Vangistus

Vangistus vastavalt § 18 StGB on Austria kriminaalõiguse kõige raskem karistusvorm. See tähendab, et süüdimõistetu jäetakse teatud ajaks isiklikust vabadusest ilma. Kestus sõltub teo raskusest ja seaduses ettenähtud karistusmäärast. Vangistuse eesmärk on õigluse tagamine, ühiskonna kaitsmine ja süüdlase suunamine õiguskuulekale elule.

Vangistus on kohtu poolt määratud isikliku vabaduse äravõtmine seaduses ettenähtud ajaks.

Vangistus vastavalt § 18 StGB-le: selgitatud lihtsalt Austria kriminaalõiguses, selle kulg, kestus, õigused ja tingimisi vabastamise võimalused.

Põhimõte

Vastavalt § 18 StGB-le eristab Austria õigus ajalist vangistust ja eluaegset vangistust:

Karistus algab tegeliku vabadusekaotusega, st vangistuse algusega. Iga vangistus määratakse päevades, kuudes või aastates.

Rechtsanwalt Sebastian Riedlmair Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Eine Freiheitsstrafe soll nicht nur bestrafen, sondern helfen, dass der Betroffene wieder eine Chance auf ein normales Leben bekommt.“
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Vangistuse eesmärk ja otstarve

Vangistusel on mitu seaduslikku eesmärki:

Austria kriminaalõigus ei käsitle vangistust mitte ainult karistusena, vaid ka võimalusena ühiskonda taasintegreeruda.

Vangistuse liigid

Ajaline vangistus

See on kõige levinum vorm. Kohus määrab kindla kestuse, mille süüdimõistetu peab justiitsasutuses ära kandma.
Käitumisest ja asjaoludest olenevalt võib tingimisi vabastamine toimuda pärast poole karistuse kandmist.

Eluaegne vangistus

See vorm määratakse ainult erakordselt raskete kuritegude puhul, näiteks mõrva või terroriaktide korral. Vabastamine on võimalik kõige varem 15 aasta möödudes, kui kohus eeldab, et edasisi kuritegusid ei ole karta.

Alternatiivid ja leevendused

Teatud juhtudel võib vangistuse täielikult või osaliselt tingimisi edasi lükata:

Need võimalused peaksid aitama vältida kinnipidamisasutuste ülerahvastatust ja sotsiaalselt stabiliseerida süüdlast, selle asemel et teda ühiskonnast püsivalt välja arvata.

Täitmine ja kinnipidamistingimused

Vangistuse täitmine toimub vastavalt Karistuse täitmise seadusele (StVG)
Eesmärk on inimväärne ja taasühiskonnastamisele suunatud täitmine. Vang töötab kinnipidamise ajal, täiendab end ja valmistub pärast vabanemist kuriteovabaks eluks.

Olenevalt juhtumist tulevad kõne alla järgmised vormid:

Näited

Mees lööb baaris teist ja vigastab teda. Kohus mõistab talle kuus kuud vangistust, kuid lükkab selle tingimisi edasi.
See tähendab: Ta ei pea vanglasse minema, kui ta järgmise kolme aasta jooksul uut kuritegu ei pane toime.
Karistus jääb seega „tingimisi“. Eesmärk on anda talle teine võimalus, ilma teda kohe vangistamata.

Kohus mõistab mehele korduvate sissemurdmiste eest, kuna ta on juba varem karistatud ja pani uued teod toime katseaja jooksul, kaheaastase tingimisi kohaldamata vangistuse.
See tähendab: Ta peab karistuse tegelikult vanglas ära kandma.
Kohus peab vangistust vajalikuks, sest ta ei ole varasematest süüdimõistmistest hoolimata kahetsust näidanud ja on karta edasisi kuritegusid.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.

Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

Rechtsanwalt Peter Harlander Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon