Enesekaitse
Enesekaitse
Enesekaitse tähistab kaitsetegevust, mis on vajalik käesoleva või vahetult ähvardava õigusvastase rünnaku tõrjumiseks enda või teise isiku vastu. Austria karistusseadustik (StGB) reguleerib enesekaitse tingimusi § 3 StGB-s. Isik, kes on enesekaitseolukorras, tohib sooritada vajaliku kaitsetegevuse, ilma et ta sellega kuritegu paneks. Otsustav on alati, et tõrjetegevus oleks sobiv, vajalik ja proportsionaalne.
Õiguslikult lubatud käesoleva õigusvastase rünnaku tõrjumist vajaliku kaitsetegevusega nimetatakse enesekaitseks.
Õiguslikud alused
Kõige olulisem reegel on toodud § 3 StGB-s. Seal öeldakse, et tegu ei ole keelatud, kui see oli vajalik rünnaku tõrjumiseks. Lisaks seadusele mängib suurt rolli ka kohtupraktika, sest kohtud määravad üksikjuhtumite kaupa, kui kaugele enesekaitse ulatuda tohib.
Olulised on kolm punkti:
- Kaitsetegevus: Tohib teha ainult nii palju, kui on vaja rünnaku peatamiseks.
- Õigusvastane rünnak: Enesekaitse on lubatud ainult rünnakute vastu, mis ei ole lubatud või õiguspärased.
- Käesolevus: Rünnak peab vahetult ees seisma, parasjagu toimuma või veel kestma.
Enesekaitse tingimused
Selleks, et enesekaitsetegevus oleks õigustatud, peavad olema täidetud mitu tingimust:
- Rünnak
Rünnak on igasugune inimkäitumine, mis ohustab õiguslikult kaitstud hüve (elu, kehaline puutumatus, vabadus, omand jne). - Õigusvastasus
Rünnak ei tohi olla kaetud õigusega, näiteks hädaseisundi, ametliku korralduse või muude õigustavate põhjustega. - Käesolevus
Rünnak on käesolev, kui see vahetult ees seisab, on juba alanud või ei ole veel lõppenud. Varasemad või ammu lõppenud rünnakud ei õigusta enesekaitset. - Kaitse vajalikkus
Tõrjumiseks tuleb valida kõige leebem, kuid samal ajal tõhus vahend. Täiesti ebaproportsionaalne eskalatsioon (nt tulirelv kerge kõrvakiilu vastu) ei ole lubatud.
Enesekaitse piirid
Isegi kui enesekaitseõigus ulatub kaugele, on sellel piirid:
- Selge kuritarvitamine: Tegevus, mis ilmselgelt ei teeni kaitset, vaid on kättemaksu iseloomuga, ei kuulu enesekaitse alla.
- Ebaproportsionaalsus: Kui kaitsega tekitatud kahju kaalub üles ähvardava kahju, on tegemist piiride ületamisega.
- Enesekaitse piiride ületamine: § 3 Abs. 2 StGB tunnistab, et enesekaitse piiride ületamine asteeniliste afektide (segadus, hirm, ehmatus) korral võib olla karistamatu.
Tüüpilised näited praktikast
- Füüsilise rünnaku tõrjumine: Kedagi lüüakse ja ta kaitseb end, hoides ründajat kinni ja tõugates teda tagasi.
- Korterivargus: Kurjategija tungib sisse, korteriomanik tohib teda tõrjuda, vajadusel füüsilist jõudu kasutades.
- Verbaalne provokatsioon: Pelgalt solvangud ilma rünnakuta õigusliku hüve vastu ei õigusta enesekaitsetegevust.
Kohtupraktika enesekaitse kohta
Austria kohtupraktika selgitab, et hindamine sõltub alati üksikjuhtumist:
- Ülemkohus (OGH) nõuab täpset kontrolli, kas kaitsetegevus oli vajalik.
- Asjakohased vahendid nagu eemale tõukamine, kinnihoidmine või põgenemine on sageli piisavad.
- Raskete vahendite (relv, tugev löök) kasutamine on lubatud ainult siis, kui leebemad meetmed ei olnud sobivad.
Eristamine: enesekaitse vs. oletatav enesekaitse
- Enesekaitse: Tegelikult on tegemist käesoleva õigusvastase rünnakuga.
- Oletatav enesekaitse: Tegutseja usub ekslikult rünnakusse. Siin tuleb arvesse faktiline eksimus, mida tuleb kriminaalõiguslikult teisiti käsitleda.
Teie eelised advokaadi abiga
Kui olete kriminaalmenetlusse kaasatud, on advokaadi abi algusest peale otsustav. Meie advokaadibüroo:
- saadab teid juba esimesest politseikuulamisest alates,
- tagab põhjaliku toimikute tutvumise ja arendab sobiva kaitse strateegia,
- kontrollib, kas saab esitada õigustavaid või vabandavaid põhjuseid nagu enesekaitse, hädaseisund või eksimus,
- kaitseb teid usaldusväärselt kiirustatud avalduste ja läbimõtlematute sammude eest,
- esindab teie huve pühendunult kogu menetluses – esimesest ülekuulamisest kuni kohtuistungini.
