Kriminaalmenetluses on ringkonnakohus esimese astme kohus, mis otsustab igapäevaelu lihtsamate kuritegude üle. See on pädev kuritegude puhul, mille eest karistusseadustik näeb ette maksimaalselt rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse ja mis ei ole selgesõnaliselt kõrgemale kohtule määratud.

Seega moodustab see kriminaalõiguse sisenemistasandi väärtegude puhul, mida peetakse küll vähem tõsisteks, kuid millel võivad olla asjaosalistele täisväärtuslikud kriminaalõiguslikud tagajärjed.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetlus ringkonnakohtus

Ringkonnakohus on kohus, kus enamik inimesi puutub esimest korda kokku kriminaalõigusega. Siin arutatakse eelkõige vargusi, ettevaatamatuid kehavigastusi, asja kahjustamisi ja paljusid liiklusrikkumisi.

Kuigi neid kuritegusid peetakse vähem tõsisteks, toovad ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused kaasa karistusregistri kandeid, rahatrahve ja osaliselt ka vangistusi. Asjaosalistele on sellel sageli märkimisväärne mõju tööle, juhiloale, elamisloale või kindlustustele.

Seetõttu ei ole professionaalne kaitse ka siin valikuline, vaid menetluse tulemuse seisukohalt otsustava tähtsusega.

Ringkonnakohtu õiguslik seisund kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse seadustik määrab kohtud vastavalt sellele, millises kriminaalmenetluse etapis nad tegutsevad. Ringkonnakohtu puhul tähendab see, et ta otsustab põhimenetluses, st just seal, kus on tegemist süü või õigeksmõistmisega.

Uurimisi viib eelnevalt läbi prokuratuur, sageli maakohtu kaasamisega. Tegelik kohtuotsus lihtsamate väärtegude puhul tehakse aga ringkonnakohtus. Selle otsused on täisväärtuslikud kriminaalotsused, mitte ainult ettevalmistavad otsused.

Austrias on praegu üle 110 ringkonnakohtu. See tihe regionaalne jaotus tagab, et igapäevaste kuritegude kriminaalmenetlusi saab läbi viia kiiresti, kohapeal ja tõhusalt. Ringkonnakohus on seega see kriminaalkohus, millega elanikkond praktikas kõige sagedamini kokku puutub.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Sisuline pädevus kriminaalmenetluses

Seda, milliseid kriminaalasju ringkonnakohus üldse arutada tohib, määrab ainealane pädevus. See määrab, kas menetlus viiakse läbi ringkonnakohtus või maakohtus ja tugineb eranditult seadusjärgsele karistusähvardusele ning erinõuetele.

Kriminaalmenetluse seadustik määrab ringkonnakohtule need kuriteod, mille puhul seadus näeb ette ainult rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse. See reegel moodustab ainepädevuse tuuma ja eristab ringkonnakohut selgelt maakohtutest.

Praktikas tähendab see, et ringkonnakohus on pädev eelkõige järgmiste kuritegude liikide puhul:

• lihtsad varavastased kuriteod, nagu lihtne vargus või väikekelmus,
• ettevaatamatud kuriteod, nagu ettevaatamatu kehavigastus,
• väikesed varalised kahjud ja väikesed asja kahjustamised,
• arvukad kriminaalõigusliku tähtsusega liiklusrikkumised.

Teatud kuriteod ei kuulu vaatamata väikesele karistusähvardusele ringkonnakohtu, vaid kohustuslikult maakohtu pädevusse, sest seadusandja on need kuriteoliigid nende suurenenud avaliku huvi tõttu selgesõnaliselt sellele kohtule määranud. Otsustav ei ole see, kui tõsine üksikjuhtum tundub, vaid millise pädevuse seadus sellele kuriteoliigile ette näeb.

Süüdistatavate jaoks on see piiritlemine otsustava tähtsusega, sest see määrab, milline kohus asja arutab, milline menetlusraamistik kehtib ja milline kaitsestrateegia on mõistlik.

Kriminaalasjad, mis ei jõua ringkonnakohtusse

Seadusandja on sätestanud, et teatud kuritegusid ei tohi ringkonnakohtus arutada isegi siis, kui esmapilgul ähvardab vaid väike karistus. Need kuriteod kuuluvad maakohtu pädevusse, sest seadus määrab need selgesõnaliselt sellele kohtule.

Nende hulka kuuluvad eelkõige:

• Sundimine
• ohtlik ähvardus
• pidev jälitamine ja küberkiusamine
• Korruptsioonikuriteod
• rasked majanduskuriteod
• Keskkonnakuriteod
• riigivastased ja ekstremistlikud kuriteod
• kvalifitseeritud vaenu õhutamine

Seega ei ole küsimus selles, kas kriminaalmenetlus viiakse läbi ringkonnakohtus või maakohtus, kaalutlusõiguse küsimus, vaid kohustuslik seadusjärgne määramine. See piiritlemine otsustab kogu menetlusraamistiku ja seega ka kaitsestrateegia üle.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kohalik pädevus kriminaalmenetluses

Seda, milline ringkonnakohus kriminaalmenetlust läbi viib, reguleerivad kohaliku pädevuse reeglid. Otsustav on kuriteo sisuline seos konkreetse kohtupiirkonnaga, mitte ainult süüdistatava elukoht.

Kriminaalmenetluse seadustik näeb selleks ette selge järjekorra. Pädev on esmajärjekorras ringkonnakohus,

• mille piirkonnas kuritegu toime pandi,
• mille piirkonnas oluline osa teost realiseeriti,
• mille piirkonnas teoga seotud tagajärg saabus.

Kui üheselt mõistetavat kuriteopaika ei ole võimalik kindlaks teha või on mitu kuriteopaika, rakenduvad täiendavad seosed. Pädev on siis ringkonnakohus,

• mille piirkonnas süüdistataval on tavaline elukoht,
• mille piirkonnas süüdistatav tabati või vahistati,
• kus menetlus esmakordselt algatati.

See seadusjärgne järjekord tagab, et kriminaalmenetlusi ei blokeerita pädevusvaidluste tõttu ja et tõendid, tunnistajad ja uurimisorganid on võimalikult kohapeal kättesaadavad.

Süüdistatavate ja kaitse jaoks on kohalik pädevus märkimisväärse tähtsusega, sest see otsustab, millises konkreetses ringkonnakohtus asja arutatakse ja millised kohtunikud on pädevad. Vead selles määramises võivad põhjustada menetlusõiguslikult olulisi puudusi.

Otsuse vorm ja menetluskäik

Ringkonnakohus otsustab kriminaalmenetluses alati ainukohtuniku kaudu. See viib läbi põhiistungit, kogub tõendeid ja otsustab üksi järgmise üle:

• Süü või õigeksmõistmine
• Karistuse liik ja suurus
• Diversioon või süüdimõistmine

Ka siin tekivad täisväärtuslikud kriminaalotsused kõigi õiguslike tagajärgedega, eriti karistusregistri kanded.

Kohtuastmete järjekord

Ringkonnakohtu otsuse vastu on võimalik esitada õiguskaitsevahendeid. Ülevaatuse teostab maakohus, edaspidi vajadusel kõrgemad kohtud.

Esimese astme vead avaldavad aga sageli pikaajalist mõju, sest vahelejäänud tõenditaotlusi ja kaitseliine ei saa hiljem enam esitada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalmenetlus ringkonnakohtus ei ole tühine menetlus. Igal süüdimõistmisel on pikaajalised tagajärjed.

Advokaadi esindus tagab, et

• kohtu pädevust kontrollitakse korrektselt,
• tõendeid küsitakse kriitiliselt,
• kergendavad asjaolud esitatakse õigeaegselt,
• taotletakse diversioonilist lahendust,
• välditakse karistusregistri kandeid, kui see on õiguslikult võimalik.

Eriti esmakordsete süüdistatavate puhul otsustab kaitse kvaliteet selle üle, kas menetlus lõpeb lõpetamisega või viib karistusregistri kandeni.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon