Mõrv
- Mõrv
- Objektiivne koosseis
- Eristamine teistest kuritegudest
- Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
- Praktilised näited
- Subjektiivne koosseis
- Õigusvastasus ja õigustused
- Karistuse tühistamine ja diversioon
- Karistuse määramine ja tagajärjed
- Karistusraam § 75 KarS
- Kohtute pädevus
- Kriminaalmenetluse ülevaade
- Süüdistatava õigused
- Praktilised ja käitumisnõuanded
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
Mõrv
Mõrv on teise inimese tahtlik tapmine. Kaitstud on elu ja kehaline puutumatus. Koosseis nõuab inimlikku teokoostist, surma saabumist ja põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Subjektiivselt piisab tapmiskavatsusest, ka tingimuslikust kavatsusest. Tegemist on eesmärgipärase või vähemalt teadlikult lubatud surma põhjustamisega. Karistusähvardus on erakordselt kõrge. Vastavalt ranged on tõendamisnõuded, põhjuslikkuse kontrollimine ja alternatiivsete sündmuste käigu hindamine.
Teise tahtlikku tapmist karistatakse kümne- kuni kahekümneaastase vangistuse või eluaegse vangistusega.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Jede Tat beginnt mit einem Geschehen, das sich beweisen lassen muss. Nur was objektiv feststeht, darf auch rechtlich beurteilt werden.“
Objektiivne koosseis
Objektiivne osa kirjeldab sündmuse välist külge. See vastab küsimusele, kes mida millega tegi, milline tulemus saabus ja kas tegevuse ja raske vigastuse tagajärje vahel on põhjuslik seos.
Kontrollietapid
- Teokoosseis: aktiivne mõjutamine nagu surmava mõjuga löök, torge või lask, kägistamine, mürgitamine. Alternatiivina kohustuse vastane tegevusetus garandiseisundis, näiteks elustavate meetmete rakendamata jätmine.
- Teotagajärg: teise inimese surm.
- Põhjuslikkus: Teo ja ohvri surma vahel peab olema põhjuslik seos. See tähendab: ilma teota poleks surm saabunud. Tegevusetuse puhul tuleb kontrollida, kas surma oleks väga suure tõenäosusega saanud ära hoida, kui süüdlane oleks õigeaegselt tegutsenud.
- Objektiivne omistamine: süüdlase loodud, õiguslikult hukkamõistetava surmariskki realiseerimine. Ebatüüpilised kolmanda isiku põhjused või omavastutusel toimuv eneseohtustamine võivad omistamise katkestada.
Eristamine teistest kuritegudest
Kehavigastusdeliktide liigitamiseks:
- § 76 – KarS Tapmiskatse: tapmine kõige kiirgemas meeleseisundis või erilises koormussituatsioonis, madalam karistusraam.
- § 77 – KarS Nõudmisel tapmine: ohvri tõsine, tungivalt väljendatud nõue.
- § 78 – KarS enesetapu kaasaaitamine: eristamine isevastutuslikust enesetapust.
- § 79 – KarS Lapsetapmine: erilise koosseisu puhul sünni ajal või vahetult pärast sündi.
- § 80 – KarS Ettevaatamatu tapmine: surm ilma kavatsuseta.
Kehavigastusega seotud süüteod jäävad mõrvasüüdistuse taha. See tähendab: kes püüab kedagi tappa või tegelikult tapab, seda ei karistata lisaks kehavigastuse eest. Need deliktid kehtivad kui “kaasarvestatud”, isegi kui jäi vaid katse juurde.
Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
Prokuratuuri: kannab täielikku veendumuskoormist teokoosseisu, surma saabumise, põhjuslikkuse, tapmiskavatsuse ja õigustuste puudumise eest.
Kohus: hindab tõendeid tervikuna ja hindab eriti meditsiinilisi dokumente. Sobimatud või ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad.
Süüdistatav: ei kanna tõendamiskoormist, kuid võib näidata alternatiivseid sündmuste kulgemisi, põhjendada kahtlusi põhjuslikkuses või esitada tõendite kasutamise keeldu.
Tüüpilised tõendid: arstlikud leiud, kujutav diagnostika (KT, röntgen, MRT), neutraalsed tunnistajad, videoülesvõtted, digitaalsed metaandmed, ekspertarvamusega uuringud vigastuse raskuse kohta.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „In einem Mordverfahren entscheidet nicht das Bauchgefühl, sondern die präzise Arbeit an Beweisen, Gutachten und rechtlichen Details.“
Praktilised näited
- Suunatud lask ülakehasse äratuntavalt kõrge elutohtlikkusega.
- Võimsad lööd kõva esemega pea vastu, kuigi on selge, et see võib põhjustada eluohtlikke vigastusi.
- Pikaajaline kägistamine hoolimata nähtavatest lämbumissümptomitest ja ilmsest elutohtlikkusest.
- Elustavate meetmete rakendamata jätmine isiku poolt, kes oleks olnud õiguslikult kohustatud sekkuma (garantiseisund), kuigi surm oli selgelt ettenähtav.
- Pole piisav pelk kohalolek või kaasateadmine ilma äratuntava panuseta surma.
Subjektiivne koosseis
Vajalik on tapmiskavatsus, olgu see vahetu või tingimusliku kavatsuse kujul. Viimane esineb, kui süüdlane tunnistab surma oma tegevuse võimaliku tagajärjena ja võtab selle siiski lubada. Ettevaatamatust ei piisa.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Nicht jedes tödliche Geschehen ist automatisch Mord. Entscheidend ist, was jemand wirklich wollte und was ihm nachweisbar ist.“
Õigusvastasus ja õigustused
- Hädakaitse: Vahetu, õigusvastane rünnak; kaitse vajalik ja sobiv. Järellöök pärast rünnaku lõppu = ei ole hädakaitse.
- Vabandav hädaseisund: Vahetu oht; puudub leebem vahend; ülekaalukas huvi.
- Kehtiv nõusolek: Otsustusvõime, teavitamine, vabatahtlikkus; piirangud: kõlblusvastasus, alaealised.
- Seaduslikud volitused: Sekkumised õigusliku alusega ja proportsionaalsusega (eriti ametiisiku toimingud, seaduslik sund).
Tõendamiskohustus: Prokuratuur peab mõistlike kahtlusteta näitama, et ükski õigustusalus ei kehti. Süüdistatav ei pea midagi tõendama; konkreetsed aluseksükudsused piisavad kahtluste tekitamiseks.
Süü ja eksimused
- Keelueksimus: vabandab ainult siis, kui on vältimatu (kohustus end kurssi viia!).
- Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt.
- Süüdimatu: süüd pole raske vaimse häire korral jne. psühhiaatriline ekspertiis, kui esineb tunnuseid.
- Vabandav hädaseisund: Seaduskuuleka käitumise mittenõutavus äärmuslikus sundolukorras.
- Näilik hädakaitse: Eksimus õigustuse osas välistab tahtluse; ettevaatamatus jääb, kui see on normeeritud.
Karistuse tühistamine ja diversioon
Kriminaalprotsess võib teatud eeldustel lõppeda ilma süüdimõistmiseta. Karistusõigus näeb ette võimalusi karistamisest loobumiseks või menetluse diversiooniga lõpetamiseks, kui süüdistatav võtab vastutuse ja heastab teotagajärjed.
Katsest taganemine toob kaasa selle, et karistust ei määrata, kui süüdlane loobub vabatahtlikult edasise täideviimise või takistab surma veel õigeaegselt. Otsustav on, et taganemine toimub omal ajendil ega mitte ainult seetõttu, et plaan oleks niikuinii ebaõnnestunud.
Diversioon on kriminaalmenetluse kohtuväliselt lõpetamine. See tuleb arvesse ainult juhul, kui süü ei ole raske, asjaolude täielikult selgitatud ja süüdistatav on valmis heastama. Tüüpilised meetmed on rahalised maksed, üldkasulikud teened, tingimisi vabastamise abi osavõtt või süüteotagajärgede tasakaalustamine ohvriga.
Edukas diversioon toob kaasa süüdimõistmise puudumise ja kandmata karistusregisterisse. Menetlus loetakse lõpetatuks ja puudutatud isik saab jätkata elu ilma ametliku süüdimõistmiseta.
Eriti kõrge karistusähvarduse tõttu mõrva puhul ei tule diversioon aga kunagi arvessevõtmisele.
Karistuse määramine ja tagajärjed
Karistuse suurus sõltub süüdlase süüst ja teo asjaoludest. Kohus arvestab eelkõige seda, kui planeeritud või spontaanne tapmine oli, kui ohtlik, julm või külmavereliselt see viidi ellu ja kas süüdlane avas kahetsust või püüdis heastada. Ka isiklikud tegurid nagu varasemad karistused, eluolud või koostöö uurimisasutustega võivad mõjutada karistuse määra.
Raskendavad asjaolud on näiteks mitu tegu, eriti hoolimatut vägivald, ahnus, madalad ajendid või rünnakud kaitseta ohvrite vastu.
Kergendavad asjaolud võivad olla süütus, tunnistus, kahetsus, kahju heastamine või erakordselt koormav elussituatsioon. Ka kriminaalmenetluse liiga pikk kestus võib mõjuda kergendavalt.
Mõrva puhul on rahatrahv välistatud. Ainus võimalik karistus on kümne- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus.
kohalik või osaliselt tingimisi mõistmine ei tule delikti raskuse tõttu kõne alla.
Karistuse mõistmise eesmärk on tegu õiglaselt ära kosta ja samal ajal tagada süüdlase tulevasele õiguse järgimisele.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonKaristusraam § 75 KarS
- Põhijuhtum: Kümne- kuni kahekümneaastane vangistus
- Eriti rasked juhtumid: Eluaegne vangistus
- Mõrva puhul määratakse reeglipäraselt vangistus karistusraamis ülemises osas. Määravad on toimingu jõhkrus, ajendid ja süüdlase isiksus.
Kohtute pädevus
Asjaline: Maakohus.
Örtlik: teokoht või tagajärjekoht; subsidiaar elukoht/tabamiskoht.
Instantsid: apellatsioon ringkonnakohtule; tühistuskaebus Riigikohtule.
Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses
Mõrvakatse puhul võib ellujäänud ohver ühineda kriminaalmenetlusega ja esitada tsiviilõiguslikke nõudeid nagu valuraha, ravikulu, sissetulekukadu või varakahjud. Ühinemine katkestab tsiviilõigusliku aegumise nõutud ulatuses. Kui nõuet ei rahuldata täielikult, saab seda seejärel jätkata tsiviilkohtus.
Täideviidud mõrva puhul kuulub see õigus järellejäänutele. Nad võivad nõuda hüvitist matusekulu, ülalpidamise kaotuse või vaimse kannatuse eest. Varajane ja hästi dokumenteeritud kahju koostamine lihtsustab selliste nõuete läbiviimist.
Struktureeritud kahju heastamine või kokkulepe lähedastega võib katse korral mõjuda karistust kergendavalt, kuid ei mõjuta täideviidud mõrva puhul karistuse määra.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonKriminaalmenetluse ülevaade
- Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
- Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
- Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
- Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
- Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.
Süüdistatava õigused
- Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.
- Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
- Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
- Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.
Praktilised ja käitumisnõuanded
- Säilitada vaikimine.
Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt. - Võtta viivitamatult ühendust kaitsjaga.
Ilma uurimistoimikuga tutvumata ei tohiks ütlusi anda. Alles pärast toimikuga tutvumist saab kaitsja hinnata, milline strateegia ja milliste tõendite kogumine on mõistlik. - Koguda viivitamatult tõendeid.
Teha arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted. Hoida eraldi riided, esemed ja digitaalsed salvestised. Koostada tunnistajate nimekiri ja mälestusprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul. - Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu. - Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile. - Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed. - Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud. - Valmistage kahju hüvitamine hoolikalt ette.
Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleb dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjub positiivselt diversioonile ja karistuse määramisele.
Teie eelised advokaadi abiga
Menetlus mõrvakatse või mõrva asjus kuulub raskeimate kriminaalsüüdistuste hulka. Peale ähvardava pikaajalise vangistuse kaalul on sageli ka isiklik ja kutseline eksistents. Juba mõtlematu avaldus või vigane ekspertiis võib otsustada süü või õigeksmõistmise üle.
Varajane advokaadiabi on seetõttu hädavajalik, et õigesti tagada tõendeid, kontrollida meditsiinilisi ja kohtuekspertiise ning välja töötada läbimõeldud kaitsestrateegia.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „In keinem anderen Delikt ist die Gefahr eines falschen Urteils so groß. Eine klare Verteidigungsstrategie ist der einzige Weg zu einem gerechten Verfahren.“
Meie advokaadibüroo
- kontrollib kogu uurimise käiku menetlusveaks ja lubamatu tõendusvahendite suhtes,
- analüüsib kohtumeditsiinilisi ekspertiise ja laseb vajadusel koostada vastuekspertiise,
- töötab välja kaitsestrategia, mis on kohandatud teoloole, motiivide laadile ja tõendite hindamisele,
- saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse vältel,
- kaitseb otsustanult Teie õigusi politsei, prokuratuur ja kohtu ees,
- toetab Teid või surma korral Teie lähedasi tsiviilõiguslike nõuete esitamisel või kaitsel.
Kogenud kriminaalkaitse tagab, et sündmused hinnatakse asjalikult ja õiguslikult õigesti. Nii saate põhjaliku ja eesmärgipärase esinduse, mis arvestab kõiki õiguslikke, kohtuekspertiisi ja isiklikke aspekte.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
