Pärimismenetlus

Mis on pärandvara?

Pärimismenetlus on kohtulik menetlus, mida viib pärast surmajuhtumit läbi pädeva piirkonnakohtu määratud notar. Selles funktsioonis tegutsevaid notareid nimetatakse kohtukomissarideks.

Austrias käivitab iga pärimisjuhtum pärimismenetluse.

Pärimismenetluse eesmärk on anda pärand kohtu järelevalve all üle seaduslikule pärijale, kaitsta alaealiste osapoolte õigusi ja jälgida viimse tahte täitmist.

Pärandvara definitsioon

Pärandvara all mõistetakse kõiki surnud isiku õigusi ja kohustusi, mis lähevad üldõigusjärgluse korras üle pärijale.

Pärijate volinik

Pärimismenetlust võib lisaks kohtu määratud notarile läbi viia ka pärijate volinik. Pärijate volinik on pärijate valitud notar või advokaat, kelle suhtes on kõik pärijad kokku leppinud ja kellele nad on andnud volituse esindamiseks pärimismenetluses.

Pärijate volinik viib pärimismenetlust läbi kirjalikult pädeva kohtuga pärijate õigushuvis.

Menetluse kulg

Pärimismenetlus algab automaatselt, kui pädeval piirkonnakohtul saab teatavaks isiku surm. Perekonnaseisuamet, kes väljastab surmatunnistuse, edastab selle kohtule. Seal avatakse eraldi menetlustoimik ja notar kohtukomissari rollis võtab edasise menetlemise üle.

Esimeses etapis, nn surmajuhtumi registreerimisel, tehakse kindlaks surnud isiku isikuandmed, tema vara, võimalikud võlad ja potentsiaalsed pärijad. Samal ajal kontrollib kohtukomissar, kas on olemas testament või muud viimse tahte avaldused, pärides järele kesksetest testamendiregistritest. Kui see on vajalik pärandi kindlustamiseks, võidakse rakendada koheseid meetmeid nagu korterite pitsereerimine, väärtesemete hoiule võtmine või kontode blokeerimine.

Teatud olukordades võib menetlus juba selles etapis lõppeda. See on näiteks juhul, kui pärand on väga väike, kui olemasolevad väärtused antakse üle matusekulude katteks maksnud isikule või kui on vajalik pärandi pankrotimenetlus.

Kui menetlust ei saa sel viisil lõpetada, järgneb pärimismenetluse läbiviimine. Selles etapis kutsutakse pärijaid üles esitama pärandi vastuvõtmise avaldust. Tingimusteta pärandi vastuvõtmise avaldusega võtab pärija pärandi täielikult vastu ja vastutab ka oma varaga olemasolevate võlgade eest. Tingimusliku pärandi vastuvõtmise avaldusega piiratakse vastutus pärandi väärtusega, kuid selleks tuleb koostada inventuur, mis täpselt registreerib kõik varad ja kohustused.

Kui mitu isikut peavad end pärijateks või on esitatud vastuolulised pärandi vastuvõtmise avaldused, püüab kohtukomissar esmalt saavutada kokkulepet. Kui see ei õnnestu, otsustab kohus. Lisaks võib olla vajalik määrata hooldaja või kutsuda võlausaldajaid avalikult üles oma nõudeid esitama, et selgitada võlgade olukord üheselt.

Pärandvara üleandmise määrus

Menetluse lõpus toimub pärandvara üleandmine. Selle määrusega annab kohus pärandi üle kindlakstehtud pärijatele. Sellega lähevad kõik surnud isiku õigused ja kohustused üle pärijatele. Kui pärijaid ei ole või neid ei leita, läheb pärand asendusena riigile.

Pärandi vastuvõtmise avaldus

Tingimuslik pärandi vastuvõtmise avaldus

Tingimuslik pärandi vastuvõtmise avaldus on pärandi vastuvõtmine inventuuri reservatsiooniga. Sellega on vastutus pärandvara võlgade eest piiratud pärandi väärtusega. Eelduseks on täieliku inventuuri õigeaegne koostamine. Kui inventuur ei ole õigeaegselt koostatud, kaob vastutuse piirang.

Tingimusteta pärandi vastuvõtmise avaldus

Tingimusteta pärandi vastuvõtmise avaldus on avaldus, millega pärija võtab pärandi tingimusteta vastu. Tingimusteta pärandi vastuvõtmise avaldusega saab pärijast surnud isiku seaduslik õigusjärglane ja ta võtab üle kogu surnud isiku vara, sealhulgas tema võlad.

Tingimusteta pärandi vastuvõtmise avalduse võib esitada suuliselt või kirjalikult. Praktikas on siiski soovitatav esitada avaldus kirjalikult, et vältida hilisemaid vaidlusi pärijate vahel.

Tähtis!

Tuleb arvestada, et pärandi vastuvõtmine võib olla seotud ka riskidega, eriti kui pärandil on märkimisväärseid võlgu või kohustusi. Seetõttu on soovitatav enne tingimusteta pärandi vastuvõtmise avalduse esitamist teha põhjalik pärandi ja selle võlgade kontroll.

Vale pärija pärandvara üleandmise tagajärjed

Pärandvara üleandmine valele pärijale, nn näilisele pärijale, võib juhtuda, kui teine (parem) potentsiaalne pärija jäi märkamata või näilisel pärijal puudub õigustus.

Tõeline pärija võib seega ka pärast pärandvara üleandmist nõuda nn pärandihagiga kogu pärandvara väljaandmist.

Siiski tuleb ette, et näiline pärija on juba osa pärandvarast võõrandanud. Sel juhul kaitseb seadus heauskset kolmandat isikut: kui ostja ei saa aru, et näilisel pärijal puudub käsutusõigus, omandab ta siiski heauskselt asja omandi.

Pärandvara, mille väärtus on väiksem kui matusekulud

Kui surmajuhtumi registreerimisel selgub, et pärandvara väärtus ei ületa kohustusi, eriti matusekulusid, lõpetab kohus pärimismenetluse määrusega kui nn „pärandvara aktiva tasuna”.

Kohus annab isikule, kes matused tasus, enamasti olemasoleva pärandvara tasuna ja volitab teda määrusega pärandit käsutama (sõltumata sellest, kas tal on pärimisõigus).

Võlausaldajate väljakutsumine

Võlausaldajate väljakutsumise eesmärk on anda pärijale või pärandvara hooldajale ülevaade võlgadest.

Kohus kutsub võlausaldajaid ediktiga üles esitama oma nõudeid kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Pärija rahuldab õigeaegselt esitatud nõuded, arvestab teadaolevaid nõudeid ka ilma esitamiseta ja täidab hilinenud nõuded ainult siis, kui pärast jaotamist on veel pärandvara aktivaid alles.

Puuduvad pärijad ja nende tuvastamine

Tundmatud pärijad

Kui pärijad on täiesti tundmatud, väljastab kohtukomissar pärijate edikti ja kutsub selles tundmatuid pärijaid üles esitama oma nõudeid kuue kuu jooksul.
Kättetoimetamine toimub avaliku teatena ediktide andmebaasis.

Kui hoolimata kõigist pingutustest pärijaid ei leita, võib Austria Vabariik viimase abinõuna taotleda pärandi üleandmist, pärand muutub siis „riigile langenuks”.

Teadaolevad pärijad teadmata asukohaga

Kui pärijad on teada, kuid nende asukoht mitte, määrab kohus pärijate hooldaja ja väljastab samuti pärijate edikti.

Kui kohtukomissar ei suuda pärijat kuuekuulise tähtaja jooksul hoolimata kõigist pingutustest tuvastada, jätkab ta menetlust koos ülejäänud pärijate ja pärijate hooldajaga, nii et menetlus toimub ilma viivituseta. Pärast pärimismenetluse lõppu hoiavad osapooled eemalviibiva pärija osa jätkuvalt hoolikalt tema jaoks alles.

Pärijate hooldaja on aga kohustatud tegema täiendavaid järelepärimisi. Tema tegevus lõpeb alles siis, kui

• pärija on leitud,
• olemasolev vara on otsingute kuludega ära kasutatud või
• on kindlaks tehtud, et pärija on surnud või surnuks tunnistatud.

Kulud

Pärimismenetluse kulude puhul tuleb eristada kahte tasu:

• Notari kui kohtukomissari tasu sõltub peamiselt pärandvara väärtusest või menetluse mahust. Pärimiskohus määrab nõude kindlaks kohtukomissari tariifiseaduse alusel.

• Kohtukulud on 5 promill puhaspärandvara väärtusest, kuid vähemalt 77 eurot.

Teie eelised advokaadi abiga

• Vastutusriskide minimeerimine: Nõustame teid tingimusliku ja tingimusteta pärandi vastuvõtmise avalduse vahel õige valiku tegemisel.
• Vara kindlustamine: Korraldame vajalikud turvameetmed ja saadame inventuuri koostamist.
• Tõhus menetluse läbiviimine: Võtame üle suhtluse kohtu, kohtukomissari, pankade ja ametiasutustega.
• Konfliktide lahendamine: Esindame järjekindlalt teie huve pärijate vahelistes vaidlustes ja viime läbi kompromissläbirääkimisi.

Korduma kippuvad küsimused – KKK