Abita jätmine
- Abita jätmine
- Objektiivne koosseis
- Raskendavad asjaolud
- Eristamine teistest kuritegudest
- Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
- Praktilised näited
- Subjektiivne koosseis
- Süü ja eksimused
- Karistuse tühistamine ja diversioon
- Karistuse määramine ja tagajärjed
- Karistuse määr
- Rahatrahv – päevamäärade süsteem
- Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine
- Kohtute pädevus
- Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses
- Kriminaalmenetluse ülevaade
- Süüdistatava õigused
- Praktilised ja käitumisnõuanded
- Teie eelised advokaadi abiga
- KKK – Korduma kippuvad küsimused
Abita jätmine
Abita jätmine vastavalt § 94 StGB hõlmab olukordi, kus keegi vigastab inimest ja jätab ta seejärel ilma vajaliku abita. Karistatav ei ole mitte ainult esialgne löök, õnnetus või riskantne käitumine, vaid eelkõige teadlik abi osutamata jätmine isikule, kelle vigastuse on põhjustanud isik ise, isegi kui see vigastus ei ole tekitatud õigusvastaselt. Kes loob ohtliku olukorra, kannab vastutust. Kes sellest vastutusest otsustaval hetkel kõrvale hoidub, võtab teadlikult ohvri jaoks tõsised tagajärjed. Tüüpilised on vägivallategude järgsed eskalatsioonid, liiklusõnnetused, riskantsed vaba aja tegevused või meditsiiniliselt keerulised olukorrad, kus põhjustaja tunneb olukorra ära, kuid ei korralda tõhusat abi, kuigi see oleks võimalik ja mõistlik.
Karistatav on see, kes tunneb ära enda põhjustatud vigastuse, tajub abivajadust, saaks osutada mõistlikku abi ja teadlikult jätab selle abi osutamata, nii et ohver jääb konkreetses ohuolukorras kaitsetuks.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Wer Verantwortung für eine Verletzung trägt, trägt auch die Pflicht, die Folgen nicht sich selbst zu überlassen.“
Objektiivne koosseis
Objektiivne koosseis kirjeldab abita jätmise väliseid eeldusi. Otsustav on see, kas keegi põhjustab vigastuse, tunneb ära abivajaduse ja ei osuta sellele vaatamata mõistlikku abi.
Kontrollietapid
Teo objekt: Vigastatud inimene, kelle füüsilise kahjustuse on põhjustanud toimepanija, isegi kui vigastus ei ole tekkinud õigusvastaselt.
Tegu: Vajaliku abi osutamata jätmine teadlikult. Abiks loetakse iga tegevust, mis on sobiv ohu vähendamiseks või päästmise algatamiseks, näiteks hädaabikõne, esmaabi või kolmandate isikute kohale kutsumine.
Tagajärg: Vigastatu jääb konkreetsesse ohuolukorda. Kvalifitseeritud juhtudel viib tegevusetus raske vigastuse või surmani.
Põhjuslikkus: Tegevusetus on põhjuslik, kui abi oleks loonud realistliku võimaluse päästmiseks või kui kahju oleks olnud välditav ilma tegevusetuseta.
Objektiivne omistatavus: Tagajärg on omistatav, kui toimepanija laseb oma tegevusetusega jätkuda enda põhjustatud ohul, kuigi ta oleks kohustatud seda kõrvaldama.
Raskendavad asjaolud
Raske tagajärg
Kui tegevusetus põhjustab raske kehavigastuse, suureneb teo kriminaalõiguslik kaal.
Surmaga lõppemine
Kui vigastatu sureb osutamata jäetud abi tagajärjel, on tegemist eriti raske teo variandiga.
Mõistlikkuse piir
Karistust ei järgne, kui abi osutamine ei olnud objektiivselt mõistlik, näiteks märkimisväärse ohu korral endale või teiste oluliste kohustuste rikkumisel.
Konkurentsireegel
Eraldi karistust ei järgne, kui toimepanijat karistatakse juba põhjustatud vigastuse eest rangema sätte alusel.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Schwere Folgen sind kein Zufall, wenn Hilfe möglich gewesen wäre.Das Strafrecht bewertet, was unterlassen wurde.“
Eristamine teistest kuritegudest
- § 83 StGB – Kehavigastus: Teise isiku tahtlik vigastamine. Eeldab sihipärast või teadlikult aktsepteeritud kahjustamist. Koosseis puudutab aktiivset tegevust, mitte tegevusetust.
- § 84 StGB – Raske kehavigastus: Kui tegu põhjustab püsiva tervisekahjustuse või olulise füüsilise kahjustuse, on tegemist kvalifikatsiooniga lihtsale kehavigastusele.
- § 85 StGB – Tahtlik raske kehavigastus: Raske tagajärg põhjustatakse tahtlikult. Toimepanija soovib tõsist vigastust ja tegutseb eesmärgipäraselt.
- § 86 StGB – Surmaga lõppenud kehavigastus: Toimepanija vigastab tahtlikult, kuid surm saabub tahtmatult tagajärjena.
- § 88 StGB – Ettevaatamatu kehavigastus: Hoolsuskohustuse rikkumine ilma tahtluseta. Toimepanija oleks pidanud ohu ära tundma ja vältima, kuid tegutseb tähelepanematult või kergemeelselt.
- § 91 StGB – Kaklus: Mitte sihipärane kehavigastus, vaid osalemine ebaselges vastasseisus vähemalt kolme aktiivse osalejaga. Karistatav on juba osalemine, kui keegi saab vigastada või surma ning enda panust ei saa välistada.
- § 94 StGB – Abita jätmine: Karistatakse vajaliku abi osutamata jätmist enda vigastatud inimesele. Otsustav on tajutud abivajadus ja võimalus aidata ilma märkimisväärse ohuta endale.
Abita jätmine erineb üldistest kehavigastuse kuritegudest selle poolest, et karistatav ei ole mitte vigastus ise, vaid teadlik abi osutamata jätmine pärast põhjustatud vigastust. Tegemist on iseseisva tegevusetusdeliktiga, mis rõhutab põhjustaja erilist vastutust.
Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
- Prokuratuur: kannab tõendamiskoormist põhjustamise, abivajaduse, abi osutamise võimalikkuse ja mõistlikkuse ning võimaliku seose osas tegevusetuse ja saabunud tagajärje vahel.
- Kohus: korraldab ja hindab kõiki tõendeid; sobimatud või ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad. Oluline on, kas eksisteeris reaalne päästmisvõimalus ja kas toimepanija jättis selle teadlikult kasutamata.
- Süüdistatav: tõendamiskohustust ei ole; võib juhtida tähelepanu kahtlustele äratuntavuse, mõistlikkuse või põhjuslikkuse osas ning viidata kasutamiskeeldudele või lünkadele.
Tüüpilised tõendid: meditsiinilised leiud/pildid, neutraalsed tunnistajad, video/CCTV/kehakaamerad, jälgede pildid, digitaalsed andmed (aeg/koht/metaandmed), ekspertide rekonstruktsioonid.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Wer flieht, anstatt zu helfen, trifft keine moralische, sondern eine strafrechtliche Entscheidung.“
Praktilised näited
- Põgenemine pärast kehavigastuse tekitamist: Pärast tüli jääb ohver raskelt vigastatuna maha. Toimepanija tunneb olukorra ära, kuid ei helista hädaabinumbrile ja lahkub. Tegemist on abita jätmisega.
- Põgenemine pärast liiklusõnnetust: Juht tabab jalakäija, tunneb ära vigastuse ja sõidab edasi, ilma abi korraldamata.
- Õnnetus vaba aja tegevuse käigus: Pärast kukkumist ronimise ajal märkab kaaslane halvatuse märke, kuid ei tee midagi. Viivitamatu päästeteenistuse teavitamata jätmine on karistatav.
- Vigastus töökeskkonnas: Ohtliku tööprotsessi käigus saab kolleeg vigastada. Vastutav isik lahkub töökojast, ilma esmaabi osutamata või abi kutsumata. Ka siin on tegemist abita jätmisega.
- Abi osutamise ebamõistlikkus: Isik saab tulekahju käigus vigastada. Põhjustaja saaks aidata ainult ennast eluohtlikku olukorda seades. Sel juhul ei ole abi osutamine mõistlik ja seega kriminaalõiguslikult nõutav.
Subjektiivne koosseis
Abita jätmise subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Toimepanija peab teadma või vähemalt tõsiselt võimalikuks pidama, et ta on põhjustanud vigastuse, et vigastatud isik vajab abi, et abi on võimalik ja mõistlik osutada, ning sellele vaatamata teadlikult otsustama midagi mitte teha.
Kavatsus tagajärgi halvendada ei ole vajalik. Piisab, kui toimepanija jääb ükskõikseks või teadlikult tegevusetuks, kuigi ta on ohuolukorrast teadlik. Kes näeb ohtu ja sellele vaatamata midagi ette ei võta, tegutseb tahtlikult.
Tahtlus puudub, kui olukord ei olnud objektiivselt äratuntav kui abivajav või kui keegi on šoki või ülekoormuse tõttu lühiajaliselt teovõimetu. Samuti puudub tahtlus, kui abi osutamine oli tegelikult võimatu või ebamõistlik.
Oluline on, kas kurjategija tunneb või oleks pidanud tundma ohtu ja teadlikult otsustab mitte aidata, kuigi ta oleks olnud kohustatud ja võimeline seda tegema.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Schuld beginnt dort, wo Hilfe möglich und zumutbar gewesen wäre.“
Süü ja eksimused
- Keelu eksimus: Vabandatav ainult siis, kui eksimus oli vältimatu. Igaüks on kohustatud end õigusliku olukorraga kurssi viima.
- Süüprintsiip: Karistatav on ainult see, kes käitub süüdlaslikult; hooletus eeldab tagajärje ettenähtavust ja välditavust.
- Süüvõimetus: Süüd ei ole raske vaimse häire või haigusliku kontrollivõime kahjustuse korral. Kui on viiteid, tuleb tellida kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
- Vabandav hädaseisund: Kehtib seadusliku käitumise ebamõistlikkuse korral äärmuslikus sundolukorras, näiteks kui abi osutamine või päästmine seaks tõsiselt ohtu enda elu.
- Arvatav hädakaitse: Eksimus õigustava asjaolu olemasolu kohta välistab tahtluse, kuid jätab hooletuse puutumata, kui hoolsuskohustuse rikkumine püsib. Ka siin kehtib: Kes käitub ilmselgelt riskantselt, ei saa tugineda oletatavatele õigustustele.
Karistuse tühistamine ja diversioon
Katse tagasivõtmine
Loobumine on kannatanu abita jätmise puhul põhimõtteliselt võimatu, kuna tegu on lõpule viidud juba abi osutamise kohustuse rikkumisega.
Siiski, kes õigeaegselt ja vabatahtlikult abi osutab enne raskemaid tagajärgi, võib saavutada karistuse kergendamise või süüdistuse olulise nõrgenemise. Otsustavad on aeg, hilisema abi tõhusus ja nähtav arusaam kohustuse rikkumise parandamisest.
Diversioon
Diversioon on võimalik, kui süü on väike, asjaolud on selged ja süüdistatav on mõistev. Võimalikud meetmed on rahaline hüvitis, ühiskondlik töö, kriminaalhooldus või lepitamine. Kui menetlus lahendatakse diversiooniga, süüdimõistvat otsust ei tehta ja karistusregistrisse kannet ei tehta.
Diversioon ei ole võimalik, kui tegevusetus on põhjustanud raskeid tagajärgi või kannatanu surma või kui kurjategija on teadlikult põgenenud, et vältida vastutust. Vähem tõsistes juhtumites võib see siiski olla asjakohane lahendus ilma kohtuliku süüdimõistmiseta, kui esineb ülestunnistus, arusaamine ja aktiivne kahju hüvitamine.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Bei der Strafzumessung zählt, ob jemand Verantwortung übernimmt oder sie in einem entscheidenden Moment verweigert.“
Karistuse määramine ja tagajärjed
Kannatanu abita jätmise eest määratava karistuse suurus sõltub kohustuse rikkumise raskusest, tekkinud tagajärgedest ja isiklikust süüst. Otsustav on, kas kurjategija tunnetas ohtu ja ignoreeris seda teadlikult või jäi tegevusetuks ainult šoki, hirmu või vale reaktsiooni tõttu. Olulised on ka käitumine pärast tegu, arusaamisvõime ja valmisolek heastamiseks.
Raskendavad asjaolud on eriti siis, kui
- kurjategija põgeneb abi osutamise asemel,
- ohver jäetakse teadlikult abitusse olukorda,
- tegevusetus põhjustab raskeid või surmavaid tagajärgi,
- või kurjategija on juba varem sarnaste kohustuste rikkumise tõttu silma paistnud.
Kergendavad asjaolud on näiteks
- Varasem karistamatus,
- ülestunnistus või siira kahetsuse märgid,
- hilisem kahju hüvitamine või abi osutamine,
- šoki- või erandolukord sündmuse ajal,
- või kriminaalmenetluse ülemääraselt pikk kestus.
Austria kriminaalõigus näeb rahatrahvide puhul ette päevamäärade süsteemi.
Päevamäärade arv sõltub süü raskusest, üksiku päevamäära suurus sissetulekust. Seeläbi jääb karistus kõigile võrreldavalt tuntavaks. Kui seda ei maksta, võidakse määrata asendusvabadusekaotus.
Vabadusekaotuse võib täielikult või osaliselt tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja esineb positiivne sotsiaalprognoos. Süüdimõistetu jääb siis vabaks, kuid peab end ühe kuni kolme aasta pikkuse katseaja jooksul tõestama. Pärast selle möödumist loetakse karistus kõigi tingimuste täitmisel lõplikult edasilükatuks.
Kohus võib anda korraldusi, näiteks kahju hüvitamiseks, esmaabikursusel või teraapias osalemiseks, või määrata kriminaalhoolduse. Need meetmed on mõeldud tulevaste kohustuste rikkumiste vältimiseks ja edendavad stabiilset sotsiaalset taasintegreerimist.
Karistuse määr
Kannatanu abita jätmise puhul sõltub karistus tagajärgede ulatusest:
- Põhikoosseis: Vabadusekaotus kuni üks aasta või rahatrahv kuni 720 päevamäära.
- Raske kehavigastus: Vabadusekaotus kuni kaks aastat.
- Surma tagajärg: Vabadusekaotus kuni kolm aastat.
Karistusraamistik arvestab asjaoluga, et tegemist ei ole aktiivse vigastamise, vaid abi osutamata jätmisega olemasoleva vastutuse korral. Sellegipoolest on käitumine raske, kuna see tähendab teadlikku inimese jätmist eluohtlikku olukorda.
Rahatrahv – päevamäärade süsteem
- Ulatus: kuni 720 päevamäära (päevamäärade arv = süü määr; summa päevas = maksevõime; min 4,00 €, max 5000,00 €).
- Praktiline valem: 6 kuud vangistust ≈ 360 päevamäära (orienteeruv, mitte skeem).
- Sissenõudmise võimatus: Asendusvabadusekaotus (üldjuhul kehtib: 1 päev asendusvabadusekaotust = 2 päevamäära).
Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine
§ 37 StGB: Kui seadusega ette nähtud karistus on kuni viis aastat vabadusekaotust, peaks kohus lühiajalise, kuni üheaastase vabadusekaotuse asemel määrama rahatrahvi. See säte on oluline ka kannatanu abita jätmise puhul, kuna see väldib lihtsamatel juhtudel vabadusekaotust, kui eri- või üldpreventiivsed põhjused ei räägi sellele vastu.
§ 43 StGB: Vanglakaristust võib tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule antakse positiivne sotsiaalne prognoos. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse ilma tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.
Karistusseadustiku (StGB) § 43a: Osaliselt tingimisi karistuse edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimisi ja tingimata karistuse osi. Vangistuse puhul, mis on üle kuue kuu kuni kahe aastani, võib osa tingimisi edasi lükata või asendada rahatrahviga kuni 720 päevamäära ulatuses, kui see vastab juhtumi asjaoludele.
Karistusseadustiku (StGB) §§ 50–52: Kohus võib lisaks anda juhiseid ja määrata katseaja järelevalvet. Tüüpilised juhised puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning sotsiaalset stabiliseerimist. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja soodustada pikaajalist seaduskuulekust.
Kohtute pädevus
Sisuline pädevus
Kannatanu abita jätmise juhtumid kuuluvad olenevalt teojärje raskusest erinevate kohtute pädevusse. Põhikoosseisu puhul otsustab maakohus ainukohtuniku kaudu, kuna karistusmäär näeb ette maksimaalselt ühe aasta vangistust või rahatrahvi.
Kui tegevusetuse tagajärjel tekib raske kehavigastus või surm, on pädev ringkonnakohus, samuti ainukohtunikuga.
Kaasistujate või vandemeeste kohut ette nähtud ei ole, kuna karistusmäär on maksimaalselt kolm aastat vangistust.
Territoriaalne pädevus
Põhimõtteliselt on pädev kuriteopaiga kohus, st see, kelle piirkonnas abistamata jätmine toimus või selle tagajärjed ilmnesid.
Kui kuriteopaika ei saa üheselt kindlaks teha, määratakse pädevus süüdlasena kahtlustatava elukoha, vahistamiskoha või prokuratuuri asukoha järgi.
Menetlus viiakse läbi kohas, mis tundub otstarbekas ja asjakohane.
Kohtute hierarhia
Maakohtu otsuste peale on lubatud apellatsioon ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu otsuseid saab vaidlustada apellatsiooni või tühistamiskaebusega apellatsioonikohtus või Riigikohtus.
Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses
Kannatanu abita jätmise korral võivad kahjustatud isikud või lähedased esitada oma tsiviilnõuded otse kriminaalmenetluses. Nende hulka kuuluvad arsti- ja ravikulud, valuraha, teenistuse kaotus, matusekulud, ülalpidamiskulude kaotus ja vaimne kannatus.
Eraõigusliku poole liitumisega peatatakse nende nõuete aegumistähtaeg kriminaalmenetluse ajaks. Tähtaeg jätkub alles pärast kriminaalmenetluse lõppemist, kui nõuet ei rahuldatud täielikult.
Eine vabatahtlik kahju hüvitamine või kokkulepe kannatanu või tema lähedastega võib karistuse määramisel kergendavaks asjaoluks olla, kui see toimub õigeaegselt ja ausalt. Kui aga tuvastatakse, et süüdlane jäi teadlikult tegevusetuks või süvendas hädaolukorda, kaotab see asjaolu oma karistust kergendava mõju.
Valige eelistatud kuupäevBroneerige tasuta esmane konsultatsioonKriminaalmenetluse ülevaade
- Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
- Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
- Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
- Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
- Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.
Süüdistatava õigused
- Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
- Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
- Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.
- Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.
Praktilised ja käitumisnõuanded
- Jääge vaikseks.
Piisab lühikesest selgitusest: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin esmalt oma kaitsjaga.“ See õigus kehtib juba alates esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt. - Võtta viivitamatult ühendust kaitsjaga.
Ilma uurimistoimikuga tutvumata ei tohiks ütlusi anda. Alles pärast toimikuga tutvumist saab kaitsja hinnata, milline strateegia ja milliste tõendite kogumine on mõistlik. - Koguda viivitamatult tõendeid.
Teha arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted. Hoida eraldi riided, esemed ja digitaalsed salvestised. Koostada tunnistajate nimekiri ja mälestusprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul. - Ärge võtke ühendust vastaspoolega.
Teie enda sõnumid, kõned või postitused võivad olla teie vastu tõenditena kasutatavad. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu. - Salvestage video- ja andmesalvestised õigeaegselt.
Avaliku transpordi, asutuste või kinnisvarahaldajate valvevideod kustutatakse sageli mõne päeva möödudes automaatselt. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatoritele, politseile või prokuratuurile. - Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
Kodu läbiotsimisel või arestimisel peaksite nõudma korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, kaasatud isikud ja kõik kaasa võetud esemed. - Vahistamisel: ärge andke ütlusi asja kohta.
Nõudke oma kaitsja viivitamatut teavitamist. Eeluurimisvangistust tohib määrata ainult tungiva kuriteokahtluse ja täiendava vahistamisaluse korral. Kergemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, kontaktikeeld) on eelistatud. - Valmistage kahju hüvitamine sihipäraselt ette.
Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teostada ja dokumenteerida eranditult kaitsja kaudu. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjutab positiivselt diversiooni ja karistuse määramist.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Objektive Befunde, neutrale Zeugen und gesicherte Videodaten tragen das Verfahren – nicht Vermutungen oder Erklärchats.“
Teie eelised advokaadi abiga
Menetlus kannatanu abita jätmise eest kuulub kehavigastuste kuritegude tõsisemate juhtumite hulka. Sellised olukorrad tekivad sageli šokist, ülekoormusest või tagajärgede hirmust. See, mis esialgu tundub spontaanse valereaktsioonina, võib kaasa tuua tõsiseid õiguslikke tagajärgi, kui vigastatud isik jäetakse mõistliku abita.
Õiguslik hinnang sõltub sellest, kui selgelt oli abivajadus märgatav, millised meetmed oleksid olnud võimalikud ja kas tegevusetus tegelikult kahjule kaasa aitas. Juba väikesed erinevused tunnistajate ütlustes, meditsiinilistes ekspertiisides või digitaalsetes tõendites võivad olla otsustava tähtsusega.
Eine varajane õigusabi on seetõttu hädavajalik. See aitab rekonstrueerida tegelikku sündmuste käiku, koguda tõendeid õigeaegselt ja parandada ebatäpseid esitusi. Eriti stressirohketes või segastes olukordades on käitumise vale hindamine kiiresti võimalik.
Meie advokaadibüroo
- kontrollib, kas tegemist on tõepoolest karistatava kohustuse rikkumisega või kas abi osutamine oli ebamõistlik või objektiivselt võimatu,
- analüüsib politseiaruandeid, meditsiinilisi dokumente ja tunnistajate ütlusi vastuolude osas,
- saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse vältel,
- arendab välja kaitse strateegia, mis esitab teie olukorra realistlikult ja arusaadavalt,
- ja esindab teie õigusi järjekindlalt politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.
Kogenud kriminaalkaitse tagab, et šokireaktsioone, väärtushinnanguid või ülekoormust ei hinnataks ennatlikult karistatavaks tegevusetuseks. See tagab, et teie käitumist hinnatakse õiges kontekstis ja menetlus toimub õiglaselt, objektiivselt ja õigusriigi põhimõtteid järgides. Nii saate kaitse, millel on selge struktuur, professionaalne täpsus ja isiklik strateegia, mis on suunatud õiglasele ja tasakaalustatud tulemusele.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
