Keelamisotsuse täitmine
Keelamisotsuse täitmine
Keelamisotsuse täitmine jõustab olemasoleva kohustuse hoiduda teatud tegevusest või taluda teatud meedet. Niipea kui täitmisele pööratav täitedokument on olemas, reageerib täitekohus viivitamatult igale rikkumisele. Vastavalt § 355 lg 1 EO-le määrab kohus taotluse alusel rahatrahvi juba täitmise lubamisel, kui kohustatud isik on rikkunud kehtestatud hoidumis- või talumiskohustust.
Keelamisotsuse täitmine loob seega tõhusa surve, kuna see sanktsioneerib iga üksiku väärkäitumise ja tagab seeläbi kohustuse püsiva täitmise.
Kui kohustatud isik ei järgi endiselt nõudeid ja rikub uuesti, peab kohus taotluse alusel määrama täiendavaid rahatrahve. Lisaks võib kohus määrata vangistuse kuni ühe aasta kogukestusega.
Keelamisotsuse täitmise osapooled
Keelamisotsuse täitmises seisavad vastamisi sissenõudja ja kohustatud pool. Võlausaldaja on pool, kellel on täitmisele pööratav dokument, mis keelab kohustatud isikul teatud käitumise või nõuab teatud tegevuse talumist. Ta algatab menetluse ning esitab nii täitmisavalduse kui ka võimalikud karistustaotlused.
Kohustatud isik on seevastu isik, kes peab järgima keeldu või talumiskohustust ja kelle rikkumine käivitab täitmise. Menetlus teenib seega võlausaldaja õiguste kaitset ja loob samal ajal selge õigusliku raamistiku, mille piires on kohustatud isik kohustatud järgima kehtestatud käitumiskohustusi.
Täitmisavaldus
Keelamisotsuse täitmise menetlus algab sissenõudja täitmisavaldusega. See avaldus on aluseks sellele, et kohus saab võtta meetmeid, kui kohustatud isik rikub olemasolevat hoidumis- või talumiskohustust.
Täitmisavalduses peab võlausaldaja konkreetselt selgitama, milles seisneb kohustatud isiku rikkumine. Üldised või umbmäärased väited ei ole piisavad. Selle asemel peab avaldus sisaldama jälgitavat, selgelt piiritletud faktilisi asjaolusid, mis näitavad, milline tegevus rikkus keeldu.
Pädev kohus
Keelamisotsuse täitmise puhul on kohtualluvuse valik. Põhimõtteliselt otsustab ringkonnakohus, mille tööpiirkonnas on kohustatud isiku üldine kohtualluvus. Võlausaldaja võib aga esitada avalduse ka sellele kohtule, mille tööpiirkonnas keelatud tegevus toimus või mille tagajärg saabus.
See valikuõigus võimaldab võlausaldajal algatada menetluse seal, kus rikkumine vahetult toimus või kus selle mõjud ilmnesid, mis viib sageli tõhusama täitmiseni.
Rahatrahvide määramine
Niipea kui kohus on keelamisotsuse täitmise heaks kiitnud, võib iga rikkumise eest määrata rahatrahvi. Karistus ei ole mõeldud karistamiseks klassikalises mõttes, vaid peaks sundima kohustatud isikut edaspidi keeldu järgima.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Keelamistäitemenetlus näitab oma mõju, sest see sanktsioneerib iga üksiku rikkumise.“
Rikkumised ja karistustaotlused
Kui kohustatud isik rikub pärast esimest täitmisluba uuesti keeldu, ei tohi sissenõudja esitada uut täitmisavaldust. Selles etapis on võimalik ainult karistustaotlus.
Korduva rikkumise eest võib kohus võlausaldaja taotlusel määrata kas täiendava rahatrahvi või vangistuse kuni ühe aasta kogukestusega. Karistustaotlus ei ole seega uus täitemenetlus, vaid järgmine samm juba käimasoleva keelamisotsuse täitmises ja on mõeldud korduvate rikkumiste järjepidevaks karistamiseks.
Teie eelised advokaadi abiga
Advokaat tagab algusest peale õige lähenemisviisi ja kindlustab, et täitmis- ja karistustaotlused on täielikult ja tõhusalt sõnastatud. See aitab vältida viivitusi ja formaalseid vigu, mis võiksid menetlust aeglustada.
Lisaks tagab spetsialiseerunud õigusabi, et iga tuvastatud rikkumist jälitatakse kiiresti ja järjepidevalt. See loob tõhusa ja püsiva kaitse edasiste rikkumiste eest.
- Kogu keelamisotsuse täitmise menetluse ajal nõustamine
- Teie õiguste ja huvide kaitsmine kõigi osapoolte suhtes
- Kõigi vajalike sammude rakendamine
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Keelamiskorraldus kaitseb ainult siis, kui rikkumisi aktiivselt kohtus esitatakse.“
