Pärimine õepoja/vennapoja surma korral?
Pärand pärast õepoja/vennapoja surma
Kas tädid ja onud saavad õepoja/vennapoja surma korral pärandiosa? Kui jah, kui suur on tädide ja onude pärandiosa õepoja/vennapoja surma korral? Nendele küsimustele vastavad Harlander & Partner pärimisõiguse eksperdid.
Tädide ja onude pärimisõigus
Tädid ja onud ei saa õepoja/vennapoja surma korral automaatselt pärandit. Siiski on mitu võimalust, kuidas tädid ja onud võivad saada osa või isegi kogu pärandi.
Õepoja/vennapoja testament
Kui õepoeg/vennapoeg on teinud testamendi, võib ta oma tädisid ja onusid testamendis arvesse võtta. Sel viisil võivad tädid ja onud vastavalt õepoja/vennapoja viimsele tahtele saada ainupärijateks või kindla osa (nt pool, veerand) pärandist.
Õepoja/vennapoja annakud
Lisaks on õepojal/vennapojal võimalus jätta oma tädidele ja onudele annakuna üksikuid esemeid (nt vaas) või õigusi (nt eluasemeõigus tema majas).
Õepoja/vennapoja surma puhuks tehtud kinge
Surma puhuks tehtud kingega lubab õepoeg/vennapoeg oma tädidele ja onudele oma surma korral kinkida teatud osa oma varast. Kinge jõustub alles surma korral.
Erinevalt viimsest tahteavaldusest testamendi või annaku näol, mida õepoeg/vennapoeg võiks igal ajal muuta, on õepoeg/vennapoeg surma puhuks tehtud kingega ise seotud. Surma puhuks tehtud kinge on kahepoolselt siduv leping, mida ei saa ühepoolselt tühistada.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonHoolduslegaat
Hooldusannak on seadusjärgne annak. See ei põhine surnud õepoja/vennapoja viimasel tahtel, vaid üksnes seadusel.
Tädidel ja onudel on õigus hooldusannakule, kui nad on hooldanud õepoja/vennapoja järgmiselt:
- viimase kolme aasta jooksul enne õepoja/vennapoja surma
- vähemalt kuus kuud
- mitte vähesel määral (tavaliselt keskmiselt üle 20 tunni kuus)
- tasuta (ilma vastutasuta)
Seadusjärgne pärimine pärast õepoja/vennapoja surma
Kui õepoeg/vennapoeg ei ole teinud testamenti, rakendub seadusjärgne pärimine. Tädid ja onud saavad seadusjärgse pärimise korral pärida alles siis, kui järgmised isikud (surnud õepoja/vennapoja abikaasa ja lähedased sugulased) puuduvad, on juba surnud või on pärandist õiguspäraselt välja arvatud:
- Surnu abikaasa
- Surnu lapsed
- Surnu lapselapsed
- Surnu lapselapselapsed
- Surnu vanemad
- Surnu õed-vennad
- Surnud isiku vanavanemad
Järelpärimine
Järelpärimise puhul määrab surnu teise isiku pärijaks, järelpärija. See isik saab vara pärast esimest pärijat.
Kui õepoeg/vennapoeg on varasemas viimses tahtes määratud pärijaks ja tädid ja onud järelpärijateks pärast õepoja/vennapoja surma, saavad tädid ja onud õepoja/vennapoja surma korral pärandi. Olenevalt järelpärimise liigist saavad nad kas kogu algse pärandi või ainult selle osa, mida õepoeg/vennapoeg ei ole ära tarvitanud.
Asepärimine
Testamendi koostamisel tuleks alati nimetada asepärija. Asepärija saab pärandi siis, kui määratud pärija ei saa pärida või loobub pärandist.
Kui õepoeg/vennapoeg on määranud pärijaks kellegi, kes on juba surnud või kes loobub pärandist, ning tädid ja onud asepärijateks, saavad nad samuti õepoja/vennapoja surma korral pärandi.
Pärandi suurus
Pärandi suurus või väärtus, mis tädidele ja onudele lõpuks jääb, ei sõltu mitte ainult õepoja/vennapoja varast, vaid ka teiste pärijate, annakusaajate ja sundosa saama õigustatud isikute arvust.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Anwaltliche Unterstützung rechnet sich im Erbfall fast immer. Unsere Rechtsanwälte für unsere Mandanten stellen sicher, dass keine Ansprüche übersehen oder zu gering bewertet werden.“
