Pärimisõigus

Pärimisõigus

Pärimisõigus reguleerib, mis juhtub isiku varaga pärast tema surma. See määrab, kes saab pärandi, millised õigused ja kohustused lähevad üle pärijatele ja kuidas need jaotatakse. See loob selged reeglid konfliktide vältimiseks ja korrapärase vara ülemineku tagamiseks.

Pärimisõigus määrab, kes võtab surma korral üle vara, õigused ja kohustused ning kuidas need jaotatakse.

Objektiivne ja subjektiivne pärimisõigus

Juriidiliselt eristatakse mõiste „pärimisõigus“ kahte tähendust:

• Objektiivne pärimisõigus hõlmab kõiki seaduslikke sätteid, mis määravad, kes saab pärast surma pärijaks ja kuidas toimub pärandi menetlemine.
• Subjektiivne pärimisõigus tähendab, et isikul on individuaalne õigus pärandit või selle kindlat osa tegelikult saada ja seda nõuet ka jõustada.

Pärimisõiguse omandamise alused

Pärimisõigus võib tekkida kolmel viisil:

1. Seadusjärgne pärimine – rakendub, kui puudub kehtiv testamentaarne korraldus.
2. Testament – vormikohane surma puhuks tehtud korraldus, milles pärandaja määrab pärijad.
3. Pärimisleping – eluajal sõlmitud, notariaalselt tõestatud leping pärandaja ja pärijate vahel.

Pärimisõiguse üleminek toimub ametlikult pärandi üleandmisega pärandimenetluses. Enne seda peab pärija esitama positiivse pärandi vastuvõtmise deklaratsiooni.

Osa pärimisõigusest

Pärimisõiguse hulka kuuluvad kõik surnud isiku päritavad õigused ja kohustused, muu hulgas:

• Eraõigused ja -kohustused, ka kehtivatest lepingutest tulenevad
• Kahjuhüvitise nõuded ja valuraha
• Äriühingu osad ilma isikliku juhtimisõiguseta
• Sundosa– ja pärimisõigused ise

Eelkõige ei ole päritavad:

• Avalikud õigused ja rangelt isiklikud õigused (nt hooldusõigus, abielu- või partnerlusõigused)
• Isiklikud servituudid (nt elamisõigus)
• Veel mitte sissenõutavad ülalpidamisnõuded
• Täisühingu (OG) osad või täisosanikuna usaldusühingus (KG)
• Hooldustoetuse nõuded ja muud rangelt isiklikud sotsiaaltoetused
• Isiklikud liikmelisused, näiteks ühingutes või kutseorganisatsioonides

Erijuhtumid

Teatud olukordades kehtivad erilised sisenemis- või üleminekuõigused, näiteks:

• Üüri- ja elamisõigused – sisenemisõigused vastavalt § 1116a ABGB või § 14 WEG
• Kindlustushüvitised – sõltuvalt olemasolevatest korraldustest
• Ettevõtted – päritavad, kui need ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga
• Sotsiaalkindlustusnõuded

Erinormid ettevõtetele ja kinnisvarale

Ettevõtted on päritavad, kui nende jätkamine ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kinnisvara puhul on oluline, et lisaks pärimisõiguslikele sätetele järgitaks ka formaalseid nõudeid, nagu notariaalakt ja kinnistusraamatusse kandmine.

Pärimisõiguse eripärad

Pärimisõigus on:

Võimalik ei ole aga pärimisõiguse arestimine, pantimine ega igamine.

Pärimisõiguslike nõuete aegumine

Kehtivad üldised aegumistähtajad:

• Kolm aastat, niipea, kui nõudest teatakse või peaks teadma.
• Kolmkümmend aastat alates surmast, sõltumata teadmisest.

Teie eelised advokaadi abiga

Meie advokaadibüroo selgitab, millised õigused ja kohustused konkreetses pärimisjuhtumis kehtivad, tagab teie nõude pärandimenetluses ja loob õiguskindlad lahendused vara üleminekuks.
Eriti keeruliste pärandite või erijuhtumite puhul tagab õigusnõustamine selguse ja väldib pikaajalisi vaidlusi.

Korduma kippuvad küsimused – KKK