GmbH äriregistrisse kandmise avaldus
GmbH äriregistrisse kandmise avaldus
GmbH äriregistrisse kandmine on otsustav samm, millega ühing õiguslikult tekib. Alles kande tegemisel muutub GmbH iseseisvaks juriidiliseks isikuks, kes saab ise lepinguid sõlmida ja õigusi teostada. Enne seda vastutavad tegutsevad isikud isiklikult.
Kanne tehakse kõigi juhatuse liikmete esitatud avalduse alusel ning eeldab, et keskseid asutamistoiminguid on juba lõpule viidud, eelkõige ühingulepingu sõlmimine ja juhatuse määramine. Samal ajal teenib äriregister oluliste ettevõtteandmete avalikku dokumenteerimist, nagu ärinimi, asukoht, juhatus ja osakapital, luues seeläbi õiguskindluse ja läbipaistvuse ärisuhetes.
GmbH äriregistrisse kandmine on ametlik registreerimine äriregistris, mille kaudu GmbH õiguslikult tekib ja saab iseseisva juriidilise isikuna majanduskäibes osaleda.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Vigane äriregistrisse kandmise avaldus ei lükka mitte ainult asutamist edasi, vaid võib tekitada ka õiguslikke riske, mida on hiljem sageli raske parandada.“
GmbH äriregistrisse kandmise avalduse tähendus
Enne äriregistrisse kandmist ei eksisteeri ühing õiguslikult veel. Kes selles faasis juba tulevase GmbH nimel tegutseb, vastutab üldjuhul isiklikult.
Äriregister täidab majanduselus keskset funktsiooni. See tagab, et oluline teave ettevõtete kohta on avalikult kättesaadav ja usaldusväärselt dokumenteeritud. Äripartnerid saavad seeläbi kontrollida, kellega nad suhtlevad ja kellel on õigus ühingut esindada. GmbH kandmise kohustus tuleneb § 2 FBG-st.
Praktika jaoks tähendab see:
- GmbH tekib õiguslikult alles kande tegemisega
- Õigused ja kohustused tekivad sellest hetkest alates ühingul endal
- Kolmandad isikud võivad registrisse kantud andmetele tugineda
Eristamine eelasutamisfaasist ja eelühingust
Enne kandmist läbib GmbH mitu arenguetappi, mida tuleb õiguslikult selgelt eristada. See eristus on oluline, sest sellest tulenevad erinevad vastutuse tagajärjed.
Eelasutamisfaasis lepivad osalised esmalt kokku GmbH asutamises. Selles staadiumis on tegemist õiguslikult enamasti lihtsa isikuühinguga. Kavandatav GmbH ei eksisteeri veel, mistõttu kõik osalised vastutavad isiklikult ja piiramatult.
Ühingulepingu sõlmimisega tekib nn eelühing. See on juba paremini organiseeritud ja lähtub paljudes punktides hilisemast GmbH-õigusest. Otsustava sammuna puudub siiski äriregistrisse kandmine.
Sellele faasile on tüüpiline:
- Ühing esineb juba väljapoole
- Tehingud sõlmitakse tulevase GmbH nimel
- Tegutsevad isikud vastutavad endiselt isiklikult
Alles kandega läheb eelühing täielikult üle GmbH-ks. Alates sellest hetkest kannab üldjuhul vastutust ühing ise.
Äriregistrisse kandmise eeldused
Selleks et äriregistrikohus kannaks GmbH registrisse, peab ühinguleping sisaldama § 3 GmbHG seaduslikke miinimumandmeid, juhatuse liikmed peavad olema määratud ning täidetud peavad olema kapitali sissemakse ja avalduse seaduslikud nõuded. Avaldus ise ja lisatavad dokumendid lähtuvad eelkõige § 9 GmbHG-st.
Ühinguleping on GmbH õiguslik alus ja määrab kindlaks olulisemad põhipunktid, näiteks ärinime, asukoha, tegevusala ja osakapitali. Ilma selle lepinguta ei ole kanne võimalik.
Sama oluline on juhatuse liikmete määramine. Nemad esindavad ühingut väljapoole ja peavad olema teada juba enne kannet.
Teine keskne punkt on osakapitali sissemakse. Osa kapitalist peab olema juba enne avalduse esitamist tegelikult sisse makstud. Nii tagatakse, et GmbH-l on algusest peale teatav finantsbaas.
Kokkuvõttes peavad enne kannet olema eelkõige täidetud järgmised punktid:
- Kehtiva ühingulepingu sõlmimine
- Juhatuse liikmete määramine
- Tõend osakapitali sissemakse kohta
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Alles siis, kui need eeldused on täidetud, saab avalduse esitada ja äriregistrikohus saab kannet kontrollida.“
Äriregistrisse kandmise avalduse menetlus
GmbH registrisse kandmine järgib selgelt struktureeritud menetlust. Iga samm tugineb eelnevale ja teenib eesmärki luua õiguslik alus korrektselt.
Pärast ettevalmistust algab tegelik protsess äriregistrisse kandmise avalduse esitamisega. See avaldus on formaalne taotlus, millega soovitakse GmbH registrisse kanda. Avaldus esitatakse pädevale äriregistrikohtule, s.t sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on ühingu asukoht.
Menetlust saab lihtsustatult kujutada nii:
- Asutamistoimingute ettevalmistamine
- Avalduse esitamine äriregistrikohtule
- Kohtu kontroll
- Kanne ja GmbH tekkimine
Oluline on: GmbH tekib õiguslikult alles viimase sammuga, s.t tegeliku kandega. Kõik varasemad sammud on üksnes ettevalmistavad.
Avaldus ja vajalike dokumentide esitamine
Äriregistrisse kandmise avalduse esitavad kõik juhatuse liikmed. Nad peavad taotluse allkirjastama notariaalselt kinnitatud vormis, kinnitades sellega, et kõik seaduslikud eeldused on täidetud.
Koos avaldusega tuleb esitada mitu dokumenti. Need võimaldavad kohtul asutamist täielikult kontrollida. Kui dokumendid puuduvad või on puudulikud, viibib menetlus oluliselt. Hoolikas ettevalmistus säästab seetõttu aega ja kulusid.
Tavaliselt kuuluvad nende hulka:
- Ühinguleping notariaalses vormis
- Tõend juhatuse liikmete määramise kohta
- Panga kinnitus osakapitali sissemakse kohta
- Juhatuse liikmete allkirjanäidis
Lisaks peavad juhatuse liikmed kinnitama, et osakapital on nõuetekohaselt sisse makstud ja on nende vabas käsutuses. See kinnitus on eriti oluline, sest see tagab ühingu finantsilise aluse.
Äriregistrikohtu kontroll
Pärast avalduse laekumist kontrollib äriregistrikohus esitatud dokumente. Seejuures kontrollitakse, kas kõik seaduslikud nõuded on täidetud ja kas puuduvad kande takistused.
Kohus pöörab eelkõige tähelepanu sellele, et:
- ühinguleping vastab seadusenõuetele
- ärinimi on lubatav ja eristatav
- osakapital on korrektselt sisse makstud
Kui kohus tuvastab puudusi, teeb ta nn parandamisettekirjutuse. Taotlejad peavad puuduvad või vigased andmed tähtaja jooksul parandama. Alles seejärel jätkab kohus menetlust.
Kui kõik eeldused on täidetud, teeb kohus kande. Seejärel saab GmbH ise lepinguid sõlmida, arveid esitada, hagi esitada ning tema vastu saab hagi esitada.
Äriregistri kande sisu
Kandega fikseeritakse ametlikult GmbH kohta keskne teave. Need andmed on avalikult kättesaadavad ja loovad ärisuhetes läbipaistvuse ja õiguskindluse.
Äriregister sisaldab kõiki olulisi andmeid, mida kolmandad isikud vajavad ühingu korrektseks hindamiseks. Nende hulka kuuluvad vastavalt § 11 GmbHG-le eelkõige ühingu identiteet, struktuur ja esindusõigus.
Tüüpiliste kannete hulka kuuluvad:
- Ühingu ärinimi ja õiguslik vorm
- Asukoht ja äriaadress
- Juhatuse liikmed ja nende esindusõigus
- Osanikud ja nende osamaksed
Need andmed mõjuvad väljapoole. Äripartnerid võivad üldjuhul eeldada, et registrisse kantud andmed on õiged. Just seetõttu on äriregistrisse kandmisel nii suur praktiline tähendus.
Lisaks eristatakse kandeandmete puhul kohustuslikke miinimumandmeid ja vabalt kujundatavaid lepingulisi kokkuleppeid.
Äriregistri keskandmed ettevõtte kohta
Äriregister ei teeni üksnes kandmist, vaid eelkõige oluliste ettevõtteandmete pidevat dokumenteerimist. Seetõttu tuleb ka muudatused registreerida, et teave püsiks ajakohane.
Eriti olulised on andmed, mis puudutavad igapäevast majanduskäivet. Nende hulka kuulub näiteks see, kellel on õigus GmbH-d esindada või kas omandisuhted on muutunud.
Tüüpilised muudatused, mis tuleb registreerida, on:
- Juhatuse liikmete vahetus või uus määramine
- põhikirja muudatustega
- Osakapitali suurendamine või vähendamine
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Kes neid muudatusi ei teata, riskib õiguslike puudustega. Samal ajal kaitseb äriregister kolmandaid isikuid, sest nad võivad avaldatud teabele tugineda. “
Kande õiguslikud tagajärjed
Kandel on ulatuslikud õiguslikud tagajärjed. Kõige olulisem on GmbH tekkimine juriidilise isikuna. Alates sellest hetkest ei tegutse enam isikute rühm, vaid ühing ise.
Sellega muutuvad ka õigussuhted väljapoole. Lepingud sõlmib nüüd GmbH ning ta vastutab üldjuhul oma varaga.
Olulisemad tagajärjed lühidalt:
- GmbH tekib iseseisva õigussubjektina
- Õigused ja kohustused lähevad üle ühingule
- Vastutus kandub üle GmbH-le
Vastutuse tagajärjed enne ja pärast kannet
Vastutus muutub äriregistrisse kandmisega põhimõtteliselt. Enne kannet kannavad tegutsevad isikud märkimisväärset riski, pärast kannet on keskmes ühing.
Kes enne kannet GmbH nimel tegutseb, vastutab isiklikult ja piiramatult. See puudutab eelkõige juhatuse liikmeid, kuid mõjutada võib ka osanikke.
Pärast kannet nihkub vastutus selgelt. Alates sellest hetkest vastutab üldjuhul ainult GmbH oma ühinguvaraga. Osaliste isiklik vastutus taandub, kuid jääb erandjuhtudel püsima, näiteks kohustuste rikkumise korral.
See vastutuse nihkumine on üks peamisi põhjuseid, miks GmbH on nii populaarne õiguslik vorm.
Kande praktiline kestus ja kulud
Praktikas tehakse äriregistrikandeid enamasti kiiresti, kui kõik dokumendid on täielikud. Viivitused tekivad sageli formaalsete vigade või puuduvate tõendite tõttu.
Tavapäraselt kestab menetlus üks kuni kaks nädalat. Üldist hinnangut ei saa siiski anda, sest täpne kestus sõltub eelkõige sellest, kas dokumendid on täielikud ja kas äriregistrikohus esitab lisaküsimusi.
Ka kulud tuleks algusest peale planeerida. Lisaks kohtu tasudele tekivad muudki väljaminekud, näiteks notari või nõustamise eest.
Tüüpilised kulukomponendid on:
- Kohtu tasud kande tegemise eest
- Notari või advokaadi kulud
- Tõestamiste ja dokumentide tasud
Hoolikas ettevalmistus vähendab mitte ainult ajakulu, vaid ka tarbetuid lisakulusid.
Ajakava kuni kandeni
Ajakava järgib selget skeemi, mis on praktikas end tõestanud. Iga samm peab olema täielikult lõpetatud, enne kui järgmine algab.
Kõigepealt tehakse asutamistoimingud, eelkõige ühingulepingu sõlmimine ja juhatuse liikmete määramine. Seejärel valmistatakse avaldus ette ja esitatakse äriregistrikohtule.
Tüüpiline menetlus kujuneb järgmiselt:
- Ühingulepingu sõlmimine
- Osakapitali sissemakse
- Avalduse esitamine äriregistrikohtule
- Kontroll ja kanne
Tüüpilised tasud ja kulud
GmbH asutamine ja registrisse kandmine on seotud mitmesuguste kuludega. Need koosnevad mitmest positsioonist, millega tuleks arvestada juba ette.
Oluline kuluartikkel on kohtu tasud äriregistrisse kandmise eest. Need võivad sõltuvalt kande ulatusest erineda. Lisanduvad kulud allkirjade notariaalse kinnitamise eest, kuna paljud dokumendid tuleb esitada notariaalses vormis.
Lisaks tekivad regulaarselt kulud õigusliku ja maksualase toe eest. Eriti keerukamate asutamiste puhul tasub see abi ära, sest vead võivad hiljem osutuda märksa kulukamaks.
Tüüpilised kuluartiklid on:
- Kohtu tasud avalduse ja kande eest
- Notari tasud ühingulepingu ja kinnitamiste eest
- Nõustamisteenused advokaadi või maksunõustaja poolt
Teie eelised advokaadi abiga
Äriregistrisse kandmine näib esmapilgul formaalsusena, kuid praktikas tekib sageli veakohti. Juba väikesed ebaselgused ühingulepingus või avalduses võivad põhjustada viivitusi või õiguslikke riske.
Advokaat tagab, et asutamine toimub algusest peale õiguskindlalt, tõhusalt ja individuaalselt sobival viisil. Samal ajal tuvastatakse ja välditakse tüüpilisi riske enne, kui need üldse tekivad.
Teie konkreetsed eelised:
- Kõigi asutamisdokumentide õiguskindel koostamine ja kandevigade vältimine
- Kiirem kanne tänu täielikule ja korrektselt ettevalmistatud avaldusele
- Individuaalne nõustamine vastutuse, struktuuri ja GmbH optimaalse kujundamise osas
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Nii tagate, et Teie GmbH mitte ainult ei asutata, vaid on ka pikaajaliselt stabiilne ja õiguslikult korrektselt üles ehitatud.“