Sundtäitmine Austrias

Sundtäitmine Austrias

Täitemenetlus, mida Austrias nimetatakse „eksekutsiooniks“, tähendab õigustatud isiku kindlaksmääratud nõude (tegevuse, talumise või tegemata jätmise kohta) jõustamist võlgniku vastu riikliku sundvõimu abil (täitedokumendi alusel). Reeglina on tegemist hageja edukas kohtumenetluses kindlaksmääratud nõude realiseerimisega. Selleks, et kohtus võidetud positiivset otsust kostja vastu ka jõustada saaks, teenib täitemenetlus kohtuotsuse („täitedokumendi“) täitmise „sunniviisilist“ tagamist (seega ka „täitemenetlus“).

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Täitedokumendid

Täitmise läbiviimiseks võivad täitmisdokumentidena teenida kohtulahendid, haldusasutuste ja rahandusasutuste määrused ja otsused (tavaliselt tsiviilõiguslike otsuste alusel kindlaksmääratud maksmiskohustus. Võivad aga pärineda ka haldusasutuselt või kriminaalkohtutelt), samuti teatud notariaalsed aktid ja muud § 1 EO-s loetletud dokumendid.

Välisriigi dokumente võib Austria omadega võrdsustada, kui need on välisriigis koostatud ja rahvusvahelise kokkuleppe või Euroopa Liidu õigusaktide alusel täidetavad ilma eraldi täitmiskõlbulikkuse tunnustamiseta (lähemalt selle kohta Välisriigi dokumentide sundtäitmine)

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Täiteviisid

Täitemenetluse seadus (EO) näeb ette mitmesuguseid täitemenetluse liike nõude sissenõudmiseks. Alljärgnevalt selgitatakse neid lühidalt:

Vallasasjade täitmine (täitmine vallasvarale)

Selle täitemenetluse liigi all mõistetakse vallasvara täitmist, mille eesmärk on sissenõutavaks muuta tasumata rahalised nõuded. Täitemenetluse viib siin läbi kohtutäitur vallasasjade arestimise ja müügi teel.

Välistatud on aga teatud esemete arestimine:

Sellest võib teha erandi, kui põhimõtteliselt arestimatu eseme väärtus on üldiselt võrreldes sarnase esemega kõrge (nt karusnahast talvemantel võrreldes tavalise talvemantliga). Sel juhul võib väärtuslik ese saavutada võrreldavalt kõrge müügiväärtuse vajaliku eseme (kaitstud, arestimatu esemena) suhtes ja seda võib vahetada. Kui kohtutäitur ei leia arestitavaid esemeid, peab võlgnik esitama varade nimekirja.
Esemete õiguste osas võivad esineda eriolukorrad:

Nõuete täitmine (täitmine vallasvarale)

Selle täitmisliigi puhul võtab võlausaldaja üle nõude, mis kohustatul kolmanda isiku vastu on, ja seeläbi kustutatakse laekumata nõue.

Kõige sagedasem nõude täitemenetluse liik on siin palga ja töötasu täitemenetlus. Täitekohtus antakse tööandjale siin maksekeeld. Seega ei tohi tööandja enam maksta töötajale kuuluvat palka (välja arvatud elatusmiinimum), vaid ainult võlausaldajale. Töötaja suhtes kehtestab täitekohus käsutuskeelu. Seega ei tohi töötaja oma palga- ja töötasunõude üle tööandja suhtes käsutada.
Kui kohustatu varalised suhted muutuvad (eriti jätkuvate arestimiste puhul nagu palgaforderungen), võib kohus (mittearestimisele kuuluva vabastuse) igal ajal kohandada.

Reeglina toimub nõude sissenõudmine ülekandega. Kuid võimalik on ka,

nõudest.
Välistatud on aga nõuete arestimine:

Kinnisasjade täitmine

Kinnisasjade täitmisel on võlausaldajal kolm erinevat võimalust oma rahanõude rahuldamiseks:

  1. Sunduslik pandiõiguse asutamine

Nõude tagamine toimub hüpoteegi, pandiõiguse või ehitusõiguse sissekandmisega võlausaldaja kasuks.

Tuleb arvestada, et siin ei ole veel võlausaldaja otsest rahuldamist tagatud. Ta saab aga tagatisõiguse. Võlausaldaja saab alles hiljem kohtule esitatud avalduse alusel sundvalduse – või sundarestimise teel oksjoni. Kui võlausaldajal oli juba varem (lepinguline) pandiõigus, kantakse täitmismärge koheselt sisse. See tähendab, et:

2. Sundvalitsemine

Nõude tagamine toimub kinnistu jooksva kasutamise ja sellega saadava kasumi kaudu, mida kasutatakse rahanõude katmiseks.

Sundvalduse jaoks määrab kohus isiku. Sundvalitseja vastutab selle eest, et võlgniku asemel laekuksid tulud võlausaldajale.

3. Sundmüük

Nõude tagamine toimub kinnisvara enampakkumise teel. Sundenampakkumise korral toimub kohene rahuldamine kinnisvara realiseerimise kaudu, mille tulemusena saab võlausaldaja tulu rahas.

Naturaalse täitmine

Naturaleksekutsiooni alla kuuluvad erinevad täitemenetluse liigid, nagu näiteks täitmine tegude (nt väljatõstmise täitmine), talumiste ja tegemata jätmiste (nt väljaandmis- või täitmisnõuete jõustamiseks) saavutamiseks. Siin jõustatakse võlgnetav tegevus otsese sunni rakendamisega, teatud naturaleksekutsioonide puhul aga sunniraha määramisega.

Väljaandmisnõuded tuleb kohtutäituri kaudu jõustada. Kui väljaantavat eset ei saa tagada kohustatud isiku ega kolmanda isiku juures, võib võlausaldaja esitada hagi kahjuhüvitise saamiseks täitmata jätmise tõttu.

Kui objekt tuleb vabastada (nt üürimaja), kehtib täitedokument kõigi vastu, kes tuletavad õiguse kohustatud isikult (kaasa arvatud pereliikmed). Kui aga teisel isikul on oma õigus kohustatud isikust sõltumatult (nt oma üürileping), ei mõjuta täitedokumendi kehtivus teda.

Kui asi on teiste isikutega ühisomandis, võib toimuda kas asja enda jagamine või realiseerimise teel vastava nõude väljamaksmine ülejäänud (kaas)omanikele.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Pädev kohus

Siin eristatakse asjalikult ja kohtadlikult pädevat kohut.

Asjaline pädevus

Asjalikult pädevad täitmismenetluse jaoks esimeses astmes on alati üldised ringkonnakohtud.

Kohalik pädevus

Kohalik pädevus määratakse põhimõtteliselt kohustatud isiku üldise kohtualluvuse järgi. Füüsiliste isikute puhul võetakse aluseks seega tavaline elukoht, juriidiliste isikute puhul aga näiteks ettevõtte asukoht. Kui kohustatud isikul ei ole riigis (Austrias) üldist kohtualluvust, võib kasutada seda ringkonnakohtut, mille piirkonnas asub vallasvara, millele täitmine suunatakse.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kulud ja tasud

Die Advokaaditasud täitemenetluses määratakse advokaaditasude seaduse (RATG) alusel. Die Kohtu- ja täitmiskulud reguleerivad kohtutasude seadus (GGG) ja täitmistasude seadus (VGebG). Als Arvutusalusena võetakse reeglina aluseks sissenõutava (pea)nõude suurus.

Kulude määramisel pannakse need advokaat- ja kohtukulud täiendava (kulude)nõudena jooksva täitmismenetluse aluseks ja kohtutäitur nõuab need sisse.

Lühidalt: võlausaldaja peab täitemenetluse kulud küll ette maksma. Sissenõutavuse korral kannab kohtutasud ja õigusabikulud aga lõpuks võlgnik.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Menetlus täitmisdokumendi vastu

Kuna kohtumenetluses on võlausaldaja sisuline nõue juba kindlaks tehtud, ei saa kohustatud isik enam vaidlustada selle sisu täitmise põhiõigust. See oleks pigem olnud küsimus kohtumenetluse õiguskaitsevahenditest (nn tunnetusmenetlus, võrreldes järgneva täitemenetlusega).
Menetleda saab aga täitmise menetluse kui sellise vastu (seega täitmise viis või jaotus).

  1. Kaebus

Rekursiga saab vaidlustada teatud meedet täitemenetluses. Rekurs on õiguskaitsevahend kohtu otsuse vaidlustamiseks.
Eelkõige saab vaidlustada neid, mis puudutavad

kaebuse teel.
Välistatud on kaebus:

2. Vastuväide

Kohtuotsuse vaidlustamisel ei tohi põhimõtteliselt uusi fakte argumentidena esitada. See põhineb kohtumenetluse ja õiguskaitsevahendite eristamisel. Kui oleks võimalik ka tagantjärele uusi fakte esitada, toimiks õiguskaitsevahend nagu teine kohtumenetlus. Mis on rekursimenetluses veel keelatud, on vastuväite raames lubatud. Erandkorras võib esitada uusi fakte.

Vastuväide teenib eriti tulude jaotuse või sundmüügi puuduse vastu menetlemiseks.

Vastuväite abil võib ka võlausaldaja minna vastu summade jaotusele, registreeritud nõuete suurusele või järjekohale.

3. Ettepanek

Kui täitmisotsuse on teinud kohtuametnik (kohtuniku asemel) (tavaliselt puhtalt rahaliste nõuete puhul), saab selle vastu esitada vastuväite. Sarnaselt rekursile vaidlustatakse ka täitemenetluse meede. Vaidlusasja vaatab nüüd läbi kohtunik.

4. Kaebus

Kui soovitakse täitmistoimingu viisi kui ametitoimingut rikkuda, võib esitada kaebuse täitmiskohtule.
Kaebus jagatakse:

5. Vastuväide

Vastuväite võib kohustatu vormivabalt esitada, kui:

Sellest järeldub, et võlausaldaja peab viie päeva jooksul esitama andmete või täitedokumendi parandused, et saaks tõhusalt täita. Vastasel juhul tuleb täitemenetlus (ka juba teostatud toimingud) lõpetada. Võlausaldaja võib isegi kahjuhüvitise maksmise kohustuse alla sattuda, kui kohustatud isikule on sellest tekkinud varaline kahju.

6. Ajutine täitmise katkestamine

Põhimõtteliselt ei saa täitemenetlust katkestada. Ka õiguskaitsevahendid (rekurs, kaebus jne) ei peata menetlust selle praeguses seisus.
Kui kuulutatakse välja edasilükkamine, jäävad põhimõtteliselt juba teostatud toimingud kehtima. Erand sellest põhimõttest tekib aga siis, kui kohustatud isik

Lisaks peavad aga olema täidetud ka muud tingimused, mis tulenevad eelkõige täitedokumendi vaidlustamisest endast (§42 EO). See tähendab, et vaidlustatakse mitte ainult täitemenetluse (toimingu) korda, vaid ka kohtuotsust. Täitedokument, mis annab täiteasutustele volituse täitetoiminguid teostada, tuleb kõrvaldada. Lisaks ei tohi võlausaldaja huve ohustada. See tuleneb edasisest tingimusest, kaalutud huvide jaotusest ja tagatise andmisest, et kohustatud isiku taotlus ei tohi olla lootusetu.

Kui vahepeal on võlausaldaja rahuldatud või on kokku lepitud maksetähtaja pikendamises, peab ka täiteasutus täitmisest loobuma („peatamine“). Sama kehtib loomulikult ka vastupidisel juhul, kui kohustatud isik on maksejõuetu.

Küsimused jagamishagi kohta

  1. Minu kinnistu anti sundvalitseja kätte. Kas ma ei saa seda enam kunagi tagasi?

Jah. Te saate oma kinnistu tagasi, kui kõik nõuded on muul viisil tasutud või kui kohus teeb menetluse lõpetamise määruse (nt kui täitedokument on tunnistatud kehtetuks või olete sõlminud teistsuguse kokkuleppe).

2. Ma elan kinnistul, mis on nüüd sundvalduse all. Kas ma pean oma perega välja kolima?

Ei. Sundvalduse kestuse ajal tuleb teile ja teie perele kinnistul tagada eraldiseisev elamispind. See hõlmab aga ainult hädavajalikke eluruume. Kui olete kasutanud muid ruume, tuleb need selle aja jooksul sundvalitseja käsutusse anda.

3. Minu kinnistu tahetakse sundenampakkumisele panna. Mida ma saan veel selle vastu teha?

Kui võlausaldaja nõuded on õigustatud, on tal põhimõtteliselt õigus algatada sundenampakkumine. Kuni enampakkumise alguseni saate aga veel proovida temaga kokkuleppele jõuda. Teistsugune maksekokkulepe võib põhjustada enampakkumismenetluse edasilükkamise.
Kui esitate sellise kokkuleppe koos tõendiga õigeaegselt kohtule, rahuldatakse nn edasilükkamise taotlus, ilma et peaksid olema täidetud muud tingimused.
Sundenampakkumise menetlust saab seejärel jätkata alles kolme kuu möödudes. Kui möödub kaks aastat, ilma et jätkamist taotletaks, tuleb kohus täitmise täielikult lõpetada.