Pärimine, kui tädi sureb?
Pärand tädi surma järel
Kas õdede-vendade lapsed saavad tädi surma korral pärandiosa? Kui jah, siis kui suur on õdede-vendade laste pärandiosa tädi surma korral? Nendele küsimustele annavad vastuse Harlander & Partneri pärimisõiguse eksperdid.
Õdede-vendade laste pärimisõigus
Õdede-vendade lapsed ei saa tädi surma korral automaatselt pärandit. Siiski on õdede-vendade lastel mitu võimalust saada osa või isegi kogu pärand.
Tädi testament
Kui tädi on testamendi teinud, saab ta oma õdede-vendade lapsi testamendis arvestada. Sel viisil võivad õdede-vendade lapsed tädi viimase tahte kohaselt saada kogu vara ainuüksi pärandina või kindla osana (nt pool, veerand).
Tädi annak / legaat
Lisaks on tädil võimalus jätta oma õdede-vendade lastele annakuna üksikuid esemeid (nt lillevaas) või õigusi (nt elamisõigus oma majas).
Tädi surma puhuks tehtud kinkeleping
Surma puhuks tehtud kinkelepingu korral lubab tädi oma õdede-vendade lastele oma surma korral teatud varuosa kinkimise teel üle anda. Kinkelepingu mõju saabub alles surma korral.
Erinevalt testamendi või annakuga tehtud viimase tahte avaldusest, mida tädi saaks igal ajal muuta, on tädi surma puhuks tehtud kinkelepinguga aga ka ise seotud. Surma puhuks tehtud kinkeleping on kahepoolselt siduv leping, mida ei saa enam ühepoolselt tühistada.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonHoolduslegaat
Hooldusannak on seadusjärgne annak. See ei põhine surnud tädi viimase tahte avaldusel, vaid eranditult seaduse alusel.
Õdede-vendade lastel on õigus hooldusannakule, kui nad on tädi hooldanud järgmiselt:
- tädi surmale eelnenud kolme aasta jooksul
- vähemalt kuus kuud
- in mitte ainult vähesel määral (reeglina keskmiselt üle 20 tunni kuus)
- tasuta (vastutasu saamata)
Tädi seadusjärgne pärimine
Kui tädi ei ole testamenti teinud, rakendub seadusjärgne pärimine. Õdede-vendade lapsed saavad seadusjärgse pärimise korral aga pärida alles siis, kui järgmised isikud (surnud tädi abikaasa ja lähisugulased) ei eksisteeri, on juba surnud või on pärandist õiguspäraselt välja arvatud:
- Surnud isiku abikaasa
- Surnud isiku lapsed
- Surnud isiku lapselapsed
- Surnud isiku lapselapselapsed
- Surnud isiku vanemad
- Surnud isiku õed-vennad
Järelpärimine
Järelpärimise korral määrab pärandaja teise isiku pärandisaajaks, järelpärandisaajaks. See isik saab vara pärast esimesena määratud pärandisaajat.
Kui tädi on seega varasemas viimase tahte avalduses määratud pärandisaajaks ja õdede-vendade lapsed tädi järelpärandisaajateks, siis saavad õdede-vendade lapsed pärida tädi surma korral. Olenevalt järelpärimise liigist saavad nad siis kas kogu algse pärandi või ainult selle osa, mida tädi ei ole ära kasutanud.
Asenduspärimine
Testamendi koostamisel tuleks alati nimetada asenduspärandisaaja. Asenduspärandisaaja saab pärida siis, kui määratud pärandisaaja ei saa pärida või loobub pärandist.
Kui tädi on seega määranud pärandisaajaks kellegi, kes on juba surnud või kes loobub pärandist, ja õdede-vendade lapsed asenduspärandisaajateks, siis saavad ka nemad tädi surma korral pärida.
Pärandi suurus
Pärandi suurus ehk õdede-vendade lastele lõpuks jääva väärtuse suurus ei sõltu mitte ainult tädi varast, vaid ka teiste pärandisaajate, annakusaajate ja sundosaõiguslike isikute arvust.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Anwaltliche Unterstützung rechnet sich im Erbfall fast immer. Unsere Rechtsanwälte für unsere Mandanten stellen sicher, dass keine Ansprüche übersehen oder zu gering bewertet werden.“
