Tingimisi karistuse vabastamine
Tingimisi karistuse vabastamine
§§ 43 kuni 45 StGB reguleerivad tingimisi karistuse vabastamist ja võimaldavad kohtul määratud karistust täielikult või osaliselt mitte täide viia, kui võib eeldada, et juba ähvardusest piisab kurjategija edasiste kuritegude ärahoidmiseks. Kui § 43 StGB lubab täielikku vabastamist, loob § 43a StGB võimaluse osaliseks vabastamiseks, kus osa karistusest viiakse täide ja ülejäänu peatatakse katseajaks. § 44 StGB võimaldab ühtset otsust mitme karistuse üle ja § 45 StGB lubab ennetavate meetmete tingimisi vabastamist, kui nende eesmärki saab saavutada ka ilma täideviimiseta. Üldiselt teenivad need sätted resotsialiseerumise eesmärki ja peaksid ära hoidma retsidiivsust, ohustamata üldsuse turvalisust.
§§ 43–45 StGB reguleerivad tingimisi karistuse vabastamist. Need lubavad kohtul karistuse täielikult või osaliselt katseajaks peatada, kui võib eeldada, et juba ähvardusest piisab edasise väärkäitumise ärahoidmiseks ja taasintegreerimise soodustamiseks.
Põhimõte
Austria kriminaalõigus näeb §§ 43 kuni 45 StGB ette võimaluse mitte kohe täide viia vangla- või rahalisi karistusi teatud tingimustel. Kohus võib karistuse
§ 43 StGB Tingimisi karistuse vabastamine
Põhimõte ja eesmärk
§ 43 StGB lubab kohtul kuni kaheaastase vangistuse tingimisi vabastada. See tähendab, et karistuse täideviimine peatatakse. Süüdimõistetu saab katseaja vähemalt üks ja maksimaalselt kolm aastat. Selle aja jooksul ei tohi ta toime panna uusi karistatavaid tegusid. Kui ta käitub hästi, loetakse karistus lõplikult vabastatuks.
Vabastamise eeldused
Kohus hindab, kas ainult karistusega ähvardamisest piisab, et hoida kurjategijat tulevikus õigusvastastest tegudest. Seejuures arvestab kohus teo laadi ja raskust, kurjategija isiksust, tema varasemat elu, käitumist pärast tegu ja tema sotsiaalseid elutingimusi. Otsus põhineb positiivsel prognoosil tulevase käitumise kohta.
Katseaja tähtsus
Katseaeg on prooviaeg. See algab kohtuotsuse jõustumisega. Sel ajal on süüdimõistetu kohtu järelevalve all ja vajaduse korral kriminaalhooldaja järelevalve all. Kui ta rikub kohtu määratud tingimusi või paneb toime uue kuriteo, võib kohus vabastamise tühistada ja karistuse täide viia.
Välistavad asjaolud ja piirangud
Tingimisi vabastamine on välistatud eriti raskete kuritegude puhul. Vägistamise § 201 StGB puhul ei tohi kohus vabastamist anda. Samuti keeldutakse sellest, kui kurjategija on korduvalt retsidiivne või tema tegu näitab erilist hoolimatust.
§ 43a StGB – Karistuse osaliselt tingimisi vabastamine
Osaline vabastamine kui astmeline katseaja otsus
§ 43a StGB annab kohtule võimaluse vabastada tingimisi ainult osa karistusest. Teine osa viiakse täide. See täideviimise ja katseaja kombinatsioon võimaldab diferentseeritud reageerimist kurjategija teo- ja isikupildile.
Vangistuse ja katseaja osade kombineerimine
Tüüpiline on rakendamine üle kuuekuuliste vangistuste puhul. Kohus võib näiteks pool täide viia ja ülejäänu tingimisi vabastada. Sellega rõhutatakse nii karistuse mõju kui ka paranemise võimalust. Tingimisi osa allub samadele reeglitele nagu § 43 StGB puhul; eriti kehtib ühe- kuni kolmeaastane katseaeg.
Tähtsus resotsialiseerumise ja ennetuse jaoks
Osaline vabastamine võimaldab säilitada vangistuse kasvatusliku ja hoiatava eesmärgi, ohustamata sotsiaalset taasintegreerimist. See on eriti mõttekas, kui kurjategija näitab juba arusaamise märke, kuid osaline täideviimine on vajalik eri- või üldpreventiivsetel põhjustel.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Eine bedingte Nachsicht ist kein Freibrief, sondern ein klarer Auftrag an den Verurteilten, Verantwortung zu übernehmen und seine Lebensführung dauerhaft zu stabilisieren.“
§ 44 StGB – Tingimisi vabastamine mitme karistuse korral
Ühtne otsus mitme kohtuotsuse üle
§ 44 StGB reguleerib juhtumeid, kus kokku langeb mitu karistust. Kohus peab tingimisi vabastamise üle otsustama ühtselt. Eesmärk on vältida mitme katseaja vastuolulist kooseksisteerimist ja luua selge õiguslik olukord.
Ühine katseaeg ja koordineerimine
Kokku liidetud karistuste jaoks määratakse üks ühine katseaeg. See kestab vähemalt üks aasta ja maksimaalselt viis aastat. Kohus võib anda juhiseid või määrata kriminaalhoolduse, et jälgida süüdimõistetu käitumist selle aja jooksul. Sellega tagatakse kogu karistuskompleksi ühtne käsitlemine.
Praktiline rakendamine mitmekordse süüdimõistmise korral
Eeskirjal on suur tähtsus juhtumite puhul, kus on kaasatud mitu kohut. Ühine otsus eeldab, et kõik karistused on teada ja jõustunud. Praktikas võib olla vajalik kaasata varasemaid kohtuotsuseid, et õigesti määrata kogukaristuse raamistik.
§ 45 StGB – Ennetavate meetmete tingimisi vabastamine
Vabastamine kinnipidamise või hoolduse korral
§ 45 StGB lubab tingimisi vabastamist ka ennetavate meetmete puhul, näiteks paigutamisel vaimse häirega õigusrikkujate või sõltlaste asutusse. Kohus võib selle meetme täideviimise peatada, kui prognoos on soodne ja meetme eesmärki saab saavutada ka ilma täideviimiseta.
Prognoos ja üldsuse kaitse huvid
Otsus nõuab hoolikat kaalumist: ühelt poolt asjaosalise resotsialiseerumise huvi, teiselt poolt üldsuse turvalisuse huvi. Kohus kontrollib, kas ohtu saab kõrvaldada sobivate tingimuste või hooldusega. Ainult usaldusväärse stabiilsuse väljavaate korral vabastatakse meede.
Suhe §-ga 46 StGB (tingimisi vabastamine)
§ 45 StGB on tihedalt seotud §-ga 46 StGB, mis reguleerib tingimisi vabastamist. Mõlemad sätted põhinevad mõttel jätkata vabaduse võtmist ainult siis, kui see on vajalik ühiskonna kaitseks. Kui § 46 StGB puudutab vabastamist juba alanud vangistusest, siis § 45 StGB rakendub juba enne täideviimist.
Katseaeg ja käitumine
Katseaja kestus ja algus
Katseaeg algab kohtuotsuse jõustumisega ja kestab olenevalt eeskirjast üks kuni kolm aastat, mitme karistuse puhul kuni viis aastat. Selle aja jooksul ei tohi toime panna uut kuritegu. Iga rikkumine võib tuua kaasa vabastamise tühistamise.
Käitumise tähtsus
Käitumine tähendab, et süüdimõistetu käitub katseajal seaduskuulekalt ja sotsiaalselt stabiilselt. Paljudel juhtudel määrab kohus kriminaalhoolduse, mis toetab taasintegreerimist ja jälgib juhiste järgimist. Rikkumised viivad tavaliselt tühistamiseni.
Teie eelised advokaadi abiga
Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.
Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.
Meie advokaadibüroo:
- kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
- saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
- tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
- toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
- kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
