Karistusähvarduse muutmine teatud vägivallategude puhul
Karistusähvarduse muutmine teatud vägivallategude puhul
Karistusseadustiku § 39a säte tõstab kohustuslikult karistuse seaduslikku alampiiri, kui tahtlik vägivallakuritegu on toime pandud teatud kvalifitseerivatel asjaoludel. Tüüpilised probleemvaldkonnad tekivad siis, kui süüdlane ähvardab relvaga või kasutab seda, kui ta kasutab ära ohvri erilist kaitsevajadusel, kui ta rakendab erakordselt suurt vägivalla määra või kui tegu toimub ühiselt ja kokkuleppeliselt. Puudutatud isikute jaoks muutub sellega lähteseis karistusraamide kujundamisel: varem veel võimalikud leebel, tingimisi sanktsioonid langevad tõhusa kvalifikatsiooni korral sageli ära, sest kohus on seotud kõrgema minimaalsete ähvardusega. Kaitsja ja läbirääkimiste pidamine peavad seetõttu varakult kontrollima kvalifikatsioonimärke ja neid sihipäraselt nõrgestama.
§ 39a KarS kohandab karistuse alampiire vägivallakuritegude teatud kvalifikatsioonide puhul ja viib nii kohustuslikult kõrgemate minimaalsete karistusteni.
Põhimõte
Norm toimib raamistiku nihutavalt: see muudab ainult karistuse alampiiri, mitte maksimaalset karistust. Kohus ei tohi seaduslike eelduste esinemisel jääda uue alampiiri alla. Reegel seab seetõttu selge märkimisväärse läveefekti. teatud teguviisid nihutavad läbirääkimiste ja karistuse mõistmise reaalsust püsivalt.
Tähendus
Säte signaliseerib, et teatud vägivallakvalifikatsioonid põhjendavad üldsuse ja ohvrite olukorra kõrgemat kaitsevajadusel. Praktiliselt vähendab see võimalusi tingimisi karistuse väljundite saamiseks ja hõlbustab võrreldavate tegude selgemat sanktsioneerimist. Klientide jaoks tähendab see: näiliselt väheoluline teo täideviimise eskaleerimine võib kaasa tuua märkimisväärse, õiguslikult sundiva minimaalsete ähvarduse karmistamise.
Arvestamine praktikas
Kohtud kontrollivad teo motiivi, teguviisi ja konteksti ning otsustavad koguülevaate põhjal, kas esineb mõni seaduslikult nimetatud kvalifikatsioonidest. Sageli vaidlusalused on üksikasjad nagu tegelik relva kasutamine versus ainult vihjatud ähvardus, ohvri objektiivne kaitsevajadusel, küsimus, kas vägivalla kasutamine oli erakordselt kõrge, ja kas esines kokkuleppeline teo täideviimine. Kaitsja on tavaliselt edukas, kui ta esitab materjali, mis kvalifikatsiooni välistab või suhestab: puuduv relv, vastuolulised tunnistajate ütlused, meditsiinilised leiud, mis seavad kahtluse alla vigastuse raskusastme, või mõistetavad selgitused motiivide kohta.
Kesksetel eeldustel
Säte kehtib ainult konkreetsete, seaduslikult loetletud asjaolude puhul. Tüüpilised ja praktiliselt olulised eeldused on:
• Relva või võrreldava instrumendi kasutamine või sellega ähvardamine.
• Ohvri erilise kaitsevajadusel ärakasutamine (näiteks alaealised, haiged, hooldusvajavad).
• erakordselt kõrge vägivalla kasutamine või vägivald, mis ületab tavalist määra.
• ühine teo täideviimine kokkuleppelises ühenduses vähemalt ühe teise isikuga.
Seadus nõuab, et kvalifitseeriv asjaolu määraks karistusähvarduse või vähemalt kannaks tema sisenemine olulisuse kindlakstegemist; kui kvalifikatsioon puudub, jääb algne alampiir kehtima.
Suhe teiste sätetega
Säte toimib kõrval karistuse mõistmise üldreeglitele ja raskendavate või kergendavate asjaolude. See muudab alampiiri, mitte ülemist piiri, ja ei ole seetõttu vastuolus kohtu tavapäraste kaalutlusotsustega konkreetse mõistmisel. Korrektne käitumine nõuab, et kohus selgelt kindlaks teeks kvalifikatsioonküsimuse ja arvestaks muudetud alampiire kohtuotsuse väljenduses. Topeltkasutamise keeld puudutab rakendamist ainult siis, kui samad asjaolud on juba muul kujul koosseisuliselt või karistuse mõistmisel oluliselt ära kasutatud; siin peab kohus kaalumise korralikult põhjendama.
Teie eelised advokaadi abiga
Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.
Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.
Meie advokaadibüroo:
- kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
- saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
- tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
- toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
- kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
