87 KarS – Tahtlik raske kehavigastus: raske tagajärje tahtmine.
- § 89 KarS – Ohustamine: konkreetne ohustamise õigusrikkumine ilma tagajärje saabumiseta.
Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
Prokuratuur: kannab veenmiskoormist tegevuse, tagajärje, põhjuslikkuse, omistamise ja vajaduse korral kvalifitseerimisnäitajate osas.
Kohus: hindab tõendeid tervikuna ja hindab eriti meditsiinilisi dokumente. Sobimatud või ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad.
Süüdistatav: ei kanna tõendamiskoormist, kuid võib näidata alternatiivseid käike, põhjendada kahtlusi põhjuslikkuses või kasutada tõendite kasutamise keelusid.
Tüüpilised tõendid: arstlikud leiud, pildandmed (KT, röntgen, MRT), erapooletud tunnistajad, videosalvestused, digitaalsed metaandmed, ekspertarvamused vigastuse raskuse kohta.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Fahrlässigkeit steht und fällt mit Vorhersehbarkeit und Vermeidbarkeit. Beides muss belastbar belegt sein.“
Praktilised näited
- Jalakäija märkamata jätmine ülekäigurajal hoolimata selgest nähtavusest ja järgitavast kiirusest.
- Töötamine pöörlevate masinate osadega ilma ettekirjutatud katteta hoolimata juhendist.
- Vale ravimi manustamine hoolimata ette nähtud vastukontrollist.
- Tihedalt kasutatava trepi puhastamata jätmine libeduse ohu korral hoolimata puistamiskohustusest.
- Pole karistatav hoolsusrikkumine täiesti atüüpilise ohvri eneseohtliku käitumise korral ilma kohustuste ringi seoseta.
Subjektiivne koosseis
Vajalik on ettevaatamatus § 6 KarS mõttes: nõutava hoolsuse eiraminen, kuigi tagajärg oli ettenähtav ja välditav. Raske ettevaatamatus esineb siis, kui hoolsusrikkumine on eriti silmatorkav.
Suunajoon
Raske ettevaatamatus on hoolsusrikkumise punane piirkond. Kes ignoreerib hoiatussignaale, suurendab oma riski märkimisväärselt.
Õigusvastasus ja õigustused
- Hädakaitse: Vahetu, õigusvastane rünnak; kaitse vajalik ja sobiv. Järellöök pärast rünnaku lõppu = ei ole hädakaitse.
- Vabandav hädaseisund: Vahetu oht; puudub leebem vahend; ülekaalukas huvi.
- Kehtiv nõusolek: Otsustusvõime, teavitamine, vabatahtlikkus; piirangud: kõlblusvastasus, alaealised.
- Seaduslikud volitused: Sekkumised õigusliku alusega ja proportsionaalsusega (eriti ametiisiku toimingud, seaduslik sund).
Tõendamiskohustus: Prokuratuur peab ilma mõistliku kahtluseta näitama, et puudub õigustav asjaolu. Süüdistatav ei pea midagi tõendama; konkreetsed faktid piisavad kahtluste tekitamiseks (in dubio pro reo).
Süü ja eksimused
- Keelueksimus: vabandab ainult siis, kui on vältimatu (kohustus end kurssi viia!).
- Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt.
- Süüvõimetus: ei ole süüd raske vaimse häire korral jne. psühhiaatriline ekspertiis, niipea kui esinevad viiteid.
- Vabandav hädaseisund: Seaduskuuleka käitumise mittenõutavus äärmuslikus sundolukorras.
- Näilik hädakaitse: Eksimus õigustuse osas välistab tahtluse; ettevaatamatus jääb, kui see on normeeritud.
Karistuse tühistamine ja diversioon
Kriminaalprotsess võib teatud tingimustel lõppeda ilma süüdimõistmiseta. Karistusõigus näeb selleks ette kaks teed: karistusest vabastamine § 88 lg 2 KarS järgi ja diversioon.
§ 88 lg 2 KarS järgi jääb ettevaatamatu kehavigastus karistamata, kui puudub raske ettevaatamatus ja tervisekahjustus või töövõimetus ei kesta kauem kui 14 päeva. Kas need eeltingimused on täidetud, selgub usaldusväärsete meditsiiniliste kindlakstegemiste põhjal. Sellistel juhtudel loobutakse karistamisest, sest seadusandja ei taha kergeid ettevaatamatusi kriminaliseerida.
Lisaks sellele võib menetluse lõpetada ka diversioonikorras. Diversioon on eelduslikult
Edukas diversioon korral ei tule süüdimõistmist ega kannet kriminaalregistrisse. Menetlus loetakse lõppenuks ja asjaomane isik võib oma elu jätkata ilma ametliku süüdimõistmiseta. Diversioon on seega vahend, mis seab panuse mõistmisele ja kahjude hüvitamisele, mitte karistamisele.
Karistuse määramine ja tagajärjed
Karistuse suurus sõltub süüst ja teo tagajärgedest. Kohus võtab arvesse vigastuste raskust, teo ohtlikkust või hoolimatust ning seda, kas kurjategija tegutses plaanipäraselt või spontaanselt. Samuti uuritakse isiklikke asjaolusid, nagu varasemad karistused, elukorraldus, ülestunnistusvalmidus või püüdlused heastamiseks.
Raskendavad asjaolud on näiteks mitu kuritegu, eriline hoolimatus või rünnakud kaitsetute isikute vastu.
Kergendavad asjaolud on karistamatus, täielik ülestunnistus, kahju hüvitamine või ohvri kaassüü. Ka kriminaalmenetluse pikk kestus võib karistust kergendada.
Austria kriminaalõiguses kasutatakse rahatrahvide puhul päevamäärade süsteemi: päevamäärade arv sõltub süü raskusest, üksiku päevamäära suurus sissetulekust. Nii tagatakse, et rahatrahv on kõigile asjaosalistele ühtmoodi tuntav. Kui trahvi ei maksta, võidakse see asendada asendusvabadusekaotusega.
Vabadusekaotuse võib täielikult või osaliselt tingimisi edasi lükata, kui karistus ei ületa kahte aastat ja on olemas positiivne sotsiaalne prognoos. Sel juhul jääb süüdimõistetu vabaks, kuid peab end ühe- kuni kolmeaastase katseaja jooksul tõestama. Kui kõiki tingimusi järgitakse, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.
Kohtud võivad anda ka korraldusi, näiteks kahju hüvitamiseks, teraapiaks või kontaktide piiramiseks, ning määrata kriminaalhoolduse. Eesmärk on alati vähendada retsidiivsuse riski ja edendada stabiilset eluviisi.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Strafzumessung folgt der Konsequenz der Tat und der Zielgerichtetheit. Eine frühzeitige Verteidigungsarbeit senkt Risiken.“
Karistusraamistik § 88 KarS
Põhijuhtum: vangistus kuni kolm kuud või rahatrahv kuni 180 päevatrahvi.
Raske ettevaatamatus või § 81 lg 2 KarS juhtum: vangistus kuni kuus kuud või rahatrahv kuni 360 päevatrahvi.
Karistusest vabastamine § 88 lg 2 KarS järgi: mitte raskelt ettevaatamatult ja kahjustus ei kesta üle 14 päeva.
Rahatrahv – päevamäärade süsteem
- Ulatus: kuni 720 päevamäära (päevamäärade arv = süü määr; summa päevas = maksevõime; min 4,00 €, max 5000,00 €).
- Praktiline valem: 6 kuud vangistust ≈ 360 päevamäära (orienteeruv, mitte skeem).
- Sissenõudmise võimatus: Asendusvabadusekaotus (üldjuhul kehtib: 1 päev asendusvabadusekaotust = 2 päevamäära).
Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine
§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aasta vangistuseni, peaks kohus kuni üheaastase vangistuse asemel määrama rahalise karistuse.
§ 43 KarS: Tingimisi vangistust võib määrata, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule saab anda positiivse sotsiaalse prognoosi. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult tühistatuks.
§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi karistus võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Vangistuse puhul rohkem kui kuus kuud kuni kaks aastat võib osa tingimisi määrata või asendada rahalise karistusega kuni seitsesada kakskümmend päevamäära, kui see tundub asjaolude põhjal sobiv.
§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks määrata korraldusi ja kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning meetmeid sotsiaalseks stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja edendada püsivat seaduskuulekust.
Kohtute pädevus
Ettevaatamatu kehavigastuse menetluste puhul on tavaliselt pädev maakohus, kuna tegemist on väiksema karistusähvardusega väärteo.
Territoriaalse pädevus on sellel kohtul, kelle piirkonnas kas
- tegu sooritati (teokoht), või
- vigastuse tagajärg saabus (tagajärje koht).
Kui mõlemat ei saa üheselt kindlaks määrata, võib pädev olla ka kohus süüdistatava elukoha või viibimiskoha järgi.
Õiguskaitsevahendid esimese astme otsuste vastu järgivad kriminaalmenetluse seadustiku üldnormeid. Tavaliselt otsustab apellatsioonide üle maakohus õiguskaitsevahendi instantsina.
Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses
Ohver võib ühineda (valurahad, ravi, sissetuleku kaotus, varaline kahju). Ühinemine katkestab tsiviilõigusliku aegumise nagu hagi – kuid ainult süüdistatava suhtes ja ainult taotletud ulatuses. Lisatasu täielikult/osaliselt võimalik; muidu suunamine tsiviilõiguse teele. Strateegia: varajane struktureeritud kahju hüvitamine suurendab diversiooni ja leebe mõistmise võimalusi.
Kriminaalmenetluse ülevaade
- Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
- Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
- Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
- Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
- Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.
Süüdistatava õigused
- Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.
- Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
- Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
- Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.
Praktilised ja käitumisnõuanded
- Säilitada vaikimine.
Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt. - Võtta viivitamatult ühendust kaitsjaga.
Ilma uurimistoimikuga tutvumata ei tohiks ütlusi anda. Alles pärast toimikuga tutvumist saab kaitsja hinnata, milline strateegia ja milliste tõendite kogumine on mõistlik. - Koguda viivitamatult tõendeid.
Teha arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted. Hoida eraldi riided, esemed ja digitaalsed salvestised. Koostada tunnistajate nimekiri ja mälestusprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul. - Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu. - Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile. - Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed. - Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud. - Valmistage kahju hüvitamine hoolikalt ette.
Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleb dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjub positiivselt diversioonile ja karistuse määramisele.
Teie eelised advokaadi abiga
Eriti ettevaatamatuse juhtumite puhul sõltub tulemus suurel määral tõendite hindamisest ja asjaolude erialasest hindamisest. Juba väikesed ebatäpsused ekspertiisides, mõõteväärtustes või tunnistajate ütlustes võivad teha otsustavat vahet. Varajane õigusabi esindamine on seetõttu oluline, et tegelikke käike õiguslikult korrektselt klassifitseerida ja ennetada ennatlikku kriminaalvastutusele võtmist.
Meie advokaadibüroo
- kontrollib hoolikalt, kas ette heidetud hoolsusrikkumine tegelikult esines,
- analüüsib tehnilisi, organisatsioonilisi ja meditsiinilisi tõendeid üksikasjalikult,
- saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse käigus,
- töötab koos sõltumatute ekspertidega, et selgitada ebaselgeid või vastuolulisi leide,
- töötab välja kaitsestrateegia, mis on suunatud hoolsuse, ettearvamatu või teiste kaasasüü tõestamisele,
- ja seisab järjekindlalt selle eest, et tegu oleks õigesti õiguslikult klassifitseeritud ja vajaduse korral karistusest vabastamise sätte või diversioonilise lahenduse kohaldamisel.
Pädev kriminaalkaitse tagab, et välditavast õnnetusest ei saa põhjendamatut kriminaliseerimist. See kaitseb teie õigusi, säilitab teie usaldusväärsuse ja aitab menetluse lõpetada võimalikult väheste isiklike ja õiguslike koormustega.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
