Rahatrahvide määramine vanglakaristuse asemel
Rahatrahvide määramine vanglakaristuse asemel
Seadus annab kohtutele võimaluse määrata rahatrahv, kui vanglakaristus pole tingimata vajalik. Selle eesmärk on vältida inimeste vangistamist vähem tõsiste tegude eest, kui tundlik rahaline sanktsioon täidab sama eesmärgi. Rahatrahvi peetakse samaväärseks, kuid leebemaks karistuse vormiks, kui see korvab süü piisavalt ja toimib hoiatavalt.
§ 37 StGB võimaldab kohtul määrata vanglakaristuse asemel rahatrahvi, kui see on piisav kurjategija karistamiseks ja edasiste kuritegude ärahoidmiseks.
Põhimõte
Vanglakaristus on Austria kriminaalõiguses viimane abinõu. Seetõttu kontrollib kohus, kas karistuse eesmärki saab saavutada ka rahatrahviga. Vanglakaristust võib määrata ainult siis, kui rahatrahv ei ole piisav kurjategija parandamiseks või teiste heidutamiseks.
Tähtsus
§ 37 StGB-l on kahekordne funktsioon: see kaitseb üksikisikut ebaproportsionaalselt raskete sekkumiste eest ja samal ajal vähendab koormust õigussüsteemile. Lühiajalised vanglakaristused on sageli vastuproduktiivsed, kuna need võivad hävitada sotsiaalseid sidemeid, ohustada töökohti ja soodustada retsidiivsust. Rahatrahv võimaldab seevastu õiglast karistust, mis mõjutab kurjategijat majanduslikult tuntavalt, ilma et ta oma keskkonnast välja rebitaks. Eriti juhtudel, kus on märgata arusaamist ja kahetsust, peetakse seda õiglaseks ja otstarbekaks vahendiks.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Geldstrafen sind kein Ausdruck von Nachsicht, sondern ein Instrument verantwortungsvoller Strafzumessung, das Schuld und Lebensrealität in ein gerechtes Verhältnis bringt.“
Eeldused
Rahatrahvi saab määrata ainult siis, kui seadusega ette nähtud karistus ei ületa kümmet aastat. Kui ähvardav vanglakaristus on maksimaalselt viis aastat, võib kohus kuni üheaastase vanglakaristuse asemel määrata rahatrahvi kuni 720 päevamäära ulatuses, kui vangistus pole vajalik kurjategija edasiste kuritegude ärahoidmiseks. Kuritegude puhul, mille karistusähvardus on viie kuni kümne aasta vahel, kehtivad rangemad nõuded: siin võib rahatrahvi määrata ainult siis, kui see on sobiv ka üldsuse tõhusaks heidutamiseks. See tagab, et karistuse eesmärki ei kahjustata.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonRakendamine praktikas
Kohtupraktikas on näha, et kohtud järgivad regulaarselt proportsionaalsuse põhimõtet. Rahatrahvi eelistatakse, kui kurjategija on karistamata, on tunnistanud süüd või on heastanud kahju. Ka tööalast stabiilsust, perekondlikku vastutust ja sotsiaalset pühendumust hinnatakse positiivsete näitajatena. Otsustav on see, kas rahatrahv on piisav, et hoida kurjategijat edasistest kuritegudest, ja kas see säilitab üldsuse usalduse kriminaalõiguse õigluse vastu.
Praktikas määratakse rahatrahvid päevamäärade süsteemi alusel. See süsteem tagab, et karistus arvestab nii kuriteo raskust kui ka kurjategija majanduslikku võimekust. Mida kõrgem on sissetulek, seda kõrgem on päevamäär. Seega mõjutab rahatrahv iga kurjategijat võrdselt tundlikult, olenemata tema rahalisest olukorrast.
Kohtupraktika ja piirid
Ülemkohus rõhutab regulaarselt, et rahatrahv on eelistatud vanglakaristusele, kui see täidab karistuse eesmärgi. Seda ei tohi aga määrata, kui vangistus on parandamiseks või heidutamiseks vältimatu. Samuti on selle kohaldamine välistatud, kui karistusraam ületab kümmet aastat või kui kuritegu näitab erilist ohtlikkust. Sellistel juhtudel jääb ainult vanglakaristus.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonTeie eelised advokaadi abiga
Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.
Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.
Meie advokaadibüroo:
- kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
- saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
- tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
- toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
- kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
