Konfiskeerimine ja laiendatud konfiskeerimine

Konfiskeerimine ja laiendatud konfiskeerimine

Konfiskeerimine ja laiendatud konfiskeerimine vastavalt §-dele 20 kuni 20c StGB on vara konfiskeerimise meetmed Austria kriminaalõiguses. Nende eesmärk on tagada, et kurjategijad ei saaks kuritegudest majanduslikku kasu.

Vastavalt StGB §-le 20 kuulutab kohus vara konfiskeerituks, kui see on saadud kuriteo tulemusena või kasutati selle toimepanemiseks. StGB § 20a välistab konfiskeerimise, kui kolmandad isikud on vara heauskselt omandanud või kui kurjategija on kahju juba hüvitanud.

StGB § 20b hõlmab vara, mille seaduslikku päritolu asjaosaline ei suuda usutavalt tõendada, eriti organiseeritud või terroristliku kuritegevuse puhul. StGB § 20c kaitseb asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid, mitte kohaldades nende vara suhtes laiendatud konfiskeerimist.

Nende sätete eesmärk on ebaseaduslikult omandatud vara käibelt kõrvaldada ja tagada, et kuritegelik käitumine ei oleks majanduslikult tasuv.

Konfiskeerimine vastavalt StGB §-dele 20 jj annab kohtule õiguse konfiskeerida vara, mille isik on saanud kuriteo tulemusena või kasutanud selle toimepanemiseks. Laiendatud konfiskeerimine puudutab lisaks kriminaalsetest allikatest pärit vara, isegi kui otsest tõendit teo kohta ei ole võimalik esitada.

Konfiskeerimine

Vastavalt StGB §-le 20 kuulutab kohus vara konfiskeerituks, kui keegi on seda kasutanud kuriteo toimepanemiseks või saanud selle kuriteo tulemusena. Sellega võetakse kurjategijalt ebaseaduslik majanduslik eelis ja taastatakse õiguskord.

Konfiskeerimisele võivad kuuluda kõik rahaliselt hinnatavad eelised – näiteks sularaha, nõuded, materiaalsed väärtused või kuriteost saadud tulu. Samuti on hõlmatud kaudsed tulud (intressid, müügitulu) ja asendusväärtused (nt uuesti omandatud esemed).

Kui kõnealust vara ei ole võimalik leida või arestida, määrab kohus rahasumma, mis vastab saadu väärtusele. Kui täpset summat ei ole võimalik mõistlike pingutustega kindlaks teha, võib kohus ulatuse oma veendumuse kohaselt hinnata.

Konfiskeerimist kontrollitakse ja määratakse ametiülesande korras, kui tingimused on täidetud. See erineb konfiskeerimisest, mis puudutab kuriteo toimepanemise vahendeid, ja äravõtmisest, mis on suunatud keelatud esemetele.

Konfiskeerimise ärajätmine

StGB § 20a kaitseb asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid ja reguleerib, millal konfiskeerimist ei määrata.

Konfiskeerimine jäetakse ära, kui:

• omandaja on vara omandanud heauskselt ja kuriteost teadmata,
• kurjategija on kahju juba hüvitanud või andnud vastava tagatise,
• konfiskeerimise eesmärk on juba saavutatud muude meetmetega (nt kahjuhüvitis või arestimine),
• sissenõudmise kulu on vara väärtusega ebaproportsionaalne.

Need erandid hoiavad ära põhjendamatud raskused ja tagavad, et ära võetakse ainult ebaseaduslikult saadud eelised. Praktikas tähendab see: kui kurjategija on kahju hüvitanud või vara on vahepeal seaduslikult omandatud, siis konfiskeerimist ei määrata.

Laiendatud konfiskeerimine

Laiendatud konfiskeerimine vastavalt StGB §-le 20b annab kohtule õiguse konfiskeerida vara, mis ei ole otseselt seotud süüdimõistetud kuriteoga, kuid mille seaduslikku päritolu asjaosaline ei suuda usutavalt tõendada.

See puudutab eriti organiseeritud või terroristliku kuritegevuse juhtumeid (StGB §-d 278a–278d) ning teatud raskeid kuritegusid nagu rahapesu, inimkaubandus, korruptsioon või narkokaubandus.

Kohus võib määrata laiendatud konfiskeerimise, kui vara:

• on kuritegeliku organisatsiooni või terroristliku ühenduse käsutuses,
• on antud või kogutud terrorismi rahastamiseks, või
• on saadud ajaliselt seoses raskete kuritegudega ja selle seaduslikku päritolu ei saa tõendada.

Kohtulik veendumus võib seejuures tugineda eriti silmatorkavale vastuolule asjaosalise varalise seisu ja deklareeritud sissetulekute vahel.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Der erweiterte Verfall greift, wenn Vermögen offensichtlich nicht aus legalen Quellen stammt. Er schützt die Rechtsordnung vor ungerechtfertigter Bereicherung“

Laiendatud konfiskeerimine rakendub ka siis, kui asjaosalise suhtes ei tehta süüdimõistvat otsust, näiteks kui ta on põgenenud või surnud. Sellega välditakse kuritegeliku vara säilimist üksnes menetluslike takistuste tõttu.

Laiendatud konfiskeerimise ärajätmine

StGB § 20c piirab laiendatud konfiskeerimist asjasse mittepuutuvate isikute kasuks.

Kohus ei määra laiendatud konfiskeerimist, kui kõnealuse vara suhtes on kolmandate isikute õiguslikud nõuded, kes ei ole seotud kuriteoga ega kuritegeliku organisatsiooniga.
Lisaks kehtivad StGB § 20a kaitsemehhanismid vastavalt.

Sellega on tagatud, et riik konfiskeerib ainult ebaseadusliku vara, sekkumata asjasse mittepuutuvate isikute õigustatud omandiõigustesse.

Proportsionaalsus

Nii tavaline kui ka laiendatud konfiskeerimine alluvad proportsionaalsuse põhimõttele.
Kohus ei tohi sekkumist määrata, kui see on ebaproportsionaalne teo tähtsuse või kurjategija süüga.
Sellega tagatakse, et meede jääb sisuliselt õigustatuks ega too kaasa ei ülemääraseid sekkumisi ega topeltkoormust.

Praktilised tagajärjed

Kohtuotsuse jõustumisel läheb konfiskeeritud vara üle riigile. Seda võib realiseerida, kasutuskõlbmatuks muuta või hävitada.
Praktikas toob konfiskeerimine sageli kaasa märkimisväärse vara kaotuse – eriti majandus- või korruptsioonikuritegude puhul.

Laiendatud konfiskeerimine võimaldab lisaks konfiskeerida ebaselge või kahtlase vara juurdekasvu, kui selle seaduslikku päritolu ei saa usutavalt tõendada.
Mõlemad instrumendid mõjutavad kurjategijaid majanduslikult tuntavalt ja teenivad samal ajal ennetamise eesmärki: kellel ei ole oma teost rahalist kasu, sellel on vähem ajendeid kordamiseks.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.

Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK