Pärimishagi

Pärimishagi (nimetatakse ka pärimiskaebuseks) teenib eesmärki lasta kohtul selgitada ebakindlad või vaidlustatud pärimisnõuded.

Pärimishagi?

Pärimishagi § 823 ABGB (nimetatakse ka pärimiskaebuseks) teenib eesmärki lasta kohtul selgitada ebakindlad või vaidlustatud pärimisnõuded. Hagi muutub asjakohaseks, kui teised väidavad, et teile ei kuulu osa, või kui peate oma kohustusliku osa sisse nõudma.

Hageja saab aktiivseks alles pärast seda, kui kohus on teinud vastuvõtu ja päranduse ametlikult üle andnud.

Pärimishagi aeg

Pärimishagi rakendatakse pärast toimunud vastuvõtu. Pärimisnõude parandamine on siis võimalik ainult hagi kaudu, mitte enam väljaspool vaidlust toimuvas menetluses.

Näitlikud olukorrad:

• Seaduslik pärija jäeti kõrvale.
• Testament leitakse alles pärast vastuvõtu.
• Kasutatud testament oli kehtetu või vaidlustatud.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Wer nachträglich ein Testament findet oder im Verfahren übergangen wurde, kann mit der Erbschaftsklage sein Recht einfordern.“

Hagimisõigus pärimishagi puhul?

Aktiivselt legitimeeritud: Kes on hagimisõiguslik?

Kes soovib esitada pärimishagi, peab tõendama paremat pärimisõigust kui juba määratud pärijad. See kehtib näiteks isikute kohta, kes on õiguslikult pärijatena ette nähtud, kuid menetluses ei ole arvestatud. See kehtib ka siis, kui isik algses päranduse menetluses midagi ei öelnud.

Puudub õigus pärimishagile: Kes ei tohi hageda?

• Legaadi saajad
• Päranduse võlausaldajad

Passiivselt legitimeeritud: Kelle vastu hagi suunatakse?

• Vastuvõetud pärija või pärijad
• Päranduse ostjad
• Näilise pärija üldõigusjärglased

Ei saa hageda:

• Legaadi saajad
• Üksikisikud, kellel on pärandusest singulaarne omandamine (neid tuleb hageda eraldi hagidega, nt omandiõiguse hagi)

Sellistel juhtudel on vaja teist hagi vormi, nt omandiõiguse hagi.

Pärimishagi menetluse käik

Meelsasti saame teid esindada pärimishagi läbiviimisel ning kaitsel. Pärimishagi tavaline kulg näeb välja järgmine:

Volituse võtmine & kontrollimine

• Kõigi dokumentide läbivaatamine (testament, päranduse toimik)
• Esimene õiguslik hinnang

Hagi esitamine

• Hagikirja koostamine
• Kätteandmine kostjatele

Vastuväited & tõendite kogumine

• Vastaspoole kirjalikud avaldused
• Tunnistajate ülekuulamine, eksperdiarvamused

Arutelu & otsus

• Kohtumenetlus maakonna- või maakohtus
• Otsus teie pärimisnõude kohta

Õiguskaitsevahendid (vajadusel)

• Apellatsioon või kassatsioon

Tõendamiskohustus pärimishagi puhul: Kes peab mida tõendama?

Hageja peab oma paremat pärimisõigust veenvalt tõendama.

Tõendamisse kuuluvad eriti kehtivad testamendid, sünnitunnistused (seadusliku pärimisõiguse puhul) ning tõendid välistamis- või kehtetuse aluste kohta.

Õiguslik tagajärg edukal pärimishagil

Kui pärimishagile vastatakse jaatavalt, tunnistab kohus, et hagejal on parem pärimisõigus. Algselt vastuvõetud pärija kaotab sellega täielikult või osaliselt oma nõude pärandile.

Kui mitteõigustatud pärijad on päranduse väärtusi juba müünud, tarbinud või muul viisil kättesaamatuks teinud, võib pärimishageja lisaks raha nõuda. See rahanõue eksisteerib päranduse väljaandmise nõude kõrval.

Samuti võib pärimishagi kinnistusraamatusse märkida, kui päranduses on kinnisvarasid. Sellega kehtib hagi ka isikute suhtes, kes pärast seda sissekandet omandavad õigusi kinnisvarale

Tähtajad, kulud ja tasud

Hagi tähtaeg:

• Põhimõtteliselt aastad alates parema pärimisõiguse teadasaamisest
• muidu 30 aastat alates pärandaja surmast

Oluline: Kes liiga kaua ootab, kaotab võimalikult oma nõude. Advokaadi nõustamine aitab tähtaegu õigesti arvutada ja järgida.

Kulud:

Pärimishagi kulud koosnevad kohtutasudest, advokaadi honorarist ning võimalikest notaritasudest

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Wer sein Erbrecht durchsetzen will, sollte rasch handeln. Eine Erbschaftsklage kann den entscheidenden Unterschied machen“

KKK – Korduma kippuvad küsimused