Vabandav hädaseisund
Vabandav hädaseisund
Vabandav hädaseisund vastavalt kriminaalkoodeksi (StGB) § 10-le on süüd välistav asjaolu. See esineb, kui keegi paneb erakorralises sundolukorras toime kuriteo, et vältida vahetult ähvardavat, olulist kahju endale või teistele. Kuigi tegu jääb õigusvastaseks, kaob isiklik süü, sest mõistlikult käituvalt inimeselt ei saa sellises olukorras oodata õiguspärast käitumist. Otsustav on, et ohtu ei ole ise põhjustatud ja tekitatud kahju ei kaalu ebaproportsionaalselt üles välditud ohtu.
Vabandav hädaseisund tähendab: Õigusvastane tegu jääb karistamatuks, kui see pandi toime vahetu ja tõsise ohu tõrjumiseks ning õiguspärane käitumine oli ebamõistlik.
Vabandava hädaseisundi põhimõte
Vabandav hädaseisund puudutab juhtumeid, kus inimene paneb toime õigusvastase teo, et vältida vahetult ähvardavat ohtu.
Oluline: Tegu jääb õigusvastaseks, kuid tegijat ei karistata, sest talle ei saa süüdiolevat käitumist ette heita.
Vabandava hädaseisundi tingimused
Et kriminaalkoodeksi (StGB) § 10 rakenduks, peavad olema täidetud teatud tingimused:
- Vahetu oht: Peab esinema akuutne, praegune ja oluline oht, näiteks elule, tervisele, vabadusele või märkimisväärsele varale.
- Oma süü puudumine: Ohtu ei tohi olla tahtlikult või kergemeelselt ise põhjustatud.
- Mõistliku alternatiivi puudumine: Ohtu vältimiseks ei tohi olla seaduslikku vahendit.
- Proportsionaalsus: Tegu ei tohi olla oluliselt raskem kui oht, mida sooviti vältida.
Erinevus teistest hädaseisunditest
Õigustav hädaseisund
Õigustava hädaseisundi korral välditakse ohtu, ohverdades vähem olulise õigushüve. Tegu ei ole siis õigusvastane.
Vabandav hädaseisund
Vabandava hädaseisundi korral saab kaaluda ka samaväärseid õigushüvesid, näiteks elu elu vastu. Tegu jääb õigusvastaseks, kuid tegija on vabandatav ja seega mitte süüdi.
Hädakaitse
Hädakaitse esineb ainult siis, kui õigusvastane rünnak pärineb inimeselt. Vabandava hädaseisundi korral ei ole tegemist rünnakutega, vaid erakorraliste hädaolukordadega.
Praktiline tähtsus
Vabandav hädaseisund mängib rolli eelkõige ekstreemolukordades.
Näited:
- Eluoht: Kaks inimest triivivad pärast laevahukku väikeses paadis, mis kannab vaid ühte inimest. Üks lükkab teise vette, et ise ellu jääda. → Tegu (tapmine) jääb õigusvastaseks, kuid tegija võib olla vabandatav.
- Kolmandate isikute ähvardus: Kedagi ähvardab teine isik massiivselt ja ta paneb toime kuriteo, et end päästa. → Teatud tingimustel vabandatav.
- Päästetegevused: Isik lööb autoakna sisse, et vabastada laps ülekuumenenud sõidukist. → Tegevus jääb koosseisupäraseks, kuid teatud tingimustel vabandatavaks.
Piirid
Piirid on seal, kus keegi asetab end teadlikult ohtu, näiteks kergemeelse käitumisega. Sellistel juhtudel ei saa tugineda vabandavale hädaseisundile. Lisaks kehtib kriminaalkoodeksi (StGB) § 10 eranditult tahtlike tegude kohta, mitte hooletu käitumise kohta. Lõpuks ei tule vabandus kõne alla ka siis, kui konkreetse olukorra jaoks on karistusseadustikus juba erisäte ette nähtud.
Tagajärjed praktikas
Praktikas tähendab vabandav hädaseisund, et tegu jääb kõigele vaatamata õigusvastaseks. Teised isikud võivad seega selle vastu hädakaitset kasutada. Tegijat ennast aga ei karistata, sest talle ei saa süüdiolevat käitumist ette heita. Teine olukord on, kui keegi ekslikult usub, et on sellises hädaolukorras tegutsenud: Kui see eksitus oli tingitud hooletusest ja delikt on karistatav ka hooletuse vormis, võib siiski toimuda süüdimõistmine hooletuse eest.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonTeie eelised advokaadi abiga
Kriminaalmenetlus on asjaosalistele märkimisväärne koormus. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – alates sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või vahistamine, karistusregistri kanded kuni vabadusekaotuse või rahatrahvideni. Esimese faasi vigu, näiteks läbimõtlematuid ütlusi või puudulikku tõendite kogumist, ei saa hiljem sageli enam parandada. Ka majanduslikud riskid, nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud, võivad oluliselt mõjutada.
Spetsialiseeritud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindlustunde politsei ja prokuratuuriga suhtlemisel, kaitseb enesesüüdistamise eest ja loob aluse selgele kaitsestrateegiale.
Meie advokaadibüroo:
- kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
- saadab teid uurimismenetluses ja kohtuistungil,
- tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlusetapid,
- toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisel,
- kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
