Elamine ja pärimisõigus

Elamine ja pärimisõigus puutuvad praktikas sageli otseselt kokku, niipea kui kinnisvara või eluõigus on osa pärandist. Pärimisõigus määrab, kes saab pärast isiku surma omandi- või kasutusõigused, samas kui spetsiaalsed eluõigused sätestavad, kas ja kuidas järelejäänud isikud võivad endises kodus edasi elada. Õiguslikud regulatsioonid erinevad olenevalt omandivormist, eluaseme tüübist ja isiklikust suhtest lahkunuga. Kes siin varakult selged kokkulepped sõlmib, kaitseb lähedasi ja väldib konflikte.

Pärimisõigus reguleerib, kes saab kinnisvara või eluõiguse ning millised õigused ja kohustused sellega kaasnevad.

Saate teada kõike eluõiguse, omandivormide ja maksualaste aspektide kohta pärimisasjades – selgelt ja arusaadavalt selgitatuna.

Õiguslikud alused ja isiklik seisund

Kas järelejäänud isikud saavad endisesse elukohta jääda, otsustab eelkõige õiguslik staatus. Abikaasad ja registreeritud partnerid naudivad eelpärandi kaudu tugevat kaitset ja kindlustavad ühise eluaseme kasutamise. Elukaaslased on alates pärimisõiguse muudatusest paremas olukorras, kuid vajavad püsivaks kindlustamiseks regulaarselt selget korraldust. Ilma testamendita rakendub seadusjärgne pärimine, mis ei vasta alati elatud perekonnarealiteetidele. Kes soovib konflikte vältida, korraldab asjad varakult.

Rechtsanwalt Peter Harlander Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Wer frühzeitig klare Regelungen zu Wohn- und Eigentumsrechten trifft, verhindert oft langwierige Streitigkeiten im Erbfall.“

Sundosa õiguse sihipärane arvestamine

Üksikjuhtudel saab sundosa õigust ka lühendada, näiteks kui lahkunu ja lapse vahel puudus isiklik suhe. Selline lühendamine tuleb aga testamendis selgelt ette näha ja põhjendada. Lisaks võivad eluajal tehtud kingitused viia sundosa täiendamise nõueteni, kui need vähendavad pärijate seaduslikku miinimumosalust.

Eluõigus pärimisasjades

Kinnistusraamatus tagatud eluõigus loob usaldusväärsuse, sest see kehtib ka omandajate suhtes. Praktikas on soovitatav selgelt reguleerida kestus, ulatus ja kulud, et pärandis ei tekiks tõlgendamisvaidlusi. Kes vajab lisaks kasutusõigust kõrvalruumidele, parkimiskohtadele või aiamaadele, sõnastab selle selgelt. Seeläbi jääb kasutus igapäevaseks ja õiguslikult siduvaks.

Surmajärgne kinkimine kui turvaline lahendus

Surmajärgne kinkimine pakub võrreldes testamendiga erilist eelist: see on lepinguliselt siduv ja seda ei saa ühepoolselt tühistada. Seeläbi saab soodustatud isik eriti kindlustatud õigusliku positsiooni. Et see üleandmise vorm oleks kehtiv, peab see olema notariaalselt tõestatud. Praktikas kombineeritakse seda sageli eluõigusega, nii et elukaaslane on kindlustatud, samal ajal kui omand läheb üle lastele või teistele pärijatele.

Rechtsanwalt Sebastian Riedlmair Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Eine vertraglich gesicherte Wohnrechtslösung schützt Hinterbliebene und wahrt zugleich die Interessen der übrigen Erben.“

Soovitatav korralduse sisu:

Omandivormid ja nende tagajärjed

Omandivorm määrab oluliselt, kuidas kinnisvaraga pärimisasjades käitutakse. Kui kinnisvara kuulub eranditult lahkunule, tekib mitme pärija puhul reeglina kaasomand koos kõigi organisatsiooniliste kooskõlastamiskohustustega. Kui aga on olemas omanikupartnerlus, läheb lahkunu osa põhimõtteliselt üle elusolevale partnerile. See toimub reeglina ülevõtmishinna tasumise eest. Seda makset saab vähendada kiireloomulise eluasemevajaduse või olemasoleva sundosa õiguse korral. Kui kohene väljamakse ei ole võimalik, võib kohus lubada maksetähtaja pikendamist, mis võimaldab osamaksetega tasumist koos intressidega.

Omanikupartnerluses saab lisaks lepinguliselt sätestada, et automaatne omandi üleminek surma korral on välistatud. Selline kokkulepe peab olema kirjalikult vormistatud ja notari või advokaadi poolt tõestatud. See korraldus sobib eriti hästi, kui osa peaks sihipäraselt minema teisele isikule. Lähedaste sugulaste sundosa õigusi tuleb seejuures alati arvesse võtta.

Keskne tähelepanek:

Üüri- ja ühistukorterid

Üüri- ja ühistukorterite puhul on lähedastel sugulastel sisseastumisõigus, kui nad on elanud koos eelmise peamise üürnikuga ühises majapidamises. Elukaaslased vajavad sisseastumisõiguse rakendumiseks kas ühist sissekolimist või mitmeaastast kooselamist. Leping jätkub sisuliselt, sageli jääb üür abikaasadele, registreeritud partneritele ja elukaaslastele muutumatuks. Kes sisse astub, võtab aga üle ka kohustused, seega tuleb võlgnevused koheselt selgitada.

Erinevused üüriobjektide puhul

Kõik üürilepingud ei allu samadele reeglitele. Korterite puhul, mis ei kuulu üürilepingu seaduse täieliku kohaldamisala alla, samuti teise elukoha või kuni kahe korteriga hoonete puhul kehtivad sageli erinevad sätted. Viini munitsipaalhoonetes on üür piiratud, mis muudab sisseastumise eriti atraktiivseks. Siin on otsustava tähtsusega üüriobjekti konkreetse õigusliku olukorra eelnev kontrollimine.

Praktiline kontroll:

Erilised eluasemevormid

Aiandusühistu majad kui superädifikaadid järgivad oma reegleid, sest hoone- ja maaomand on eraldatud. Kasutus tugineb rendilepingutele kohustuslike tähtaegadega, mida tuleb surma korral kiiresti järgida. Teised elukohad nõuavad paljudes riikides maatehingute ameti luba, ilma milleta ei ole võimalik ei kinnistusraamatusse kandmine ega pärimismenetluse lõpetamine.

Sisseastumisõigused aiandusühistu majade puhul

Aiandusühistu majade puhul kehtib, et sisseastumine olemasolevatesse rendilepingutesse tuleb teatada vastavale aiandusühistule kahe kuu jooksul pärast surma. Sisseastumisõigusega isikud on reeglina abikaasad, otsejoones sugulased või isikud, kes on viimase viie aasta jooksul oluliselt kaasa aidanud majandamisele. Ka siin on kiirus oluline, sest tähtaja möödalaskmine toob kaasa kasutusõiguse kaotuse.

Loakohustus teise elukoha puhul

Teiste elukohtade puhul kehtivad peaaegu kõigis liidumaades ranged maatehingute eeskirjad. Ilma maatehingute ameti loata ei saa kinnistusraamatusse kanda, mille tõttu võib kogu pärimismenetlus viibida või blokeeruda. Kes sellise kinnisvara pärib, peaks seega varakult laskma kontrollida loa saamise võimalikkust.

Põllumajanduslikud erisätted

Põllumajanduslikud kinnistud Austrias alluvad sageli erilisele pärimisjärjekorrale, mis peab tagama, et talu säiliks majandusliku üksusena. See toob kaasa selle, et loobuvad pärijad saavad vaid väikese hüvitise, et vältida ettevõtte jagamist või ülekoormamist. Talu ülevõtmiseks kehtivad sageli ka erilised kvalifikatsiooninõuded.

Maksualased ja finantsaspektid

Iga omandi üleminek põhjustab kulusid. Maavõõrandamismaks ja registreerimistasud tuleb kalkuleerida, et pärandi planeerimine jääks realistlikuks. Teatud juhtudel on võimalik ülevõtmishinna vähendamine, see tuleks finantsplaneerimisse kaasata. Maksusoodustused, näiteks pereelamute puhul, kehtivad ainult siis, kui seaduslikke eeldusi järjekindlalt täidetakse. Kes tegutseb ebakindlalt, riskib soodustuse kaotusega ja seega välditavate lisakoormustega.

Teie eelised advokaadi abiga

Elamise ja pärimisõigusega seotud küsimused on mitmetahulised, kuna need puudutavad samaaegselt õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke huve. Ebaselged või puudulikud regulatsioonid võivad viia konfliktideni pärijate, sundosa õigustatud isikute ja elukaaslaste vahel. Ka majanduslikud aspektid, nagu ülevõtmishinnad, maksud või tasaarveldused, sisaldavad riske, kui neid varakult ei arvestata. Erinevad seaduslikud nõuded olenevalt omandivormist ja objekti tüübist muudavad olukorra veelgi keerulisemaks.

Spetsialiseeritud advokaadibüroo nagu meie tagab, et teie positsioon on algusest peale selge ja õiguslikult tagatud. Me ei saada teid mitte ainult läbi menetluse, vaid loome ka usaldusväärseid lahendusi, mis on pikaajaliselt kehtivad.

Mida me pakume:

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK