Karistused liiklusõiguses

Karistused liiklusõiguses

Karistused liiklusõiguses tähistavad kõiki riiklikult ette nähtud sanktsioone, mida määratakse liiklusõiguslike eeskirjade rikkumise korral ning mis teenivad liikluse turvalisuse, korra ja toimimise säilitamise eesmärki. Need hõlmavad nii väheolulisi haldusrikkumisi kui ka tõsiseid ohuolukordi ning ulatuvad lihtsatest rahatrahvidest kuni haldusõiguslike meetmeteni, nagu märked registris ja järelkoolitused, kuni juhtimisõiguse äravõtmise või erijuhtudel vangistuse määramiseni.

Nende sanktsioonide õigusliku aluse moodustavad mitmed põimuvad seadused, eriti liiklusseadus (StVO) liiklusreeglite osas, mootorsõidukite seadus (KFG) tehniliste ja registreerimisnõuete osas ning juhiloaseadus (FSG) sõidukite juhtimise õiguse osas. Halduskaristusseadus reguleerib rikkumiste menetlemist ja karistamist. See määrab kindlaks menetluse käigu, ametiasutuste pädevuse ja defineerib süüdistatava isiku õigused. Lisaks sisaldab see selgeid juhiseid tähtaegade ja tõendamisreeglite kohta.

Liiklustrahvid täidavad korraga mitut eesmärki: neil on ennetav mõju, soodustades reeglitele vastavat käitumist; eriennetav mõju, hoides ära korduvaid rikkumisi konkreetsete meetmete, näiteks järelkoolituste kaudu; ning üldennetav mõju, toimides hoiatavalt üldsusele. Samal ajal võtavad need arvesse rikkumise raskust, ohu ulatust ning isiklikke asjaolusid, luues seeläbi astmelise ja proportsionaalse sanktsioonisüsteemi.

Ülevaade erinevatest karistusliikidest

Liiklusõigus näeb ette astmelise karistussüsteemi, mis orienteerub rikkumise raskusele ja üksikjuhtumi asjaoludele. Reeglina määrab ametiasutus rahatrahvi, kuna see on halduskaristusõiguse keskne sanktsioonivahend. Kui rahatrahvi ei ole aga võimalik sisse nõuda, asendatakse see asendusvangistusega, mis viiakse täide sunniviisiliselt.

Vahetu vangistus leiab rakendust vaid erilistel erandjuhtudel, näiteks kui eriennetuslikud põhjused seda nõuavad ja muud meetmed ei ole piisavad. Vähese süü korral võib ametiasutus aga karistusest loobuda ja teha noomituse, mis küll tuvastab õigusrikkumise, kuid millega ei kaasne rahalisi tagajärgi ega vabaduse piiramist.

Konkreetne karistuse määr arvutatakse alati vastavalt süüteo raskusele, isiklikele ja majanduslikele oludele ning võimalikele asjakohastele varasematele karistustele, tagades seeläbi individuaalse ja proportsionaalse otsuse.

Rahatrahv

Rahatrahv on Austria liiklusõiguse keskne sanktsioon ja seda rakendatakse praktikas kõige sagedamini. See hõlmab peaaegu kõiki liiklusrikkumiste liike ja võimaldab paindlikku karistamist, mis lähtub vastava süüteo raskusest.

Väheoluliste rikkumiste puhul, nagu lihtsad parkimisvead või kerged kiiruse ületamised, jääb rahatrahv tavaliselt alumisse vahemikku ja algab sageli umbes 30 eurost. Sellised juhtumid lahendatakse tihti kiiresti kiirmenetluse trahviga (Organmandat).

Ohu suurenemisega tõuseb aga ka karistuse määr märgatavalt. Raskete rikkumiste korral, eriti joobes juhtimise või oluliste kiiruseületamiste puhul, võib määrata rahatrahve summas üle 5000 euro.

Konkreetne trahvisumma määratakse alati igal üksikjuhtumil eraldi. Otsustavad on eelkõige rikkumise raskus, teiste liiklejate ohustamise ulatus ja individuaalne süü. Lisaks arvestab ametiasutus isiklikke ja majanduslikke olusid. Seeläbi jääb karistus tuntavaks, ilma et see tunduks ebaõiglane.

Kokkuvõttes täidab rahatrahv topeltfunktsiooni. See karistab konkreetset väärkäitumist ja mõjub samal ajal hoiatavalt, andes olulise panuse liiklusohutusse.

Kohene trahv

Kiirmenetluse trahv (Organmandat) kujutab endast Austria halduskaristusõiguses lihtsustatud rahatrahvi. Avaliku järelevalve organ, enamasti politsei, määrab selle karistuse vahetult kohapeal. Seda kasutatakse väheoluliste liiklusrikkumiste puhul ning see võimaldab kiiret ja tüsistusteta lahendamist ilma ametliku haldusmenetluseta.

Oluline tunnus on see, et tasumisega on asi lõplikult lahendatud. Edasist menetlust ei toimu ja märget registrisse ei kanta. Kui aga kiirmenetluse trahvi ei tasuta, algatab ametiasutus tavalise halduskaristusmenetluse, milles võidakse määrata suurem trahv.

Kiirmenetluse trahv teenib seega kergete rikkumiste tõhusa karistamise eesmärki ja vähendab samal ajal ametiasutuste koormust.

Anonüümne määrus

Anonüümne ettekirjutus (Anonymverfügung) on rahatrahvi lihtsustatud vorm Austria halduskaristusõiguses. Seda kasutatakse väheoluliste liiklusrikkumiste puhul, kui ametiasutus ei saa konkreetset juhti üheselt tuvastada.

Konkreetse isiku karistamise asemel suunatakse anonüümne ettekirjutus sõiduki vastutavale kasutajale. Viimane saab makseettepaneku fikseeritud rahasummaga.

Tüüpilised kasutusjuhud on:

• Kiiruse ületamised
• Parkimisrikkumised
• Automaatselt tuvastatud süüteod (nt radar)

Anonüümne ettekirjutus kuulub rahatrahvi karistusliigi alla, kuid seda lihtsustatud menetlusvormis. See ei ole eraldiseisev karistusliik, vaid eriline viis rahatrahvi menetlemiseks ilma ametliku menetluseta.

Kiirmenetluse trahv vs. anonüümne ettekirjutus

Kiirmenetluse trahv ja anonüümne ettekirjutus on mõlemad rahatrahvi lihtsustatud vormid, kuid erinevad oluliselt väljastamise viisi ja asjaomase isiku poolest.

Kiirmenetluse trahv (Organmandat):

• Väljastatakse vahetult organi (enamasti politsei) poolt
• Toimub kohapeal või vahetult pärast rikkumist
• On suunatud konkreetselt juhile
• Kasutatakse enamasti lihtsalt tuvastatavate rikkumiste puhul
• Tasumine viib kohese lahendamiseni ilma menetluseta

Anonüümne ettekirjutus (Anonymverfügung):

• Väljastatakse tagantjärele ametiasutuse poolt
• Toimub sageli automaatselt tuvastatud rikkumiste puhul (nt radar)
• On suunatud sõiduki vastutavale kasutajale, mitte tingimata juhile
• Konkreetse isiku tuvastamine ei ole vajalik
• Tasumine viib samuti lahendamiseni ilma menetluseta

Lisameetmed

Lisaks rahatrahvidele määrab ametiasutus sageli täiendavaid meetmeid, mis peaksid liikluskäitumist püsivalt parandama.

• Järelkoolitus on mõeldud väärkäitumise analüüsimiseks, eriti alkoholi- või raskete rikkumiste korral. See on kohustuslik ja sageli juhiloa säilitamise või tagasisaamise eeltingimus.

• Sõiduohutuskoolitus parandab praktilist sõidupädevust ja õpetab ohuolukordades turvaliselt toime tulema.

• Liiklusnõustamine (Verkehrscoaching) leiab rakendust enamasti kergemate või esmakordsete rikkumiste puhul ning selle eesmärk on tõsta ohuteadlikkust.

Kes neid meetmeid ei läbi, peab arvestama edasiste tagajärgedega, eelkõige juhiloa äravõtmise pikenemisega.

Asendusvangistus

Asendusvangistus on eriline sanktsiooni vorm Austria halduskaristusõiguses. Seda rakendatakse siis, kui määratud rahatrahvi ei tasuta ja seda ei ole võimalik ka sisse nõuda. Sellega tagab seadusandja, et karistus ei jääks tagajärjeta.

Asendusvangistuse kestus määratakse kindlaks juba esialgses karistusotsuses. Sealjuures toimub rahatrahvi ümberarvutamine teatud arvuks vabadusekaotuse päevadeks. See kestus ei sõltu sissetulekust ja lähtub eranditult määratud rahatrahvi suurusest.

Asendusvangistus viiakse täide vaid selgete seaduslike eelduste olemasolul:

• Jõustunud karistusotsus: rahatrahv on kehtivalt määratud
• Rahatrahvi tasumata jätmine: trahvi ei tasutud tähtaegselt
• Sissenõudmatus: rahatrahvi ei ole võimalik sisse nõuda
• Määramine otsuses: asendusvangistus on juba karistusotsuses kindlaks määratud
• Eelnev makseettepanek: ametiasutus annab veel kord võimaluse tasumiseks või osamaksete kokkuleppeks

Alles siis, kui kõik eeldused on täidetud, toimub asendusvangistuse täideviimine.

Asendusvangistusel on seega eelkõige tagamisfunktsioon. See garanteerib, et ka maksevõime puudumisel eksisteerib tõhus sanktsioon ja liiklusõiguse täideviimine on tagatud.

Vangistus

Vangistus mängib liiklusõiguses teisest, kuid eriti ränka rolli. Seda rakendatakse vaid väga raskete rikkumiste korral ja see teenib eelkõige ohtliku käitumise tõhusa tõkestamise eesmärki.

Halduskaristusõiguses võib vangistuse erandjuhtudel määrata otse. See puudutab eriti raskeid liiklusrikkumisi, mille puhul rahatrahvist ei piisa tulevase väärkäitumise ärahoidmiseks.

• Esmane vangistus: määratakse otse, kui esinevad eriennetuslikud põhjused
• Asendusvangistus: astub sissenõudmatu rahatrahvi asemele
• Rakendamine: vaid ränkade StVO või KFG rikkumiste korral

Kestus on seadusega piiratud ja jääb tavaliselt mõne päeva kuni maksimaalselt mitme nädala vahemikku.

Eriti raskete juhtumite korral ei kehti enam haldusõigus, vaid kriminaalõigus. Sellistel puhkudel võib vangistuse määrata kohus.

Tüüpilised juhtumid on:

• Ettevaatamatusest kehavigastuse või surma põhjustamine liiklusõnnetuse tagajärjel
• Avaliku turvalisuse ohustamine, näiteks riskantse põgenemisega politsei eest
• Illegaalsed tänavasõidud või äärmuslik joove

Siin võib määrata oluliselt pikemaid vangistusi, sõltuvalt tagajärgedest ja süüst.

Vangistus on liiklusõiguse rangeim sanktsioon. Seda kasutatakse vaid siis, kui muud meetmed ei ole piisavad või on kaasnenud eriti rasked tagajärjed. Seeläbi jääb süsteem proportsionaalseks, kuid reageerib järjekindlalt ohtlikule käitumisele liikluses.

Noomitused

Noomitus on Austria halduskaristusõiguse kõige leebem reaktsioon ja see ei ole tegelik karistus, vaid ametlik hoiatus. Seda rakendatakse siis, kui liiklusrikkumine on küll aset leidnud, kuid süü on väike ja tõsist ohtu ei tekkinud.

Ametiasutus tuvastab seejuures, et rikkumine on toime pandud, kuid loobub raha- või vangistuskaristuse määramisest. Selle asemel juhitakse tähelepanu õigusvastasele käitumisele ootusega, et tulevikus uusi rikkumisi ei toimu.

Tüüpilised eeldused noomituse saamiseks on:

• Väheoluline süü
• Teiste liiklejate ohustamine puudub või on minimaalne
• Positiivne prognoos, et käitumine ei kordu

Noomitus tehakse haldusotsuse vormis ja see sisaldab süüdimõistmist, kuid mitte karistust kitsamas tähenduses. See teenib seega eelkõige teadlikkuse tõstmise eesmärki ja on ennetava funktsiooniga.

Kokkuvõttes on noomitus oluline vahend kergete rikkumiste asjakohaseks käsitlemiseks ilma ebaproportsionaalseid sanktsioone määramata.

Juhiloa äravõtmine

Juhiloa äravõtmine on haldusõiguslik meede, millega isikult võetakse ajutiselt või jäädavalt õigus juhtida mootorsõidukeid. See kuulub liiklusõiguse kõige rängemate tagajärgede hulka ja teenib liiklusohutuse kaitse eesmärki.

Äravõtmine toimub eriti ohtlike või korduvate rikkumiste korral, eriti:

• Alkoholi- või narkojoobes juhtimine
• Massilised kiiruse ületamised
• Ohtlikud sõidumanöövrid või tänavasõidud
• Vastassuunavööndis sõitmine kiirteel
• Korduvad märkesüsteemi rikkumised

Äravõtmise kestus sõltub rikkumise raskusest:

• Vähemalt mõni nädal kergemate juhtumite korral
• Mitu kuud raskete süütegude korral
• Vähemalt 3 kuud märkesüsteemis kolmanda rikkumise korral
• Oluliselt kauem eriti raskete rikkumiste või korduvuse korral

Kestus võib pikeneda, kui määratud meetmeid ei täideta.

Juhiloa äravõtmine ei teeni karistuseesmärki kitsamas tähenduses, vaid on mõeldud ohu tõrjumiseks. Isikud, kes kujutavad liikluses suuremat riski, tuleb ajutiselt liiklusest eemaldada, et tagada kõigi liiklejate turvalisus.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Liiklusõiguslikud karistused ei teeni mitte ainult väärkäitumise karistamist, vaid eelkõige kõigi liiklejate kaitset ja avaliku turvalisuse säilitamist.“

Liiklusrikkumised:

Kiiruse ületamised

Kiiruse ületamised kuuluvad kõige sagedasemate liiklusrikkumiste hulka ning ametiasutused karistavad neid astmeliselt sõltuvalt ületamise ulatusest ja konkreetsest ohust. Asjakohased regulatsioonid tulenevad eelkõige liiklusseadusest (StVO).

Väheoluliste ületamiste puhul kuni umbes 20 km/h on tegemist enamasti kergete haldusrikkumistega. Need lahendatakse sageli kiirmenetluse trahvidega ja toovad kaasa rahatrahvid vahemikus umbes 30 kuni 70 eurot. Täiendavaid meetmeid reeglina ei rakendata.

Ületamise suurenemisega tõuseb ka trahvimäär märgatavalt. Üle 30 km/h ületamisi loetakse juba olulisteks rikkumisteks. Sellistel puhkudel võib rahatrahv ulatuda kuni 2180 euroni. Samal ajal kontrollib ametiasutus, kas on vajalikud täiendavad meetmed.

Eriti suurte kiiruseületamiste korral võib määrata juhiloa äravõtmise. See kestab vähemalt kaks nädalat ja võib sõltuvalt rikkumise raskusest kesta oluliselt kauem. Otsustav on seejuures eelkõige see, kas teisi liiklejaid ohustati konkreetselt.

Trahvi määramine toimub alati üksikjuhtumi põhiselt. Lisaks ületamise ulatusele arvestab ametiasutus ka süüd, liiklusolukorda ning võimalikke varasemaid karistusi. Seeläbi tekib astmeline süsteem, kus kiiruse kasvades suurenevad oluliselt ka tagajärjed.

Kokkuvõttes kehtib reegel: mida suurem on kiiruseületamine ja mida suurem on oht, seda rangemad on sanktsioonid.

Alkohol ja narkootikumid roolis

Alkoholi- ja narkosüüteod kuuluvad kõige raskemate liiklusrikkumiste hulka, kuna need piiravad oluliselt sõiduvõimet ja kujutavad endast suurt õnnetuste riski. Juba võrdlemisi väikesed kogused võivad kaasa tuua õiguslikud tagajärjed.

Seaduslik alkoholipiirang on põhimõtteliselt 0,5 promilli. Teatud isikugruppidele, näiteks esmase juhiloa omanikele või kutselistele juhtidele, kehtib rangem piirang 0,1 promilli. Kui seda piiri ületatakse, ähvardavad astmelised sanktsioonid.

Alkoholisisalduse puhul 0,8 kuni 1,2 promilli määratakse rahatrahvid vahemikus umbes 800 kuni 3700 eurot. Samal ajal toimub regulaarselt juhiloa äravõtmine, kuna eeldatakse juba olulist sõiduvõime halvenemist.

Alates väärtusest üle 1,2 promilli tõusevad karistused märgatavalt. Sellistel puhkudel on võimalikud rahatrahvid kuni üle 4400 euro. Lisaks võetakse juhiluba ära vähemalt kaheksaks kuuks. Sageli määrab ametiasutus ka kohustuslikke meetmeid, nagu järelkoolitused või liikluspsühholoogilised uuringud.

Valdkonnas narkootikumid roolis kehtivad eriti ranged reeglid. Kindlaid piirväärtusi ei eksisteeri. Otsustav on see, kas esineb sõiduvõime halvenemine. See tuvastatakse reeglina arstliku läbivaatuse käigus. Juba ainuüksi kahtlus sõiduvõime halvenemise kohta võib kaasa tuua tagajärgi.

Trahvi määramine toimub alati üksikjuhtumi põhiselt ja võtab lisaks mõõdetud väärtusele arvesse ka käitumist liikluses, teiste ohustamist ning võimalikke varasemaid rikkumisi. Kokkuvõttes on tegemist range süsteemiga, mille eesmärk on eriti ohtlikku käitumist järjekindlalt sanktsioneerida ja tagada liiklusohutus.

Muud tüüpilised liiklusrikkumised ja nende tagajärjed

Lisaks klassikalistele süütegudele panevad liiklejad toime arvukalt muid rikkumisi, mida ametiasutused regulaarselt karistavad ja mis ohustavad konkreetselt liiklusohutust:

• Punase tulega ristmiku ületamine: rahatrahvid umbes 100 kuni 140 eurot; eesõiguse eiramise korral on tegemist märkesüsteemi rikkumisega
• Jalakäijate takistamine ülekäigurajal: trahvid umbes 60 kuni 140 eurot; ohustamise korral samuti märkesüsteemi rikkumine; kehtib ka jalgratturite ülesõidukohtade kohta
• Sõiduraja või sõidusuuna vahetus ilma suunatuld näitamata: rahatrahvid umbes 55 kuni 75 eurot õigeaegse märguande puudumise tõttu
• Juhiloa või registreerimistunnistuse kaasas mitte kandmine või esitamata jätmine: trahvid umbes 25 kuni 75 eurot; keeldumine toob kaasa rangemad tagajärjed
• Muud sagedased rikkumised:
  • Parkimisrikkumised alates umbes 20 eurost
  • Telefoniga rääkimine ilma käed-vabad seadmeta
  • Turvavöö kinnitamata jätmine

Ametiasutused karistavad neid rikkumisi enamasti kiirmenetluse trahvidega, kuid korduvuse või teiste ohustamise korral rakendavad rangemaid meetmeid.

Haldusmenetlus

Raskeid liiklusrikkumisi menetletakse halduskaristusmenetluse raames. See menetlus on seadusega reguleeritud halduskaristusseaduses ja järgib selgelt struktureeritud käiku:

• Teade: menetlus algab reeglina politsei, ametiasutuse või eraisiku teatega. Algatajaks võivad olla ka avaliku järelevalve organite endi tähelepanekud.
• Uurimismenetluse alustamine: pädev ametiasutus kontrollib asjaolusid ja sooritab niinimetatud menetlustoimingu. Sellega on menetlus ametlikult alustatud.
• Võimalus seisukoha avaldamiseks: süüdistatavale isikule antakse võimalus süüdistuse kohta selgitusi jagada. See võib toimuda kirjalikult või suuliselt ning on õiglase menetluse oluline osa.
• Tõendite kogumine ja kontrollimine: ametiasutus kogub kõik asjakohased tõendid, hindab neid ja kontrollib, kas süüdistus on tõendatud.
• Ametiasutuse otsus:
  • Menetluse lõpetamine, kui rikkumist ei saa tõendada või kui tegemist ei ole karistatava käitumisega
  • Karistusotsus, kui tegu loetakse tõendatuks

Karistusotsuses määratakse täpselt kindlaks konkreetne süüdistus, rikutud õigusnorm ning trahvi suurus. Lisaks sisaldab see põhjendust ja juhiseid võimalike õiguskaitsevahendite kohta.

Aegumine ja pädevus menetluses

Austria halduskaristusõiguses on aegumistähtaegadel ja õigel ametkondlikul pädevusel otsustav tähendus. Ametiasutused tohivad rikkumisi menetleda ja karistada vaid seadusega sätestatud ajavahemike jooksul.

Seadus eristab kahte olulist tähtaega:

• Menetluslik aegumine: ametiasutus peab ühe aasta jooksul alates karistatava käitumise lõppemisest sooritama menetlustoimingu, näiteks kutse seisukoha avaldamiseks või kutse ülekuulamisele. Kui selle tähtaja jooksul sellist toimingut ei toimu, ei tohi süütegu enam menetleda.
• Karistatavuse aegumine: sellest sõltumata lõppeb võimalus karistust määrata põhimõtteliselt kolme aasta pärast. Pärast seda on karistamine lubamatu, isegi kui varem on uurimine juba toimunud.

Ametiasutus kontrollib aegumist omal algatusel. Kui see saabub, peab ta menetluse kohustuslikus korras lõpetama.

Ametiasutuse pädevus:

Halduskaristusmenetluse läbiviimiseks on reeglina pädev ringkonnavalitsus (Bezirksverwaltungsbehörde). Eristaatusega linnades täidab seda funktsiooni linnavalitsus (Magistrat). Teatud juhtudel võib pädev olla ka liidumaa politseidirektsioon.

Otsustav on põhimõtteliselt koht, kus haldusrikkumine toime pandi. Teatud juhtudel võib menetluse otstarbekuse kaalutlustel üle anda elukohajärgsele ametiasutusele.

Vale pädevus toob kaasa olulised õiguslikud tagajärjed. Kui karistusotsuse väljastab ebakompetentne ametiasutus, on see õigusvastane ja selle saab tühistada. Seetõttu on pädevuse kontrollimine iga halduskaristusmenetluse oluline osa.

Liiklustrahvid välismaal

Liiklussüütegudel välismaal on üha enam mõju ka Austrias, kuna Euroopa Liidu siseselt toimub ametiasutuste vahel tihe koostöö. Selle koostöö eesmärk on tagada liikluseeskirjade täitmine üle riigipiiride ja hoida ära karistamatust.

Tüüpilised juhtumid puudutavad eriti:

• Kiiruse ületamisi, mis on tuvastatud radarseadmetega
• Joobes juhtimist, eriti kontrollide käigus välismaal
• Turvavöö kandmise kohustuse või telefonikeelu rikkumisi sõidu ajal

Kui selline rikkumine pannakse toime välismaal, saab sealse riigi ametiasutus küsida sõiduki omaniku andmeid EL-üleste registrite kaudu. Seejärel toimetatakse trahv kätte kas otse või täidetakse see Austria ametiasutuste kaudu.

Täideviimine Austrias eeldab, et nii riik, kus rikkumine toime pandi, kui ka Austria on vastu võtnud vastavad seaduslikud regulatsioonid piiriüleseks karistusmenetluseks. Euroopa Liidu siseselt on see eeldus reeglina täidetud, nii et välismaiseid liiklustrahve saab sageli täide viia ka kodumaal.

Kes ignoreerib välismaist trahvi, riskib täiendavate meetmetega nagu meeldetuletusmenetlused või täideviimine Austria ametiasutuste poolt ning peab lisaks arvestama probleemidega uuel sisenemisel vastavasse riiki.

Kokkuvõttes on selge, et liiklusrikkumised välismaal ei jää sugugi tagajärjeta, kuna need toovad paljudel juhtudel kaasa õiguslikud tagajärjed ka Austrias.

Teie eelised advokaadi abiga

Liikluskaristusmenetlused on sageli keerulisemad, kui esmapilgul tundub, kuna järgida tuleb arvukaid vormilisi ja sisulisi eeskirju. Juba väikesed vead menetluses, näiteks kättetoimetamisel, tõendamisel või rikkumise õiguslikul kvalifitseerimisel, võivad avaldada olulist mõju trahvi suurusele või isegi kogu otsuse seaduslikkusele. Samal ajal võivad suured rahatrahvid, juhiloa äravõtmine või lisameetmed kaasa tuua märkimisväärseid isiklikke ja majanduslikke tagajärgi. Ilma täpse teadmiseta õiguslikest võimalustest jääb olemasolev kaitsepotentsiaal sageli kasutamata.

Spetsialiseerunud advokaadibüroo õiguslik nõustamine loob menetluses selgust ja turvatunnet. See võimaldab otsuse sihipärast kontrollimist, kõigi õiguste tagamist ning trahvi efektiivset vähendamist või tõrjumist.

Spetsialiseerunud advokaadibüroo

• kontrollib, kas vastav õigusteema on konkreetsel juhul üldse asjakohane
• saadab teid läbi kogu menetluse ja võtab enda kanda õigusliku asjaajamise
• tagab kõigi vajalike sammude õiguskindla kujundamise
• toetab nõuete esitamisel või nende tõrjumisel
• kaitseb teie õigusi ja huve ametiasutuste ning teiste osapoolte ees

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Kes eirab liiklusreegleid, riskib mitte ainult rahaliste tagajärgedega, vaid ka oma liikuvuse ja õigusliku tegutsemisruumi kaotamisega.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK