Vaimse haige või kaitsetu isiku röövimise

Vaimse haige või kaitsetu isiku röövimise on kombineeritud vabadus- ja seksuaaldelikt. See kaitseb isikuid, kes vaimse haiguse, teadvusetuse või muude nõrkusseisundite tõttu ei ole võimelised ennast ära viimise või seksuaalse ärakasutamise vastu kaitsma. Toimepanija täidab koosseisu juba siis, kui ta sellise isiku ära viib või ära toimetab, et teda seksuaalselt kuritarvitada või kuritarvitada lasta. Tegelik kuritarvitamine ei pea toimuma, et põhjendada karistatavust.

Objektiivne koosseis

§ 100 StGB koosseis kaitseb isikuid, kes vaimse haiguse või kaitsetuse tõttu ei saa oma liikumisvabadust või seksuaalset enesemääramisõigust ise kaitsta.

Röövimise all mõistetakse seda, kui keegi sellise isiku oma senisest viibimiskohast ära toob ja tema kaitsekeskkonnast ilma jätab. Juba väike asukoha muutmine piisab, kui ohver selle tõttu ei saa enam vabalt otsustada, kus ta viibib. Vägivald ei ole vajalik, piisab ka pettusest, psühholoogilisest survest või usalduse ärakasutamisest. Otsustav on see, et ära viimine toimub vastu või ilma vaba tahteta.

Eriti vaimselt haigetel või kaitsetutel inimestel puudub sageli võime vastu hakata. Õigusrikkumine seisneb selle kaitsetuse ärakasutamises.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Igaüks, kes määrab või mõjutab teise viibimiskohta.

Teoobjekt:

Teobjekt on vaimse haige või kaitsetu isik, olenemata vanusest, soost või sotsiaalsest seisundist.

• Vaimse haige on see, kes haiglasliku hingelise häire nagu psühhoosi, dementsuse või raske vaimse puude tõttu ei mõista, mis toimub, või ei suuda juhtunu tähendust haarata. Määrav on see, et isik ei ole võimeline ära viimise või võimaliku ärakasutamise tagajärgi ära tundma.
• Kaitsetu on see, kes kehalise või vaimse kahjustuse, teadvusetuse, alkoholijoobes, vanuse või haiguse tõttu ei saa vastu panna või abi otsida. Ka ajutine teadvushäire võib piisata.

Kaitsetuse seisund peab röövimise ajal olemas olema. Kui selle põhjustab alles teo käigus toimepanija, näiteks vägivalla, ravimite või alkoholi abil, on siiski tegemist lõpetatud deliktiga, kui sellele järgneb asukoha muutmine.

Teokoosseis:

Röövimise all mõistetakse seda, kui ohver viiakse vastu või ilma oma tahteta teise kohta. Tüüpilised teod on:

• Äraviimine harjumuspärasest keskkonnast (kodu, hooldekodu, haigla).
• Äratoimetamine kohta, kus ohvrit on lihtsam kontrollida või kuritarvitada (nt kõrvaline korter, sõiduk, hotellituba).
• Pettus või manipuleerimine, näiteks valekavatsuste ettennäitamine („Ma viin su ainult koju”) või sõltuvussuhte või võimusuhte ärakasutamine.

Röövimist ei ole siis, kui ohver läheb vabatahtlikult ja otsustusvõimelisena kaasa. Näiline nõusolek on aga kehtetu, kui see põhineb pettusel, eksimusel või puudulikul arusaamisväljal.

Tegu peab põhjustama tegeliku asukoha muutuse. Lihtne kinni hoidmine või vangistamine samas kohas ei kuulu § 100 StGB alla, vaid § 99 StGB (vabaduse röövimise) alla.

Teotagajärg:

Toimepanija käitumine peab olema vabaduse piiramise põhjuseks. Kes olukorra loob või seda üleval hoiab, kannab vastutust. Ka see, kes teise tegu toetab, võib olla kaasasüüdi.

Põhjuslikkus:

Toimepanija tegu on põhjuslik, kui ilma selleta ei oleks ohver kaitsetu olukorda sattunud. Põhjuslik on iga tegu, mis toob kaasa tagajärje, st vabaduse röövimise, või seda üleval hoiab.

Objektiivne omistamine:

Tagajärg on toimepanijale objektiivselt omistatav, kui ta teadlikult loob või laseb püsida olukorra, kus ohver ei saa end enam ise vabastada. Õiguspärane vabaduse röövimine on olemas ainult siis, kui see põhineb seaduslikul alusel (nt politsei kinnipidamine või kohtumäärus). Iga muu äraviimise vorm vastu või ilma isiku vaba tahteta on õigusvastane ja täidab § 100 StGB objektiivset koosseisu.

Kvalifitseerivad asjaolud

• Rasked tagajärjed: Kui ohver röövimise tagajärjel kehaliselt või hingeliselt raskelt kahjustada saab, on tegemist raskendava asjaoluga.
• Röövimise kestus: Pikemaajaliselt kestev vabaduse piiramine võib põhjustada kõrgema karistusraamk rakendamist.
• Mitmekordne teopanek: Kes röövib mitu isikut või tegutseb korduvalt, karistatakse rangem.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Vaimse haige või kaitsetu isiku röövimise koosseis eristub selgelt teistest vabadusdeliktidest. Kuigi § 99 StGB hõlmab juba kinni hoidmist samas kohas, eeldab § 100 StGB asukoha muutust. Kaitstud on eriti haavatav isikute rühm, kelle seisundit toimepanija sihilikult ära kasutab, et nad oma senisest keskkonnast eemaldada ja oma mõjusfääri tuua.

• § 99 StGB – Vabaduse röövimine: Hõlmab isiku vangistamist või kinni hoidmist vastu või ilma tema tahteta, ilma et peaksid toimuma asukoha muutused. Juba lühiajaline liikumisvabaduse piiramine piisab. Kui ohver aga ära viiakse või teise kohta toimetatakse, on tavaliselt tegemist röövimisega § 100 StGB järgi.
• § 101 StGB – Alaealise isiku röövimine: Puudutab alla 14-aastase lapse äraviimist või äratoimetamist vastu või ilma kasvatajate tahteta, et ta nende mõju alt välja võtta või teises kohas kinni hoida. Sellega kaitstakse vanema hooldusõigust ja isiklikku hoolitsussuhet, mitte ainult kehalist vabadust.
• § 102 StGB – Pantvangiks võtmine: On olemas siis, kui isikut kinni hoitakse või rööbitakse, et sundida kolmandat isikut või ametiasutust teatud käitumisele. Vabaduse röövimine on siin väljapressimise või sundimise vahend ja seda hõlmab raskem koosseis.
• § 105 StGB – Sundimine: Hõlmab teatud käitumise väljasundimist vägivalla või ähvarduse abil. Vabaduse röövimine võib sundimisega kokku langeda, kui kinni hoidmine ei ole ainult survevahend, vaid iseseisev vabaduse kahjustamine.
• § 107 StGB – Ohtlik ähvardus: Karistab hirmu tekitamist märkimisväärse kurja ähvardamise teel. Ähvardus muutub vabaduse röövimiseks alles siis, kui see on nii konkreetne ja sunnioi, et ohvril objektiivselt puudub võimalus end eemaldada.
• §§ 83 kuni 87 StGB – Kehavigastuse deliktid: Kaitsevad kehalist puutumatust. Kui lisaks tekivad ka kuritarvitamised või köitmine, on tegemist tõelise konkurentsiga, kuna lisaks vabadusel kahjustatakse ka kehalist terviklikkust.

Konkurentsid:

• Tõeline konkurents: Kui isikut samaaegselt rööbitakse, ähvardatakse ja kuritarvitatakse, paneb toimepanija toime mitu iseseisvat kuritegu. Neid karistatakse eraldi, kuna mitu õigushüve nagu vabadus, kehaline puutumatus ja turvalisus on kahjustatud.
• Ebaehe konkurents: On olemas siis, kui vabaduse röövimine on osa raskemast kuriteost, näiteks alaealise isiku röövimisest või pantvangiks võtmisest. Sel juhul hõlmab § 100 StGB-d raskem delikt.
• Teokordus: Kui rööbitakse rohkem kui ühte isikut või pannakse sama tegu toime mitmes juhtumis, hinnatakse tegusid eraldi. Iga röövimise kujutab endast iseseisev koosseisu.
• Jätkuv tegu: Kui sama isikut hoitakse pikemat aega või eri kohtades vastu tema tahet kinni ja teda kolistatakse, kehtib kogu kulg ühtse teona, kuni säilib jätkuv kavatsus. Koha või piiramise viisi muutmine sellel midagi ei muuda.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

• Prokuratuur: kannab tõendamiskoormist röövimise esinemise, vabaduse röövimise kestuse ja intensiivsuse ning võimaliku seose teo ja tekkinud tagajärje vahel. Ta peab tõestama, et kahjustatud isikut vastu tema tahet oma senisest keskkonnast ära viidi või kinni peeti ja ta sattus selle tõttu kaitseta toimepanija mõjusfääri.
• Kohus: kontrollib ja hindab kõiki tõendeid koguühenduses. Sobimatud või õigusvastaselt saadud tõendeid ei või kasutada. Otsustav on see, kas ohvrit objektiivselt takistati vabas liikumises ja viidi olukorda, kus ta ei saanud ennast ise vabastada.
• Süüdistatav isik: ei kanna tõendamiskoormist, kuid võib kahtlusi kaitsetuses, teokavatsuses või tegelikus asukoha muutmises esile tuua. Samuti võib ta osutada tõendiproblemidele, vastuolulistele ütlustele või ebaselgetele ekspertiisidele.

Tüüpilised tõendid: arstlike leidude kohta vigastuste või teadvusseisundite, tunnistajate ütlused äraviimise käigu kohta, video- või valve materjal, digitaalsed asukohta andmed (nt GPS, mobiil või nutikodu protokollid) ning jäljed sõidukitel, ukstel või riietel. Üksikutel juhtudel võivad otsustavaiks olla ka psühholoogilised või psühhiaatrilised ekspertiisid, kui tuleb kontrollida, kas ohver oli vaimse haige või kaitsetu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Hooldekodu või kliinik: Vaimselt kahjustatud või teadvusetu isikut viib hooldur või tuttav asutusest välja, väidetavalt tema rahustamiseks või paremaks hooldamiseks. Kui äraviimine toimub ilma asutuse nõusolekuta ja ilma õigusliku aluseta, on tegemist röövimisega, kui isik ei saanud ennast kaitsta või olukorda mõista.
• Teadvusetu isik pärast pidu: Tugevalt alkoholijoobes või teadvusetu isikut viib teine sõidukisse või korterisse, et teda seal seksuaalselt ära kasutada. Piisab sellest, et ohver on objektiivselt kaitsetu, isegi kui ta ei saa aktiivset vastupanu osutada.
• Psüühiliselt haige pettus: Vaimse kahjustusega isikut viiakse ettekäände all, näiteks väidetava jalutuskäigu järgi, võõrasse keskkonda, et teda seal kontrollida või ära kasutada. Isegi ilma vägivallata täidab see koosseisu, kui ohver ei mõista teo tagajärgi.
• Usalduse kuritarvitamine: Lähedane viib dementsushaigusega isiku hooldeasutuse tahte vastaselt enda juurde koju, et üle tema määrata või teda mõjutada. Õigusliku aluse puudumisel on ka see käitumine karistatav, kui kahjustatud isik ei ole otsustusvõimeline.
• Viimine kõrvalisesse kohta: Kui abitut isikut viiakse sihilikult kõrvalisesse kohta, et teda seal seksuaalselt või muul viisil ära kasutada, on tegemist vaimse haige või kaitsetu isiku röövimisega, olenemata sellest, kas ta sai vastu panna või mitte.
• Need juhtumid näitavad, et juba kaitsetu isiku viimine toimepanija valitsetud keskkonda täidab koosseisu. Otsustav on kaitsetuse ja selle olukorra ärakasutamise kavatsuse kokkusattumine.

Subjektiivne koosseis

Vaimse haige või kaitsetu isiku röövimise subjektiivne koosseis eeldab kavatsust ja erilist eesmärki. Toimepanija peab teadma või vähemalt tõsiselt võimalikuks pidama, et ta röövib vaimse haige või kaitsetu isiku, ja tegutseama selle eesmärgiga, et teda seksuaalselt kuritarvitatakse või muul viisil ära kasutatakse.

Piisab sellest, kui toimepanija leppib sellega, et ohver on kaitsetu ja asukoha muutuse tõttu tema võimu alla satub. Ärakasutamise kavatsus ei pea olema üksikasjalikult planeeritud, piisab, kui see moodustab röövimise eesmärgi või otstarbe.

Kavatslik tegutsemine on olemas siis, kui toimepanija ohvri sihilikult tema senisest keskkonnast eemaldab, et see viia olukorda, kus teda on lihtne kuritarvitada või ära kasutada. Selleks piisab ka kaudsest kavatsusest, kui toimepanija tunneb ära kaitsetuse seisundi ja teadlikult selle peale äraviimise rajab.

Kavatsust ei ole siis, kui toimepanija ekslikult arvab, et isik saadab teda vabatahtlikult või mõistab, mis toimub. Ka see, kes abitut isikut murest või hoolitsusest teise kohta viib, ilma ärakasutamise kavatsuseta, ei tegutse kavatslikult vaimse haige või kaitsetu isiku röövimise mõttes.

Otsustav on see, kas toimepanija tunneb ära ohvri kaitsetuse või vaimse kahjustuse ja sihilikult seda ära kasutab, et saada isiku üle kontrolli. Kes selle olukorra teadlikult tekitab või jätkab, kuigi on selge, et ohver ei saa vastu panna ega olukorda mõista, tegutseb vajaliku kavatsusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

• Keeldueksimus: Vabandab ainult siis, kui eksimus oli vältimatu. Kes kaitsetu või vaimselt kahjustatud isiku teadlikult teise kohta viib või kinni peab, ei saa tugineda sellele, et ei teadnud, et selline käitumine on keelatud. Igaüks on kohustatud end oma tegutsemise õiguslike piiride kohta informeerima.
• Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes süüliselt tegutseb. Röövimise eeldab kavatslikku käitumist ja ärakasutamise eesmärki. Kes ekslikult oletab, et kahjustatud isik läheb vabatahtlikult kaasa või otsustusvõimeliselt nõustub, ei tegutse süüliselt, vaid kõige rohkem hooletult, mida vaimse haige või kaitsetu isiku röövimise ei hõlma.
• Süüdimatus: Süü puudub isikul, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire või haigusliku kontrollivõime kahjustuse tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või vastavalt sellele käituma. Kahtluse korral tuleb tellida psühhiaatriline ekspertiis.
• Vabandav hädaseisund: Esineb, kui tegu pannakse toime äärmuslikus sundolukorras, näiteks enda või teiste elu ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Sellistel juhtudel võib käitumine olla vabandatav, kuid mitte õiguspärane.
• Näilik hädakaitse: Kes ekslikult usub, et tal on õigus kinni pidada, näiteks arvates, et peab ohtu tõrjuma või kedagi kaitsma, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus on tõsine ja mõistetav. Kui siiski jääb hoolsuskohustuse rikkumine, võib käitumine mõjuda karistust kergendavalt, kuid mitte õigustavalt.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Taganemise ja tegus kahetsus:

Vaimuhaige või abitu isiku röövimine on kestev kuritegu. See on lõpule viidud, kui kannatanu on tema senisest keskkonnast ära viidud või toimetatud, kuid jätkub seni, kuni kaitsetuse seisund püsib. Kes ohvri vabatahtlikult ja õigeaegselt vabastab või toob tagasi turvalisse keskkonda enne raskemaid tagajärgi, võib saavutada märkimisväärse karistuse kergendamise või erandjuhtudel karistusest vabastamise. Olulised on lõpetamise vabatahtlikkus, väliste sundide puudumine ja märgatav arusaam toimepandud ebaõigusest.

Tagantjärele heastamine:

Kui kurjategija püüab pärast tegu aidata, vabandada või kahju hüvitada, võib seda käsitleda kergendava asjaoluna. See hõlmab ka seda, kui ta osutab kannatanule abi, vabandab isiklikult või hüvitab vaimsed ja materiaalsed kahjud.

Diversioon:

Diversioon tuleb kõne alla vaid harvadel juhtudel, kuna kuriteokoosseis hõlmab regulaarselt isikliku vabaduse ja seksuaalse puutumatuse rasket rikkumist. See on võimalik ainult siis, kui süü on väike, asjaolud on selged ja süüdistatav on arusaaja. Sobivad meetmed on rahalised maksed, ühiskondlik töö või lepitus, kui seksuaalseid tegusid või muud ärakasutamist ei ole toimunud. Kui menetlus lõpetatakse sel viisil, ei järgne süüdimõistmist ega kannet karistusregistrisse.

Diversiooni välistamine:

Diversioon on välistatud, kui röövimisega kaasnes vägivald, ähvardamine või seksuaalne ärakasutamine või kui ohver on kannatanud märkimisväärset füüsilist või psüühilist kahju. Ainult vähem tõsistel erandjuhtudel, näiteks eksimuse korral ilma ärakasutamise kavatsuseta, võib kaaluda alternatiivset lahendust ülestunnistuse, arusaamise ja vabatahtliku heastamise kaudu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Karistus vaimuhaige või abitu isiku röövimise eest sõltub teo raskusest, vabaduse piiramise kestusest ja intensiivsusest ning ärakasutamise astmest. Otsustav on, kas kurjategija viis ohvri teadlikult olukorda, kus see oli kaitsetu või abitu, ja kas ta kasutas seda seisundit tahtlikult ära või pikendas seda. Kurjategija motiivid, nagu võimu kuritarvitamine, seksuaalne motivatsioon või teadlik alandamine, mõjutavad täiendavalt karistuse määra.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• tegu pandi toime plaanipäraselt või pikema aja jooksul,
• ohver kannatas märkimisväärset füüsilist või psüühilist piina,
• olukorra säilitamiseks kasutati vägivalda, pettust või ähvardamist,
• või kurjategija on varem sarnaste kuritegude eest karistatud või kasutas teadlikult ära abitust.

Kergendavad asjaolud on näiteks

1. Varasem karistatuse puudumine,
2. ülestunnistus või siira kahetsuse märgid,
3. ohvri vabatahtlik vabastamine enne raskete tagajärgede saabumist,
4. hilisem heastamine või toetamine,
5. erakordne psüühiline koormus või ülepinge teo ajal,
6. või kriminaalmenetluse ülemäärane kestus.

Austria kriminaalõigus näeb rahatrahvide puhul ette päevamäärade süsteemi.
Päevamäärade arv sõltub süü raskusest, üksik päevamäär sissetulekust. Kui rahatrahvi ei maksta, võidakse määrata asenduskaristusena vangistus.

Vangistus võib olla täielikult või osaliselt tingimisi, kui see ei ületa kahte aastat ja on positiivne sotsiaalprognoos. Kurjategija jääb vabaduses, kuid peab ühe kuni kolme aasta pikkuse katseaja jooksul end tõestama. Pärast selle tähtaja möödumist loetakse karistus lõplikult tingimisi jäetuks, kui ei esine tühistamise põhjust.

Kohus võib lisaks anda korraldusi, näiteks kahju hüvitamiseks, teraapias või nõustamises osalemiseks või määrata kriminaalhoolduse. Need meetmed peaksid soodustama arusaamist, ennetama edasisi kuritegusid ja hõlbustama sotsiaalset taasintegreerimist.

Karistusraamistik

Vaimuhaige või abitu isiku röövimise puhul sõltub karistus vabaduse võtmise kestusest ja ärakasutamise raskusest. Määrav on, kui kaugele ohver oma senisest kaitsealast eemaldati ja millistele ohtudele ta seejuures oli avatud.

Põhikoosseis: Vangistus kuni viis aastat.
Hõlmab vaimselt kahjustatud või abitu isiku ära viimist või toimetamist, et teda seksuaalselt või muul viisil ära kasutada.

Kergematel juhtudel, näiteks kui ärakasutamist ei toimunud ja ohver vabastati kiiresti, võib kohus määrata tingimisi vangistuse või rahatrahvi.
Rasketel juhtudel, eriti seksuaalse ärakasutamise, vägivalla või pikema vangistuse korral, ähvardab seevastu mitmeaastane tingimusteta vangistus.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

• Ulatus: kuni 720 päevamäära (päevamäärade arv = süü määr; summa päevas = maksevõime; min 4,00 €, max 5000,00 €).
• Praktiline valem: 6 kuud vangistust ≈ 360 päevamäära (orienteeruv, mitte skeem).
• Sissenõudmise võimatus: Asendusvabadusekaotus (üldjuhul kehtib: 1 päev asendusvabadusekaotust = 2 päevamäära).

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 KarS: Kuni viieaastase karistusmääraga kuritegude puhul võib kohus asendada kuni üheaastase vangistuse rahalise karistusega. Säte peaks vältima lühiajalisi vangistusi ja võimaldab rahalise karistuse määramist, kui ei eri- ega üldpreventiivsed põhjused ei nõua vangistuse täideviimist.

§ 43 StGB: Vanglakaristust võib tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule antakse positiivne sotsiaalne prognoos. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse ilma tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.

§ 43a KarS: Osaline edasilükkamine võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Üle kuuekuulise kuni kaheaastase vangistuse puhul võib osa tingimisi edasi lükata või asendada rahalise karistusega kuni 720 päevamäära ulatuses, kui see tundub asjaolude põhjal kohane.

§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks anda korraldusi ja määrata kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapias või nõustamises osalemist, kontakti- või viibimiskeelde ning sotsiaalse stabiliseerimise meetmeid. Eesmärk on edasiste kuritegude vältimine ja püsiva seaduskuulekuse edendamine.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Vaimse haiguse või kaitsetuse tõttu entführimise juhtumid kuuluvad teo raskusest sõltuvalt maakohtu pädevusse.
Põhikoosseisu puhul otsustab maakohus üksikkohtunikuna, kuna karistusähvardus ulatub kuni viie aasta vangistuseni.
Vandekohus ei ole ette nähtud, kuna karistusähvardus ei hõlma eluaegset vangistust.

Kohalik pädevus

Pädev on põhimõtteliselt teokoha kohus, see tähendab see, kelle piirkonnas röövimist alustati, läbi viidi või lõpetati.
Kui teokoht ei ole üheselt määratav, siis pädevus määratakse süüdistatava elukoha, kinnipidamiskoha või pädeva prokuratuuri asukoha järgi.
Menetlust viiakse läbi seal, kus on tagatud otstarbekas ja asjakohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu otsuste vastu on lubatud apellatsioon ringkonnakohtusse.
Ringkonnakohtu otsuseid saab tühisuskaebuse või apellatsiooniga Riigikohtus vaidlustada.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Vaimse haiguse või kaitsetuse tõttu röövimise puhul võivad kannatanud isikud või nende lähedased esitada oma tsiviilõiguslikud nõuded otse kriminaalmenetluses. Nende hulka kuuluvad eelkõige valuraha, saamata jäänud sissetulek, arsti- ja ravikulud, teraapia- ja hoolduskulud ning hüvitis vaimse kannatuse eest ja muud teo tagajärjel tekkinud kahjud.

Tsiviilhagejana ühinemise kaudu nõuete aegumist peatatakse kriminaalmenetluse kestuse ajaks. Alles pärast menetluse lõppu jätkub tähtaeg, kui nõuet ei ole täielikult rahuldatud.

Vabatahtlik kahju hüvitamine, näiteks isiklik vabandamine, rahaline hüvitamine või aktiivne ohvri toetamine, võib avaldada karistust kergendavat mõju, kui see toimub õigeaegselt ja usaldusväärselt.
Kui aga tuvastatakse, et süüdlane on ohvrit teadlikult ära kasutanud, väärkohelnd või alandanud, kaotab hilisem hüvitamine tavaliselt oma kergendava toime, kuna see ei saa enam algset õigusvastasust tasakaalustada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: süüdistatava seisundi määramine konkreetse kahtluse korral; alates sellest täielikud süüdistatava õigused.
• Politsei/prokuratuur: prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistuse esitamine.
• Süüdistatava ülekuulamine: eelne teavitamine; kaitsja kaasamine viib edasilükkamiseni; vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuur/kohtu juures; hõlmab ka tõendusobjekte (kuivõrd ei ohusta uurimise eesmärki).
• Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Tõendeid viivitamata tagada.
   Arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkaavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted teha. Rõivad, esemed ja digitaalsed salvestused eraldi hoiustada. Tunnistajate nimekiri ja mäluprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul koostada.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage kahju hüvitamine hoolikalt ette.
   Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleb dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjub positiivselt diversioonile ja karistuse määramisele.

Teie eelised advokaadi abiga

Menetlus vaimse haiguse või kaitsetuse tõttu röövimise tõttu kuulub kriminaalõiguse õiguslikult kõige tundlikumate valdkondade hulka. Koosseis puudutab mitte ainult isikuvabadust, vaid ka eriti haavatavate isikute kaitset. Samal ajal on paljud juhtumid keerulised, kuna need tulenevad hooldussituatsioonidest, eestkoste suhetest või isiklikest sidemetest, kus hoolduse, ülekoormuse ja karistatava käitumise vaheline piir on raske tõmmata.

Kas tegelikult esineb karistatav röövimist, sõltub asukoha vahetuse vabatahtlikkusest, puudutatud isiku vaimsest seisundist ja süüdlase kavatsusest. Määrav on see, kas puudutatud isik sai veel vabalt oma viibimiskohta määrata või sattus pettuse, sõltuvuse või teadmatuse tõttu kaitsetusse olukorda. Juba väikesed erinevused meditsiinilistes ekspertiisides, tunnistajate ütlustes või ajalistes kulgemistes võivad õiguslikku hinnangut otsustavalt muuta.

Advokaadi esindus algusest peale on seetõttu eriti oluline. See tagab, et tõendeid kogutakse asjakohaselt, arstlikke ja psühholoogilisi ekspertiise kontrollitakse ja tegelikud sündmused esitatakse arusaadavalt. Nii saab selgitada, kas tegemist on karistatava käitumise või sotsiaalse või hoolduskeskkonna väärarusaamaga.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas tegelikult esineb õigusvastane röövimist või kas olukord on seletatav eksimuse, hoolduskohustuse või õigustavate asjaolude kaudu,
• analüüsib meditsiinilisi leide, tunnistajate ütlusi ja suhtluse kulgemist vastuolude ja usutavuse osas,
• saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse käigus,
• töötab välja kaitsestrateegiat, mis esitab teie tegutsemiskavatsuse asjalikult ja arusaadavalt,
• ja esindab teie õigusi järjekindlalt politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.

Asjalikult põhjendatud kriminaalkaitse tagab, et teie käitumist hinnatakse õiguslikult täpselt ja menetlus kulgeb ausalt, korrastatult ja ilma eelarvamusteta.
Nii saate selge ja tasakaalustatud esinduse, mis on suunatud õiglasele ja asjakohasele lahendusele.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon