Väärtuste ja kahjusummade kokkuliitmine

Väärtuste ja kahjusummade kokkuliitmine

Kui süüdlane paneb toime mitu sarnast delikti, mille karistatavus sõltub teatud rahalisest väärtusest või kahjust, näeb karistusseadustiku (StGB) § 29 ette, et väärtused või kahjusummad liidetakse kokku. Seega on otsustav kogusumma. Sellega välditakse, et paljud väikesed teod tooksid kaasa madalama karistuse, kui tegelik kogukahju õigustaks.

Karistusseadustiku (StGB) § 29 puudutab kuritegusid, mille puhul väärtus või kahju määrab karistuse määra. Kui sama süüdlane paneb korduvalt toime kuritegusid, on mõõdupuuks kogusumma. Säte teenib võrdset kohtlemist ja väldib deliktide kunstlikku jaotamist.

Põhimõte

Karistusmäär sõltub kogu majanduslikust kahjust, mitte üksikute tegude arvust. Mitu sama liiki tegu liidetakse kokku kogusummaks. See summa otsustab, kas on saavutatud kõrgem väärtuse- või kahjukvalifikatsioon, näiteks varguse või asja rikkumise korral. Seega arvestab karistusõigus tegeliku kahju suurusega ja tagab ühtse karistuse mõõtmise.

Kohaldamine ja õiguslik raamistik

Karistusseadustiku (StGB) § 29 ei ole kvalifikatsiooninorm, vaid üldine karistussäte. See kehtib sarnase reaalvõistluse korral ja on tihedalt seotud karistusseadustiku (StGB) § 28-ga. Kohus hindab kõigi kahjude kogusummat, kui

• esineb mitu sama liiki tegu,
• karistusmäär sõltub numbriliselt määratud väärtusest,
• ja teod mõistetakse ühes menetluses ühiselt.

Kohtupraktika kohaldab kokkuliitmise printsiipi regulaarselt, näiteks korduva varguse või pettuse korral. Otsustav on kogusumma, isegi kui üksikud teod olid ajaliselt või ruumiliselt eraldatud.

Praktiline kohaldamine

Näide 1:
Isik paneb toime mitu väiksemat vargust, igaüks väärtusega 500 €. Summeerimine annab tulemuseks 3 000 €. See kogusumma võib ületada raske varguse piiri.

Näide 2:
Süüdlane petab mitut ohvrit erinevate pettusevariantidega. Üksikud kahjud jäävad alla 5 000 €, kuid kogusumma ületab 50 000 €. Kohus kohaldab suuremahulist pettust.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Die Summe des Schadens bestimmt den Strafrahmen und nicht die Zahl der Taten.“

Erandid ja piirangud

Säte kehtib ainult nende deliktide puhul, mille väärtus või kahju mõjutab karistuse määra. See ei kohaldu kuritegudele, mille õigusvastasus on varalisest väärtusest sõltumatu, eriti järgmiste puhul:

• Rööv,
• Väljapressimine ja
• Kehavigastus.

Riigikohus rõhutab, et karistusseadustiku (StGB) § 29 tuleb tõlgendada kitsalt. Ainult siis, kui karistusmäär sõltub selgesõnaliselt väärtusest, tohib kokkuliitmist teostada.

Suhe karistusseadustiku (StGB) § 28-ga

Karistusseadustiku (StGB) § 28 ja karistusseadustiku (StGB) § 29 täiendavad teineteist:
Kui § 28 reguleerib kogukaristuse moodustamist mitme delikti puhul, siis § 29 määrab sarnaste varavastaste deliktide puhul olulise kahjusumma. Mõlemad normid tagavad ühtse ja õiglase karistuse mõõtmise.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.

Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK